Foto: xb100 / Freepik

Väidetavalt Ukraina sõja tõttu on bensiini ja diislikütuse hinnad jõudnud tasemele, mida paljud enam endale lubada ei saa. Tegelikult on hinnatõus segu liigkasuvõtmisest, ahnusest ja poliitilistest haridusmeetmetest. Nafta maailmaturuhinnad on küll kõrged, kuid on kaugel 2008. aastal ja 2011–2014 nähtud tipptasemetest. 2008. aastal maksis nafta isegi 40% rohkem kui praegu – kuid tanklahinnad olid oluliselt madalamad.

Ajakirjanik Willi Huber kirjutab portaalis Raport24, et eratranspordi keelustamine on osa Suure lähtestamise (Great Reset) tegevuskavast. Seetõttu peaks igaüks oma kaalutlustesse arvestama, et praegu kütusehindades valitsev mõõtmatu ja kohatu liigkasuvõtmine võiks olla ka poliitiliselt ihaldatud kasvatusmeede. Kui inimesed ei saa endale enam autot lubada, peavad nad jääma koju, kõndima või kasutama ühistransporti.

Lisaks tuleb teada, et riigid saavad kütusehindadest makse. Inimeste sissetulekust võetakse sõltuvalt riigist kuni 70 protsendi ulatuses otseseid ja kaudseid makse, mis liiguvad riigikassasse.

Huber arvutas välja, mis kasu on riigil praegustest väljapressimishindadest. Kõrgemate müügihindade tulemusel võtab riik lihtsalt automaatselt kõrgemast käibemaksust sisse vähemalt 15 senti liitri kohta – kokku on tegu miljarditega. Austrias kulub aastas umbes 11 miljardit liitrit kütust, reeglina tuleb Saksamaa näitajad korrutada 10-ga – täpset arvu me kiiresti ei leidnud. Kõrgemad kütusehinnad tähendavad vastavatele riikidele tegelikult miljardeid tulusid – raha, mille saaks soovi korral kerge vaevaga maksumaksjale tagasi anda järjekordse drastilise mineraalõlimaksu alandamise teel. Saksamaal teeb nalja nafta ladustamise maks, mis on mõeldud nafta ladustamiseks halbade aegade jaoks. Halvad ajad on käes, jääme põnevusega ootama, kas lubatud varud on üldse olemas.

Märkus: miks kasutab autor siinkohal mõistet “liigkasu”, loe altpoolt.

Naftahinna areng maailmaturul on väga tähendusrikas. Täna kehtivad ostuhinnad pole sugugi kõigi aegade kõrgeimad. Näiteks oli tippaeg 2008. aasta juunis, mil hinnad olid tänasest 40 protsenti kõrgemad.