Miks nad pingutavad, et teha lõpp vabadusele?

28. august 2013 kell 20:52



image_t6Uudisteportaal Infowars avaldas juba 30 aastat uuriva ajakirjaniku tööd teinud Jon Rappoporti arvamusartikli selle kohta, miks meie (või antud artiklis, ameeriklaste) vabadust pidevalt piiratakse. Avaldame arvamuse täismahus.

 

Mul on sellele küsimusele mitu vastust.

Inimesed, kes juhivad inimesi, kes juhivad asju, tahavad kõike omada. Nende jaoks on vabadus järjekordne asi, mida omada. Nii et nad tahavad seda. Ja nad tahavad seda kõike endale.

Teiseks, nad saavad aru, et inimesed, kellel on vabadus, ei taha elada maailmas, mis neile ulatatakse, ning vaba olles võivad need mässajad leida võimaluse, et takistada juba etteplaneeritud tuleviku täitumist. Niisiis… on parem sulgeda kõik uksed.

Kogu võlts poliitiline jutt sellest, et “me oleme selles koos“ on jultunud katse promoda ideed, et vabadus on väike asi, mis tuleb ohverdada. Suurema eesmärgi nimel.

Inimesed, kes asju ülevaltpoolt juhivad, usuvad, et vabadust saab omada, sest nad ei suuda ette kujutada midagi, mida ei saaks omada. See on nende vaatevinkel. See on viis, kuidas nad näevad elu ja maailma.

See annab neile strateegilise eelise. Nad suunavad kogu oma energia ostmisesse ja müümisesse. Pakkumisest keeldujad on meie hulgas need, kellel on väärtused, mida ei saa välja panna nagu autosid näituseruumi. Väärtused, millega ei saa ärikeeles kaubelda. Väärtused, mis on täiesti mitte-materiaalsed.

Vabaduse väärtuse hoidmine annab meile ühe eelise. Me ei võistle turul sarnaste kaupadega. Me võitleme ainult ühe asja vastu – orjuse.

Ühel või teisel viisil olen ma mõistusekontrollist kirjutanud juba 30 aastat. See on uks orjusesse. See on katse minema pühkida kõik, mida vabadus tähendab ning ennekõike, kui palju see tähendab.

Midaiganes inimkond saavutada võib, on selle platvormiks vabadus. Öelda, et vabadus kannab endas liiga suurt väärkasutamise potentsiaali on sama, mis väita, et ookeanid on liiga ohtlikud ja tuleks ära keelata.

Nn filosoofiad, mis luuakse vabaduse asendamiseks, üritavad kasutada oma järeldustes paratamatust, ja nad kõik kukuvad selles läbi. Platonist Marxini on nad alustanud avaldustega sellest, mis oleks võimalik, “kui vaid inimesed tunneksid ära tõe.“ Nende utoopiad tähendavad aga päriselus türanniat, mis valitseb nii mõistuse, keha ja hinge üle. Selline on täiuslikkuse hind.

Iga hea asja taga, mille sina või mina või kes iganes on saavutanud, oli ruum vabaduse tarvis. See on tavateadmine, see on nii ilmselge. Kuid et see on nii ilmselge, kipume me seda ignoreerima.

Praegu näeb valitsus vabaduse advokaate kui potentsiaalselt ohtlikke inimesi. Neid surutakse alla igal võimalikul moel. Kui see ei anna sulle veel vihjet, kuhu valitsus suundumas on, proovi lugeda põhiseadust ning võrdle selles dokumendis kirjapandut valitsuse praeguse haardega ning otsusta siis.

Ja veel, proovi leida mõnest kolledžist tõsiseltvõetav kursus, mis tegeleks just sellise võrdlusega. Edu!

Vabadus on moest väljas, grupihuvid on moes.

Meie tähtsusetud liidrid – käpiknukud ja eeslid, kes arvavad, et järgmise mäe taga laiub rohuaas, koinivad tähtsaimat auhinda – vabadust – ning heidavad selle siis oma isandate jalge ette. Nad teevad seda rõõmuga, sest nii saavad nad müüa kõiki oma programme ja süsteeme ja seadusi ja regulatsioone, mis moodustavad kokku mitte-vabaduse. See on lihtne. Nad usuvad, et see on tehtav. Ja mida vähem vabadust eksisteerib, seda rohkem on neil käpiknukkudel võimu ning seda suurem on nende valitsusala. Nad on palgasõdurid.

Siin on printsiip, mida sa kolledži majanduskursuselt ei leia: vaba turg saab eksisteerida vaid sel juhul, kui osalejatel on mitte-materiaalseid väärtusi, mis toodavad inimestevahelisi häid suhteid. Selle puudumisel saab osta ja müüa kõike, seal hulgas ka õigust vabadusele.

Loomulikult läheb see kõik kokku eliidi omandiõigusefilosoofiaga.

Kui me loobume oma väärtustest, kirjutab mõni ajaloolane tulevikus: “Need inimesed uskusid müüti võimsatest meestest, kellel oli palju raha ja palju võimu. Pooljumalad. Pooljumalad ilmusid ja lähenesid inimestele pakkumisega. Müüge meile oma vabadus. Mis on teie hind? Ja inimesed nimetasid hinna ning tehing oli sõlmitud. Inimesed olid rahul. Nad arvasid, et see, millega nad kaubelnud olid, oli asi, ese, omalaadne toode, mida nad poleks kunagi suutnud müüa, kui pooljumalaid poleks tulnud. Inimesed olid justkui pimestatud müügi tulemusest. Iroonia on selles, et nad olid nii pimedad, sest nad olid lasknud endil vabadusest rasva minna…”

Mõistus, keha, hing, kujutlusvõime ja armastus eksisteerivad selle põhjal, et vabadus on olemas – või kui seda ei ole, tuleb selle eest võidelda.

 

 

 

Allikas: Infowars

Foto: shadowness.com

 

Toimetas Meeli Seermaa