Lugejakiri: Hüvasti, kallis hyperlink!

26. september 2018 kell 12:23



Tehnoloogiaskeptik Madis-Siim Kull on hariduselt IT-süsteemide spetsialist ja kogenud hobifotograaf. Praegu läbib ta Euroopa vabatahtliku teenistust Makedoonia Vabariigis, olles terapeudi assistent autistlike laste päevakodus ja tehes kaastööd ajakirjale Voices – seda nii autori kui ka fotograafina. Telegramile ajendas teda kirjutama 12. septembril Euroopa Liidus vastu võetud Euroopa autoriõiguste direktiiv, mille jõustumises näeb Madis-Siim suurt ohtu nii Eesti majandusele, ettevõtlikele ja loomingulistele kodanikele kui ka alternatiivmeediale.

 

12. septembril võeti Euroopa Liidus vastu Euroopa koopiaõiguse direktiiv. Üks hääletus tuleb küll järgmise aasta alguses veel, aga kui direktiivi jõustumise poolt hääletatakse, on sel seadusel veel karmimad tagajärjed kui ACTA-l – sisuliselt kaob igasugune intellektuaalse omandi vaba kasutuse (ingl fair use) põhimõte, mis tähendab, et absoluutselt iga intellektuaalse omandi nime alla käiva asja eest, mida praegu saab netis vabalt tarbida, tuleb hakata maksma.

 

Sotsiaalmeedia lämbub suurte kulude kätte

Esmapilgul võib tunduda kummaline, et mina selle vastu kisa tõstan – see direktiiv peaks ju mulle kui autorile ja fotograafile kasulik olema. Aga ei ole! Seletangi siinkohal selle direktiivi puudusi, lähtudes kahest seisukohast: mina kui IT-spetsialist ja mina kui autor. Mõlemas aspektis saan ma hoopis kahju: nimelt, probleem seisneb endiselt Euroopa Liidu koopiaõiguse direktiivi artiklites 11 (lingi maks) ja 13 (üleslaadimise filter). Uue direktiivi järgi peab kõikidel meediat vahendavatel teenustel nagu Facebook, Youtube, Google, Pinterest, Instagram olema koopiaõigusliku materjali andmebaas, mille kaudu saaks võrrelda veebiruumis üleslaaditavat loomingut. See aga tähendab nendele teenusepakkujatele kolossaalseid kulusid, mis toob kaasa selle, et oletatavasti kaob Euroopa Liidu territooriumilt enamik sotsiaalmeedia kompaniisid, mida me oleme harjunud kasutama. Sellise andmebaasi pidamine on ju hullumeelselt kallis. Aga kõik sotsiaalmeedia kompaniid on kasumit teenivad äriettevõtted.

Seega, minu soovitus teile, lugejad: eemaldage kõik Facebooki kaudu tehtavad sisselogimised, mida te olete siiamaani enesestmõistetavaks ja mugavaks pidanud, muidu te lihtsalt kaotate need kontod portaalides, kuhu te sotsiaalmeedia kaudu sisse logite. Tehke neile eraldi seisvad turvalised paroolid ja kasutajad ning kirjutage andmed harilikku pabermärkmikku. Seda peaks saama teha, kasutades „unustasin salasõna“ dialoogi. Kui ei saa, siis pöörduge portaali kasutajatoe poole.

 

Väikesed ärid jäävad hätta

Te oleksite üllatunud, kui teaksite, millised tuntud tehnoloogiabrändid on juba praegu pidevas kahjumis: Youtube, Twitter, Spotify, Uber… Võib-olla te just kasutasite hetk tagasi neid teenuseid? Infotehnoloogia äri on juba praegu uskumatult kallis seoses taristu ülalhoidmise ja juriidiliste kuludega. Võiks ju vastu vaielda, et sotsiaalmeedia on iseenesest kahjulik, kuna ta kasutab ära inimpsüühika nõrkusi. Teame ju, et Steve Jobs, Bill Gates ega Mark Zuckerberg ei lubanud oma lastel kasutada nutiseadmeid ega tarbida sotsiaalmeediat. Nii et võiks ju öelda, et jumal tänatud, et me sellest nuhtlusest lahti saame!

