Ärimehe kättemaks ehk mis juhtub siis, kui selgub, et Telegram ei ole äraostetav

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

2. detsember 2020 kell 13:56



Saatuse iroonia: Eesti Ekspress süüdistab Telegrami äraostetavuses, küsides kommentaari ainsalt endiselt osanikult, kes meie peale seetõttu viha kandis, et meid ei olnud võimalik ära osta.

Täpselt nädal tagasi, 25. novembril ilmus Eesti Ekspressi (Delfi) faktikontrollijate sulest kuum tükk “uurivat“ ajakirjandust, kus paljastati, justkui määraks Telegrami sisu saksa miljonärist “hall kardinal“, kes faktikontrolli sõnul on “pettur“ ja “petturid“ oleme ka meie, kuna üks Telegrami kunagine osanik ütles, et oleme petturid.

 

Me ei tea, kas Ekspress Grupi usinate nuhkide jäljeajamine viis neid kuskile rappa või valetasid nad meelega, aga meie hea koostööpartneri ja sõbra Herbert H. Jungwirthi kohta käivat väärinfot avaldades saavad nad ise peagi ühe kenakesti firma kukrut kergendava kohtuotsuse ja avaliku vabandamise osaliseks. Võime juba praegu oma lugejatele kinnitada, et härra Jungwirthi suunal õhku visatud räiged süüdistused petturluses ei vasta tõele. See viitab, et väljaanne andis endast parima hävitamaks härra Jungwirthi reputatsiooni ja tekitamaks ärialast kahju, haukudes vale puu all. Edukad ärimehed võtavad alati tööle edukaid advokaate…. Kõiki detaile Ekspressi valede kohta saate peagi lugeda Herbert H. Jungwirthi enda pöördumisest.

Eesti Ekspressile ja faktikontrollisõduritele tuletame meelde aga “klassikalise“ ajakirjanduse A&O-d ehk noppeid Eesti ajakirjanduseetika koodeksist:

1.4 Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.

4.1. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil.

4.11. Fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada.

5.2. Vastulausega on õigus parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. Vastulauseks ei saa nõuda rohkem ruumi/aega, kui oli kasutada kriitikaks. Vastulause tuleb avaldada viivitusteta ja märgataval kujul, ilma toimetusepoolsete hinnanguliste kommentaarideta.

5.3. Ebaõige informatsiooni ilmumise korral tuleb avaldada parandus.

 

Kuidas Telegrami ära ostmine läbi kukkus

Tuleme nüüd tagasi Telegram OÜ kunagise osaniku, Toomas Laanpere juurde. See, et ta meid petturiteks nimetab, on pisidetail – kui tema jaoks tähendab petturlus seda, et me ei andnud hoolimata raskustest alla ja töötasime end täielikust pankrotist uuesti üles, makstes ära kõik võlad, siis no jah, naljakas sõnakasutus. Petsime teda sellega, et ta oli harjunud enda reaalsuses mõttega, et me oleme läbikukkujad? Aga me ei kukkunudki kivi kaelas põhja vaid kasutasime seda kivi hoopis hüppelauana.

Huvitavam ja palju kõnekam on see, et Toomas Laanpere unustas Eesti Ekspressile mainida (või unustasid / ei leidnud / ei viinud punkte kokku artikli autoritest faktikontrollijad?), et:

  • astudes Telegrami osanike ridadesse, oli meiepoolne esimene ja tegelikult ka ainus palve see, et osanikel ei ole mitte mingit õigust sekkuda Telegrami sisusse, kuna muidu ei oleks tegemist sõltumatu ajakirjandusega;
  • 2014. aasta alguses korraldas Laanpere meile kohtumise kahe EKRE noorega (kellest üks oli Jaak Madison) ja tegi ettepaneku, et suure lugejaskonnaga Telegram võiks hakata kajastama EKRE tegemisi ja kui EKRE saab Riigikogusse, siis tuleks osa n-ö tulust Telegramile. Ütlesime kindla EI;
  • ca pool aastat hiljem viis ta meid kokku ärinaise Kersti Krachtiga (kellest on tänaseks saanud EKRE ministri nõunik), kes samuti pakkus Telegramile võimalikku rahalist toetust, kui muudame Telegrami sisu ja avaldame talle ja tema kaaslastele sobivaid artikleid. Vastasime taaskord EI;
  • 2015. aasta aprillis ilmus meie suureks üllatuseks ajakirjanduses info, et Telegram hakkab EKRE häälekandjaks. Kinnitasime BNS-ile, et sellist kokkulepet ei ole ja ei tule. Paar nädalat hiljem astus ellu uueduudised.ee.

