Foto: Piuxabay / tomwieden

Collin McMahoni värske raamat “George Sorose sõda” tähistab suurt edusammu demokraatliku vastuavalikkuse (ingl counterpublics) poolt meie aja poliitilist maastikku määratleva näilise hullumeelsuse taga olevate mehhanismide paljastamisel. Avaldame veebilehel Ansage! ilmunud Jens Woitase artikli tõlke. Seega, artikkel on kirjutatud Saksamaad silmas pidades, aga nagu te lugedes aru saate, kõlab aktuaalselt kogu Euroopas.

Enne kui hakkan McMahoni raamatu üksikasjadesse laskuma, pean praegu igast küljest ülekuumenenud poliitilist debatti silmas pidades kahjuks tegema sissejuhatava märkuse, mida pean iseenesestmõistetavaks: minu kriitikal George Sorose kui inimese tegevuse suhtes pole antisemitismiga mitte mingit pistmist. Mingit “Juudi maailma vandenõu“ ei ole ega ole kunagi olnud, kasvõi ainult sel põhjusel, et juudi religioon pole kunagi loonud organisatsioone, mis oleksid jõudnud kaugemale piibellikust või tänapäevasest Iisraelist. On äärmiselt ebaõiglane siduda Sorose hävitavat tegevust tema juudi päritoluga või holokaustis ellujääja staatusega, nagu seda tegi Twitteris Elon Musk. Teisest küljest ei tee need omadused Sorosest automaatselt head inimest. Põlvkond pärast natsiajastut tuleks tegelikult olla nii kaugel, et juute ja nende religiooni peetakse teistre hulgas täiesti normaalseks nähtuseks, mis ei anna põhjust moraalseteks liialdusteks, olgu need head või halvad.