Foto: tobiasjo, Getty Images Signature + Canva.com

Uus-Meremaa otsus lükata tagasi Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) pandeemiareformid on tekitanud rahvusvahelist tähelepanu ning toonud fookusesse riikliku suveräänsuse küsimuse. Välisminister ja asepeaminister Winston Peters rõhutas, et terviseotsused peavad jääma riigi enda kontrolli alla, mitte rahvusvaheliste institutsioonide kätte. Samal ajal peegeldab samm laiemat poliitilist suundumust, kus mitmed riigid ja juhid seavad kahtluse alla üleilmsete tervisemehhanismide kasvava mõju.

Uus-Meremaa on ametlikult tagasi lükanud rahvusvaheliste terviseregulatsioonide muudatused, mille WHO kehtestas pärast Covid-pandeemiadeklaratsiooni kehtetuks tunnistamist.

2024. aasta muudatusi koos pandeemialepinguga esitleti kui vahendit rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks ülemaailmsete tervisehädaolukordade lahendamisel, ent kriitikute hinnangul annavad need WHO peadirektorile ulatusliku volituse eriolukordade väljakuulutamisel ning riikide reageerimise suunamisel.

Uus-Meremaa kuulub kaheteistkümne liikmesriigi hulka, kes 2024. aasta muudatused tagasi lükkasid; nende seas on ka Ameerika Ühendriigid, Argentina ja Itaalia. Nendes riikides jäävad kehtima Rahvusvahelised tervisemääruse  (IHR) varasemad versioonid, kusjuures Ameerika Ühendriigid ja Argentina on WHO-st lahkunud vastavalt jaanuaris ja märtsis.

Allikas: WHO • Kaart: Newsroom

Möödunud esmaspäeval avaldatud seisukohas ei toonud Uus-Meremaa valitsus otsuse ametlikke põhjendusi välja, ent välisminister ning erakonna New Zealand First juht Winston Peters toonitas, et keskne küsimus on rahvusliku suveräänsuse kaitse.

“Oleme järjekindlalt rõhutanud, et otsused uusmeremaalaste tervise üle tuleb langetada Wellingtonis, mitte Genfis.

Seisime teie eest, et IHR-i muudatused täielikult tagasi lükataks. Andsime lubaduse seada uusmeremaalaste rahvuslikud huvid esikohale, hoida otsustusõigus oma riigi käes ning astuda vastu globalistlikule bürokraatiale – lubadus on täidetud,“ kirjutas Winston Peters platvormil X.

Rõhutades võimalikku mõju riiklikule suveräänsusele, kirjeldas huvigrupp Voices for Freedom eelmisel kuul Winston Petersile saadetud kirjas võimalikke arenguid.

Muudetud IHR-id ja pandeemialeping “kehtestaksid püsivad rahvusvahelised juhtimismudelid, mis eeldavad uusi riigisiseseid volitusi, laiendatud järelevalvet ja andmejagamist, vastavust WHO juhitud standarditele ning siduvate rahvusvaheliste otsustusprotsesside aktsepteerimist väljaspool Uus-Meremaa parlamentaarset süsteemi,“ märgiti kirjas.

Samuti hõlmaks kavandatav raamistik “rahastamiskohustusi, digitaalset tervishoiutaristut, piiri- ja reisijate haldamise volitusi ning patogeenide jagamise nõudeid“, mis jäävad määratlemata või lahendamata, ent seaksid piiranguid tulevaste valitsuste otsustusvabadusele vastuvõtmise korral.

Lisaks viimaste IHR-i muudatuste tagasilükkamisele otsustas Uus-Meremaa mitte toetada ka varasemat, 2022. aasta muudatuste vooru, millega lühendati liikmesriikide aruteluperiood 18 kuult 10 kuule.

Pandeemialeping, mis võeti ametlikult vastu eelmisel aastal Maailma Terviseassambleel, ei ole veel allkirjastatud ega jõustunud; lõplikud tingimused on jätkuvalt läbirääkimiste all.