Aga praegu on sotsiaalmeedia kadumine ettevõtlikele ja loomingulistele inimestele kahjulik. Sest paraku on see hetkel peaaegu ainuke koht, kus noored kunstnikud, loomeinimesed, tehnoloogiaprofessionaalid, FIE-d ja idufirmad saavad endale teenida nende äriks eluliselt hädavajalikku sotsiaalset kapitali. Sa võid ju alati luua endale kodulehekülje, kuid see on kallis ning tihtipeale ei näe seda kuigi paljud inimesed, kuna otsimootorid eelistavad leida veebilehti populaarsuse järgi. Kui su uus veebileht satub kuhugi 3 000 218 lehele, siis ei näe seda ju mitte ükski potentsiaalne klient. Kui su äril pole võimalik teenida sotsiaalset kapitali, pole su äri sama hästi kui olemaski – sa võid ju karjuda keset kõrbe nii palju, kui tahad, kuid mitte keegi ei kuule sind. Meie eestlastena oleme harjunud elama sotsiaalse isolatsiooni ühiskonnas, mis on paraku levinud üle terve maailma. On selge, et koopiaõiguse direktiiv raskendab seda olukorda veelgi.

 

Alternatiivmeedia satub löögi alla

Samuti muutub võimatuks alternatiivmeedia väljaannete loomine, kuna EL uue koopiaõiguse direktiiviga kaasneb lingi maks – see tähendab, et suured vana kooli meediaväljaanded registreerivad oma uudised autoriõiguse andmebaasis. Ühesõnaga, kui meie pisike kullakallis Telegramike või Objektiivike tahab neid artikleid arvustada, neile viidata või neid kommenteerida, hõigatakse: „Mees, kas sul lingi litsents on tasutud?” Ja kui ei ole, hakkavad lendama soolased trahvid. Olgem ausad – see litsents tuleb samuti üüratult kallis. Mis teha, kui libauudised ja vihakõne narrariiv ei pane inimestel suud kinni! Siis tuleb lihtsalt tööriistad käest ära võtta. Tõtt-öelda olen aru saanud, et kui sa kasutad oma artiklis mõne teise artikli pealkirjas kõrvuti asetsevaid sõnu, on koopiaõiguse bot sul juba kõris kinni.

Kuigi direktiiv ei välista seda, et autorid saavad oma loomingut jagada, eeldab see peenikest paberimajandust. Tänavu suvel üritas ju EL läbi suruda sellist versiooni direktiivist, mis ei võimaldanud mitte mingisugust autoripoolset kontrolli oma loomingu üle. Õnneks ei läinud see läbi.

 

VPN ja meemid kaovad veebist

Sisuliselt tähendab aga toimuma hakkav seda, et interneti infovood muudetakse ühesuunaliseks, just nagu äsja televisiooniga see asi käis. Koopiaõiguse direktiiv tapab alternatiivmeedia, väikeautorid, idufirmade kultuuri, blogikultuuri, veebis leviva huumori ehk meemid.

Minu hinnangul on see Eesti majandusele laostav. Meie majanduse üheks vaalaks on kõrgelt arenenud edukas idufirmade kultuur. Tallinna on kutsutud Baltikumi ja Skandinaavia ränioruks. Virtuaalne privaatvõrk (VPN) kaob veebist – see keeratakse varem või hiljem kinni. Loomulikult soovitan ma kasutada VPN-i nii kaua, kui saate – juba turvalisuse pärast.

Ma arvan, et me oleme selle direktiivi vastuvõtmisega kaotanud elementaarsed digitaalsed inimõigused, mis puudutavad sõnavabadust ja privaatsust. Kuid sellest pole mitte ju midagi uut! Sellist nõukogudelikku tsensuuri hakkab valvama tehisintellekt, mis kõigele lisaks kukub vorpima vale-positiivseid otsuseid – inimesed saavad karistusi ka siis, kui nad pole kunagi midagi illegaalset teinud. Vähemalt mitte tahtlikult. Samuti võib juhtuda äpardusi selfide ja frensidega ning muude puhkusepiltidega: kui sinu fotol on näiteks loetavalt näha mõne firma bränd või logo, siis saad koopiaõiguse rikkumise süüdistuse ja karistuse. See on absurdne olukord, mis teeb meie elu veel sõgedamaks kui Hiinas – seal jahitakse ju vaid riigivastast propagandat.

 

Tehnoloogia innovatsioonile EL-is tõmmatakse vesi peale

Samuti on võimalus, et koodiarendajad hakkavad saama karistusi korduvate koodielementide eest, kui näiteks keegi kasutab koodielemente, mille keegi on registreerinud enda omaks. Siiamaani on peetud programmeerimiskeeli, millel kood põhineb, vabavaraliseks intellektuaalomandiks. Sest programmi kood koosnebki korduvatest elementidest ja argumentidest. Sisuliselt tõmmatakse Euroopa Liidus vesi peale tehnoloogia innovatsioonile. Me kaotame tohutus koguses raha, mida meie tehnoloogiasektor võiks meile teenida. Huvitav, kas operatsioonisüsteem Linux elab selle jama üle?

