Foto: Ekraanikuva Äripäeva esilehelt

“Vaimselt terves ja eluhoidvas demokraatlikus õigusriigis EI SAA olemuslikult võimu juures olla toksilised juhid ega poliitikud. Eetilise riigijuhtimises ei saa osaleda inimeste tühistajad, libapandeemia propagandaga korraldajad, sõjaõhutajad, õigusriigi printsiipide ja põhiõiguste rikkujad. Ometigi meil on teine toksiline peaminister järjest. Tänases Eesti aga ka maailma poliitikas on võimul püsimise hind avalik valetamine, tühistamine ja eluhoidvuse printsiibi rikkumine. See ei ole NORMAALNE! See on haige ühiskonna, moraalituse ja eetika puudumise tunnus,” kirjutab sotsiaalmeedias planeerimisekspert ja ettevõtja Kaur Lass.

Eetikat ei saa asendada seadustega! Seda enam, et kui võimu kuritarvitaja rikub seadust, on selle peatamine muutunud poliitikute ja ametnike puhul keerukaks kui mitte võimatuks. Seda ajal, mil tema korrale kutsujat aga saab alati õigusloome kõhulahtisuse vohamisel (nagu meie riigis on alates 2014. a juhtunud) kuidagi tembeldada seaduse rikkujaks. Kui ei saa, siis loetakse talle ette jälitusinfo, terviseinfo, pangakontoinfo vms – ja kui ta on kasvõi 5 € kandnud kuhugi ebasobivasse heategevusse, järgneb tühistamine. Pandeemia ajal piisas käed raudu panemiseks muidugi ka poes maskita käimisest. Põhjus leitakse alati, kui võim vajab kaitset, et oma düstoopiat läbi suruda.

Meie isiku- ja ettevõtlusvabadusi on alates 2014. aastast tagatoaparteide poolt süsteemselt vähendatud.

See algas juba 2014/2015 aastatel, kui korraga muudeti üle tuhande õigusakti, kõiki isiku- ja ettevõtlusvabaduste vähendamise suunda. Viimased 11 aastat oleme olnud oma riigi jätkusuutmatuks muutmise teekonnal, viimased 3 aastat maksustatakse meid varast tühjaks ja üritatakse paaniliselt meid jälitada, sobrada meie pangakontodel ja isegi meie terviseandmetes. See EI OLE ÕIGUSRIIK.

Visioonitu ja eluhävitav riigijuhtimine ei tohiks eksisteerida, aga ometigi vaatavad meediast vastu sellised pealkirjad. See näitab, kui haige on ühiskond ja kui nõrk on selle eetiline tase. Valitsejate moraalitus on karjuv ohumärk vabale kodanikuühiskonnale ja ka vaba turu toimimisele. Mida see täpsemalt tähendab, on näha näiteks energeetikas – lisaks kliimavaledele on poliitikud viinud energia oma siseriiklike otsustega nii kalliks, et kodanik ei saa enam hakkama. Liikumine on nüüd nende uus maksustamisobjekt, millega sisuliselt viidi autoturg varjusurma ja sunnitakse peale sunnismaisust.

On ärkamisaeg! 

Faucismivalede paljastumine viib ainult meie joondumisel siinsed “pandeemia” valedega läbi surujad eemale avaliku võimu juurest. Ise nad ei taandu. Nad on kabuhirmus nagu Fauci, tänapäeva maailma üks suurim inimsusevastaste kuritegude sooritaja.

Kaitserahadesigadused ja sõjaõhutamine ning oma kaitseks vajaliku varustuse ära kinkimine peaks viima selliste asjadega tegelejad võimu juurest. Kaitseminister ei tohiks vabas kodanikuühiskonnas olla sõjard ega sõjaõhutaja.

Aeg on muutuseks.

Meie reaalsus, kus võim on kaaperdatud, peab lõppema.

Selleks, et õigusriik ja vaba kodanikuühiskond rahus toimib, vajame me ennekõike parteivabasid ja 100% kontrollitavaid valimisi.

Täna on Eestis valimised kontrollimatud. Kohtusüsteem ja hingevaakuv õigusriik ei kaitse kodanikku, ei austa seadust või loodust ega kaitse ka kodanikku võimu kuritarvitamiste eest.

Liiga pikalt on ringkaitse tagatoaerakondades olnud lausvalitsev. See on võimalik just seetõttu, et meil kodanik kodanikku valida ei saa. Valimiste asemel on määramised.

Meie põhiseadus ei räägi ei e-valimistest ega parteilisest valimistest sõnagi. Mõlemad on loodud valimiste kaaperdamiseks.

Kaarel Tarand kirjutas 02.11.2024 Sirbis: “Kõigepealt parteijuhid, aga kui valimistel hästi läheb, moondub parteijuhi koht automaatselt valitsusjuhi omaks. Eesti parteielu kontekstis on “kõik“ muidugi täiesti vale sõna, sest pleenumile veab end kohale mõnel juhul kõigest kümnendik neist, kes seal peaksid olema, ning selle üle, kellest saab Eesti peaminister, otsustab mõnisada inimest, vähem kui üks promill valijaskonnast. Ülejäänute osalus on kaudne, sest Eestis kehtiva ringkonniti toimuva isikuvalimiste korra järgi saab tulevasele peaministrile otse hääle anda vaid ühes ringkonnas ning üksikjuhu ning üleriigilise vahele võrdusmärki panna ei tohi.”

