ACTA on tagasi ehk mitu korda peab Internetti päästma?

13. veebruar 2019 kell 14:33



Sel nädalal otsustavad Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament, kas digitaalse ühisturu autoriõiguse täienduste pakett hakkab sisaldama nõuet masintsensuuriks. Seejärel läheb pakett mõne kuu jooksul hääletusele Euroopa Parlamenti, kus vastu võtmise korral saab see meie kõigi jaoks kehtivaks seaduseks. “Seitsme aasta eest protestisime ACTA kaubandus­leppe vastu ja võitsime. Seekord ohustab Internetti aga Euroopa Liidu enda seadus­loomeline monstrum,” kirjutab oma lehel Netikogukond (Internet Society Estonia).

 

Kohustus kasutajate loodud sisu tsenseerida delegeeritakse veebiplatvormidele. Internetis tegutsevad platvormid peavad sisse seadma automaatse sisutuvastuse süsteemi, selle rentima mõnelt tsensuuriteenuse pakkujalt või tegutsema tihedas koostöös tsensoriga. See tähendab, et edaspidi toimub Internetis kõik masintsensuuri õhkkonnas ning see on pöördumatute tagajärgedega nii ettevõtlusvabaduse kui kodanikuõiguste jaoks.

Oleme veendunud, et riik ei tohi kehtestada ettevõtetele üldist tsensuurikohustust, sest see vastuolus demokraatlike õiguspõhimõtetega. Kuna autoriõiguse direktiivi artikkel 13 kohustab ka selle lõppversioonis jätkuvalt veebiplatvorme võtma kasutusele automaatseid sisutuvastuse vahendeid ning nende abil kasutajate sisu enne avaldamist eelfiltreerima, siis algatame kampaania direktiivi peatamiseks.

ACTA protestide veteran ja mänguarendajast tarkvarainsener Jaagup Irve kutsub üles peatama autoriõiguse direktiivi:

Kutsume üles jõudusid ühendama kõiki neid, keda see seadusemuudatus puudutab ning kes on varem autoriõiguse täienduste paketiga seoses Eestis avalikult sõna võtnud:

Internet Society Estonia on valmis võtma enda peale autoriõiguse direktiivi infosaidi haldamise ning koordineerima järjekordse Internetti ohustava seadusloome peatamise kampaaniat Eestis. Kampaania täpsemad sammud on veel plaanimisel, aga alustuseks võiksid kõik kirjutada alla rahvusvahelisele petitsioonile masintsensuuri vastu Euroopa Liidus.

Kuigi Eesti ühiskond ja majandus plaanitavast direktiivist kindlasti kaotaks, pole see kaugeltki mitte kohalik küsimus. Vastuseis direktiivile algas digiõiguste aktivistide ja tehniliste ekspertide ringkondest, seejärel protesteeris teadmistepanga sulgemisega päevaks Vikipeedia ning viimastel nädalatel ühines vastuseisuga avalikult ka Google, kes ähvardas jätta direktiivi vastuvõtmise korral Euroopa ilma Youtube’ita.

Et anda ettekujutust vastuseisu ulatusest, toome siin ära valiku viiteid teavitussaitidele ja kampaaniatele:

 

Kes on tsensuurimasinate taga?

Euroopa Komisjoni poolt seisab tsensuurimasinate eest Andrus Ansip, kes on digitaalse ühisturu asepresidendina otseselt autoriõiguse uuendustepaketi eest vastutav. Andrus Ansip on isiklikult seisnud selle eest, et algatada masintsensuuri juurutamine Euroopa Liidus.

Euroopa Liidu Nõukogus on alalise esindaja kaudu esindatud meie valitsus, mille peaminister on Jüri Ratas ning kelle vastutusel toimetab tsensuuri küsimustega Urmas Reinsalu. Masintsensuuri eest on vastutav kogu valitsus, kes juba Euroopa Liidu eesistumise ajal võttis selge suuna Interneti tsenseerimisele.

Euroopa Parlamenti esindavad selle liikmed, kellest on hääletustel tsensuuri sisaldava direktiivikavandi pooldajad olnud Tunne KelamIndrek TarandUrmas Paet ja Ivari Padar. Tsensuuri vastu on olnud Yana ToomKaja Kallas ja Igor Gräzin.

 

Allikas ja petitsioon: Netikogukond, Change.org

Foto: Shutterstock

 

Toimetas Sander Soomaa