Kanada toetab internetitsensuuri vastu võitlemist 9 miljoni dollariga

9. jaanuar 2015 kell 15:12



kanadaKanada valitsus investeerib 9 miljonit dollarit Toronto Munk School of Global Affairsi projekti, millega soovitakse arendada digitaalset suhtlust riikides, kus valitsev režiim tsenseerib ja piirab interneti kasutamist. Kuigi praegu on projekt keskendunud Iraanile, loodetakse seda laiendada ka näiteks Venemaale, Süüriasse ja Iraaki.

 

Kanada välisministri John Bairdi sõnul avab koostöö Munki kooliga internetis võimalusi poliitiliseks dialoogiks piiratud ja rõhutud keskkondades. Sellise “otsese diplomaatiaga“ laiendatakse olemasolevat Iraani-põhist projekti ning suurendatakse vabaks eneseväljenduseks mõeldud küberruumi. Nii saavad kodanikud olla informeeritud, jagada oma arvamusi ja nõuda õigusi.

Projekt “Globaalne dialoog Iraani tulevikust” (Global Dialogue on the Future of Iran) käivitati esmakordselt enne Iraani 2013. aasta presidendivalimisi, toona oli selle eesmärgiks pääseda mööda Teherani luurest ning pakkuda dissidentidele ja inimõiguste aktivistidele kõneplatvormi. Seejärel arendati mitmeid internetitööriistu nagu Rouhani Meter, mis jälgib, milliseid reformilubadusi on Iraani president Hassan Rouhani täitnud, ning Majlis Monitor, mis püüab hinnata Iraani parlamendi liikmete tegevust.

Projekt pakub ka tehnoloogiat, millega pääseda mööda interneti tsenseerimisest, olles võimaldanud Youtube’i ja Twitteri kasutamist. Samuti võimaldatakse möödapääsu valitsuse paigaldatud tulemüürist, mis takistab ligipääsu riigis keelatud veebilehtedele. Munki kooli professori Janice Gross Steini sõnul rahastab Kanada valitsuse toetus “digitaalse rahvaväljaku” loomist, mis on mõeldud kodanikele, kes ei saa päriselus turvaliselt koguneda, et vahetada ideid oma riigi tulevikust. See “väljak“ ühendab olemasolevad ja loob uusi tööriistu, millega laiendada projekti ulatust teistesse riikidesse ning piirkondadesse.

Digitaalne rahvaväljak täidab mitut funktsiooni, muu hulgas aitab see suurendada poliitilist aruandekohustust ja läbinähtavust, toetab kodanike poolt inimõiguste rikkumiste jälgimist, suurendab aktiivsetes riiklikes debattides osalevate inimeste arvu ja annab hääle marginaliseeritud ning taotluslikult väljatõrjutud gruppidele. Samuti suurendab see ühendust erinevate riigisiseste ja välismaale siirdunud kogukondade vahel, kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja aktivistide ligipääsu globaalsele infole ja suhtlusvõrgustikele, kodanike ja kodanikuühiskonna koostööd nende riikides ja võimendab erinevaid arvamusi, narratiive ning eneseväljendust rõhutud ühiskondades.

 

Internetivabadust napib enim Venemaal, Türgis, Süürias, Hiinas, Kuubal, Etioopias, Saudi Araabias ja Pakistanis

Minister Baird ei nimetanud projekti laiendamise sihtriike, kuid globaalset internetivabadust jälgiva MTÜ Freedom House’i sõnul on suurimad netivabaduse piiramised toimunud Venemaal ja Türgis. Projekti uute võimalike kandidaatide hulgas on ka internetivabaduse pingerea lõpus asetsevad Süüria, Hiina, Kuuba ja Etioopia. Nimekirjas on kümne autsaideri hulgas ka Saudi Araabia ning Pakistan, samas kui kõige vabama internetiga riigid on Island, Eesti ja Kanada.

Baird leiab, et internet on sõnavabaduse valdkonnas murranguline tehnoloogia, millega saab anda inimestele rohkem häält ja jõudu kui kunagi varem. See aga hirmutab võimulolijaid, mistõttu erinevad režiimid üle kogu maailma üritavad üha enam piirata interneti kasutamisvõimalusi.

Freedom House’i sõnul on netivabaduse olukord maailmas halvenenud juba neljandat aastat järjest, kuna tsenseerimine ja interneti kasutamise jälgimine muutub üha agressiivsemaks ning arenenumaks. MTÜ leidis, et riigid rakendavad kiiresti uusi seadusi, mis õigustavad rõhumist ja kriminaliseerivad edukalt internetis levivaid eriarvamusi. Selliste sammude tõttu vahistatakse üha enam inimesi enda internetipostituste eest. Freedom House’i sõnul on siiani väga levinud tsenseerimise põhitööriistad ehk blokeerimine ja filtreerimine, kuid nüüd eelistavad paljud riigid ka soovimatut sisu postitanud internetikasutajate vangistamist, hirmutades teisitimõtlejaid ning surudes peale enesetsensuuri.

Internetist on saanud tööriist ka valitsuste jaoks, kes kasutavad seda välispoliitika mõjutamiseks ning kodanikele oma ideoloogia pealesurumiseks. Kanada strateegia on aga õõnestada autoritaarseid režiime, murendades neid võimul hoidvat internetiluuret ning tsensuuri. Steini sõnul on see oluline, sest rõhuvad režiimid kardavad ideede levikut, kuna just sellest sünnivad muutused. Kodanikud saavad aga oma ideid vahetada vaid siis, kui astuda vastu kehtestatud piirangutele ning võimaldada vabaks mõttevahetuseks turvaline keskkond.

 

Allikad:  National Post, The Globe and Mail, IT World Canada

Foto: ekraanikuva / theglobaldialogue.ca

 

Toimetas Marlen Laanep

 

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.