Ma olen kaalunud luua väikest äri. Nüüd näib, et registreerin end hoopis Ukrainasse. Kuna see riik on vaba ning seal on kõige olulisem ressurss töökad, tehnoloogialembesed, konservatiivse ja traditsioonilise mõttelaadiga inimesed. Niinimetatud kolmanda maailma riigid, kus elavad tublid ja töökad ettevõtlikud inimesed aga teenivad kõigest sellest tohutult, kuna raha hakkab EL-ist peadpööritava kiirusega välja voolama. Ainus positiivne külg, mis sellel jamal on, on see, et tekib tohutu vajadus IT-õigust tundvate juristide järgi. Seega, kui oled juuratudeng, siis spetsialiseeru IT-õigusele!

Ma pole kunagi õigeks pidanud internetis eksisteerivaid geopiire. Kartsin, et interneti neutraalsuse kadumine muudab veebi hullumajaks, kui meile hakatakse veebilehti müüma raske raha eest nagu satikanaleid ennemuiste. Kuid ma ei oodanud õudusunenäoski midagi sellist, mis nüüd ootab meid ees seoses selle uue EL koopiaõiguse direktiivi reeglistiku all. Ennustan, et kõik lähebki täpselt nii, nagu ma siin räägin. Ja see tähendab, et mina loobun kiirest interneti püsiühendusest, sest see muutub minu jaoks kasutuskõlbmatuks.

 

Mis juhtub krüptoraha ja torrentitega?

Veel üks nüanss puudutab krüptoraha. Jah, laias laastus ma ei usu sellesse. Krüptoraha kohta käib vanasõna: „Krüpto, mis pole sinu käes, pole sinu oma.“ Siin see reetlik konks ongi – krüptoraha pole mitte kunagi sinu käes. Sinu krüptokukrus on ainult sinu ploki aadress. Ja selle EL autoriõiguse direktiiviga seoses üritab meelelahutusmaailm saada oma vanadele ja aegunud ärimudelile uuesti elu sisse. Seega, nüüd hakkavad nad ka kindlasti ka torrenti-tehnoloogiat kottima. Seni pole nad seda teinud, kuna see muudaks interneti lombakaks, kui asutaks porte kinni taguma ja sellest kannatanuks online-arvutimängu tööstus. Minu teada kasutab ka krüptoraha torrenti-tehnoloogiat.

Kogu see jama internetiga vähendab minu usku krüptosse veelgi. Sest kõik see istub ju ühe ja sama ülekandemehhanisimi peal – nii vana majandus kui ka uus. Nimelt internet. Tõsiasi on see, et alternatiivvaluuta peaks tagama tsiviliseeritud kauplemise siis, kui traditsiooniline majandus on omadega kokku jooksnud. Krüpto probleem seisneb juba selles, et kui tekib olukord, mis lööb tsivilisatsiooni rivist välja – näiteks mõni loodusõnnetus –, siis on IT-taristu esimene, mis rivist välja kukub ja viimane, mis taastatakse, kui seda üldse on võimalik taastada. Olgem ausad: IT on luksuskaup. Ma ei tea, mida nad nüüd järgmiseks kinni soovivad keerata ja kuidas nad veel inimesi kontrollida suudavad. Kui selline mõtelaad jätkub, oleme ühtäkki kolinud Põhja-Koreasse ilma oma kodust lahkumata. Ma näen, mis toimub ja ma tean, mida see endaga kaasa toob, kuna olen IT-erialase väljaõppega, kuid isegi minule tundub see tõelise luupainajana. Tekib tugev kiusatus hankida südamerahustuseks mõned untsid hõbedat ja viikingi sõjakirves!

 

Inimesed, ärgake! EL-ist saab tehnoloogiline ulgumaa

Ma kardan, et meie ühiskond on läinud liiga julgeks ja pannud kõik munad ühte korvi. See, mis nüüd EL koopiaõiguse direktiiviga ellu kutsutakse, on viimane hoiatus. Inimesed, ärgake! Elage vanaviisi. Õppige looma eluks vajalikke asju oma kätega ning suhelge inimestega reaalses elus. Leidke endale sobivaim vanaaegne eluviis ning looge hooliv ja armastav pere.

Ma arvan, et tuleviku internet Euroopas näeb välja nagu internet 1990. aastate alguses, kus on mõned erialased foorumid, vana kooli meedia ja e-kirjade saatmise võimalus. Pole enam mitte ühtegi meemi ega blogi, sest kõike seda on lihtsalt liiga kallis ülal pidada. Minu veebilehed jäävad küll alles, kuna mina olen oma koopiaõiguse omanik, kuigi selle registreerimiseks vajalik paberimajandus saab olema karm katsumus. Kindel on see, et Euroopa Liidu aladest saab tehnoloogiline ulgumaa. Kõrb.

Madis-Siim Kull

Foto: theverge.com