Üks asi mida selgelt adun: nii kontrollimatud e-valmised kui ka manipuleeritavad parteilised nimekirjavalimised vajavad ASAP praktikast kaotamist. Miks?

Nende kahe kaudu on valmised tegelikkuses farss, sest kodanik ei saa hetkel valida kodanikku.

Selgitan: parteinimekirja osas määrab partei tagatoas, milline on nimekiri. Parteiliste valimiste tõttu ei saa üksikisik enamasti (loe: praktiliselt kunagi) suuremas KOV-is ega riigikogus sisuliselt valituks osutuda. Ka alla 5% künnise jääv partei on olukorras, kus hääled jaotatakse ümber.

Reaalne näide 2025 KOV valimistelt: Viimsis said häältest 4,9% Parempoolsed, 4,8% EKRE, 4,1% Eesti 200, 2,6% sotsid ja 1,7% üksikkandidaadid ehk siis kokku 18,1% hääli rändas prügikasti (sisuliselt 1/5 hääli ei läinud sinna kuhu need anti). Ümberjaotusest võitsid enim avaliku valetamise ja propagandaga võimu kindlustanud reffarid.

Lisan siia, et Viimsi vallas oli valimiste ajal kokku 17047 potentsiaalset valijat, kellest valis ühel või teisel kujul kedagi 11194 kodanikku ehk 65,7%.

Paberhääli oli 4580 (võltsimiskindlad hääled olid seega vähemus) ja e-hääli 6570 (objektiivselt kontrollimatud hääled). Kehtetuid sedeleid oli kokku 44 ja seega kehtivaid hääli 11 150. Seega, siin said kokku sisuliselt pooled valmisõiguslikud kodanikud valimiste parteide ja künnise kaudu manipuleerimise tulemuse, mida nad ei saanud isegi mõjutada. Kõik üksikisikutele antud ja alla 5% künnise häälte häda on see, et need rändasid siinse näite baasil sinna kuhu hääletaja seda ei soovinud. Seega on valmistulemus moonutav valija tahet. Seda võimendas just kahe partei ülinapp alla 5% künnise jäämine (vastavalt 0,1 ja 0,2%).

Meil on vaja VABA RIIKI ehk põhiseaduse kohast kodanikuühiskonda

Ühiskonda, kus propagandaga WEF-agenda ajajad ning oma kodanike vaesusse ja õigusteta olukorda surujad ei saa võimul olla.

Eesti Põhiseaduse alguses on kirjas, et me “arendame riiki”, mis on “rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus”.

Põhiseaduse § 11 sätestab, et “õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.”

Põhiseaduse § 12 toob välja, et “kõik on seaduse ees võrdsed. ” Need lihtsad põhimõtted on meie riigi vundament.

Täna need põhimõtted ei toimi. Nii ametnik kostabki ülbelt: “Mine kohtusse, kui ei meeldi”. Ta teab, ringkaitse kaitseb teda. See aga annab talle ülbuse kosta: “Seadused kehtivad sinusugustele lollidele ja me ei peagi neid täitma.”

Ma siiralt lootsin, et meil on õigusriik kus kohus vaatab tõendeid, kehtivaid seaduseid ja kaitseb kaitsealuseid liike. Viimsi jalkahallikaasuses sain aru, meil ei ole õigusriiki, tõendid ei loe, seaduseid võibki rikkuda ja kaitsealusest liigist üle sõita. Sama on näha Pevkuri poolt valedega läbi surutud nursipalutamisel.

Tänasele Eesti valitsusele (väikse tähega) on mu lojaalsus null. Null, sest riik ei ole meil VABA. Me vajame uut ärkamisaega. Vajame õigusriiki ja kodanikuühiskonda, aga vabade valimisteta on see pea võimatu. Tänased e-valimised koos partei nimekirjade sättimise, häälte ümber jaotamise ja valimiskünnise ning kautsjonitega teevad sisuliselt kodaniku võimaluse poliitikas osaleda nulliks. Nad teavad seda.

See suvi tõi kohtumise ühe riigis võimu omava isikuga, kellega oli juhuslikult kokkupuuteid ka seoses üleriigilise planeeringu koostamisega ca 2010. aasta paiku. Ütlesin tollele riiki palju tüürivale mehele: “On kurb, et teie partei on Eesti riigi p…sse keeranud.” Otse. Näha oli, et see šokeeris. Järgnes see, et ta proovis mind paigutada n-ö vastanduvate parteide liini. No nii nagu nad ikka teevad. Kui ma selle peale talle kostsin, “Ma ei poolda parteilisi valmisi ja soovin, et kodanik saaks valida kodanikku”, siis sain vastuseks resoluutse kalgi ja külma vastuse: “Unusta ära, seda ei juhtu!”

Tagatoaparteilaste maailm on lihtsalt nii väärastunud, et nad kardavad kabuhirmus, et nende võim kaob nad teavad, et nad on valmised kaaperdanud. Nad teevad kõik, et seda väärastunud süsteemi kaitsta. See on see, miks nad kodanikuühiskonda ja vabu valmisi, mida saaks lõpuni kontrollida sõltumatult kardavad.
See suvine vestlus oli ilmselt viimane illusiooni purustaja.

Keegi peale meie enda, vabade kodanike, siin põhiseadust, isiku- ja ettevõtlusvabadusi ei taasta. Meie asi on olla eluhoidvad ja joonduda, et tuleks muutus. Kuhu, vaata üht visiooni siin.

Kaur Lass

Allikas: Facebook

Avaldatud ja toimetatud autori loal