Ajatu: Eesti taasiseseisvumine – kas eestlaste algatus või võimukoridorides loodud stsenaarium?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

20. august 2020 kell 21:40



Estonian_Flag

Rubriigi “Ajatu” alt avaldame oma vanu artikleid, mis ülelugemist tasuvad. Allolev lugu ilmus esimest korda 21. augustil 2013. aastal.

Sel suvel möödus 25 aastat laulvast revolutsioonist ning 20. augustil 22 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Sel puhul on paslik meenutada, kuidas me taas vabaks saime ja mõtiskleda, kas selle põhjuseks oli laulev revolutsioon või oli meie taasiseseisvumine juba varem kulisside taga kokku lepitud. Telegramile jagasid ses asjus kommentaare kunagised Eesti Kongressi liikmed – endine riigikogu liige Trivimi Velliste, sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid ning arhitekt ja raadioajakirjanik Ignar Fjuk; taasiseseisvumisjärgne Eesti suursaadik Moskvas ja praegune Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Mart Helme; kirjanik ja Eesti Iseseisvuspartei aseesimees Sven Kivisildnik ning tolleaegne ENSV Ülemnõukogu presiidiumi esimees ja hilisem Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel.

 

Eelseisvast vabadusest andis aimu 1987. aastal edumeelse kommunisti ja NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud majandusreformide programm perestroika, mis ei viinud siiski loodetud reformitud NSVL-i ehk suveräänsete riikide liiduni, vaid hoopis liidu lagunemiseni. Tulemus: NL-i meelsete viha ja demokraatia pooldajate õlalepatsutus, mis päädis Gorbatšovi jaoks Nobeli rahupreemia saamisega.

Kuulujuttude kohaselt plaaniti KGB abiga juba 1980-ndate keskpaigas viia läbi riigikorravahetust ilma kolooniaid kaotamata, kuid keset tekkinud kaost, mis viis välja meeleheitliku viimase ponnistuse ehk augustiputšini, läks too plaan luhta. Ei maksa unustada Gorbatšovi kohtumisi USA riigipeade ja tähtsate niiditõmbajatega. Nagu ütleb allpool ka Mart Helme – suurriikide diplomaatia on suures osas saladiplomaatia. Lisaks on läbi ajaloo näha, kuidas suuri asju peidetakse suurte segaduste varju (eriti geniaalne on neid peita aga paljude väikeste varju).

Meenutuseks: 1988. aastal n-ö kodanikualgatusena sündinud poliitilise liikumise Rahvarinne eesotsas oli Edgar Savisaar, keda “aegade algusest” saadik on saatnud Moskva-meelsuse vari.

Artikli jaoks materjali kogudes konsulteerisime ka ärimees Viktor Siilatsiga, kes 1980-ndate lõpus asutas ettevõtte Eesti Video, mille alt ta sõltumatu ajakirjanikuna tegi Eesti-teemalist ringvaadet “Eestimaa”. Ülevaadet Eesti uudistest edastas ta ka ABC Newsile Ameerikas, Rootsi telekanalitele ja CNN-ile. Käesoleva artikli koostamisel kasutasime Siilatsi mälestusi intervjuudest Trivimi Velliste ja Arnold Rüütliga.

vellisteTrivimi Velliste: Asi väljus Kremli planeerijate meelevallast

Endise riigikogu liikme Trivimi Velliste s



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.