Siinkohal on EKRE rahastajatega kursis olevatel inimestel pirnike juba põlema läinud. PS. Naljakal kombel nägime kaabut esimesena alati härrasmehelikult riietunud Toomas Laanpere peas ning alles hiljem ajakirjanduse vahendusel ka mõisnik Helme ja tema poja aksessuaarina.

Eelmainitud punktidele järgnesid aastatepikkused kohtuskäigud, politseiuurimised ja kõik muu, mis Laanpere sai vähegi õiguslikult käiku lasta, et meie jalgealune võimalikult tuliseks teha. Esimest korda kaebas ta meid kohtusse, kui Mariann oli viimast kuud lapseootel, protsessiga käis kaasas tema advokaadi survestamine stiilis “loobuge kohe Telegrami osalusest, saate rahulikult perele keskenduda“. Politseisse andis ta meid valesüüdistusega, et oleme firma vara omastanud, kuigi kuude pikkuse uurimise tulemusena selgus ka kaebajale endale teada tõsiasi, et kogu Toomase (ja teiste osanike) investeeritud ja laenatud raha läks portaali ülevalpidamiseks ja palkade maksmiseks. Meile määrati karistuseks üldkasulikku tööd seetõttu, et olime osa palkadest maksnud mustalt, st riigile jäid maksud maksmata. Muide, politseist kinnitati meile, et ülekuulamisel käis ka härra valesüüdistaja isiklikult ning tunnistas viimaks, et on selle teekonna võtnud käsile eelkõige põhjusel, et kuidagi me ju peame maksma selle eest, et me ei olnud nõus avaldama tema soovitud infot.

 

Viis aastat kestnud ellujäämine tormisel merel jõudis lõpuks (rahu)sadamasse

Eesti Ekspressi paskvilli ilmumise hetkeks oli meil juba sõlmitud Toomas Laanpere ja meie allkirjadega kompromissi kokkulepe, kus oli kirjas, et tema advokaat on kohustatud teatama „kõikidele Võlausaldaja avalduse alusel alustatud täiteasjades kohtutäituritele, et Võlgnikud on Võlausaldaja ees kõik enda rahalised kohustused täitnud.“ Peale sellist kokkulepet nimetada meedias teist osapoolt petiseks, on äärmiselt alatu ja madal. Ja kuigi lepingus seisis ka, et „kohustuste täieliku täitmise korral puuduvad Pooltel teineteise vastu igasugused sissenõutavaks muutunud või tulevikus sissenõutavaks muutuvad rahalised või mitterahalised nõuded.“, tundsime siiski, et kuna Laanpere võttis endale vabaduse meid veel viimast korda avalikult mustata, võtame meie vabaduse end esimest korda kaitsta.

Me ei eitanud kunagi oma võlga Laanpere ees, ega hiilinud selle tasumisest kõrvale. Maksime talle esimesel paaril aastal üle 10 000 euro (mis jäi mugavalt Ekspressis mainimata) ja järgneval paaril aastal suuremate võimaluste puudumise tõttu pisut alla 2000 euro (mis sai ilusti artiklis mainitud). Tänaseks oleme Laanpere ees kogu oma võla tasunud.

Märgiline on veel seik, et Laanpere järjekordset mõnitavat sõnavõttu Telegrami suunal ei saatnud ka sel korral mitte ühegi teise endise ega praeguse Telegrami osaniku või toetaja/koostööpartneri kaasahüüded. Hoopis vastupidi – nagu varasemate artiklite peale, nii ka nüüd saime hoopis toetavaid kõnesid ja sõnumeid, a´la “jälle see kaabuga mees tembutab“. Üks algsetest Telegrami osanikest, Raivo Orgusaar, saatis lausa pikema kirja ja ütles, et kui plaanime Ekspressi artiklile vastulause kirjutada, siis võime seal kasutada väljavõtteid ka tema sõnavõtust.

Jätamegi artiklit lõpetama Raivo mõtted:

Ühel hetkel sain teada, et Telegrami vastu on üks meie osanikest algatanud pankrotimenetluse! Ohoo… Minule oli see üllatuseks, kuna sellisest sammust Toomas Laanpere teisi Telegrami omanikke ei teavitanud, veelgi enam, selleks ei kutsunud ta kokku isegi Telegrami osanike koosolekut.

Kohus rahuldas mõne aja pärast Laanpere hagi ja meie ühine ettevõte lõpetas tegevuse. Sellega tõmbas Toomas enda rahaliste paigutuste, ehk ka Telegramile või Mariannile ja Handole laenatud raha tagasisaamiseks tooli alt kõikidelt teistelt osanikelt, jättes nad Telegrami paigutatud rahadest lihtsalt ilma. Kui palju ja kas Laanpere lisaks Telegrami paigatud rahale veel Mariannile ja Handole raha laenas, selle kohta minul teave puudub, kuid teguviis, kuidas see ettevõtja tema mõistes peenraha Telegrami paigutatud summasid ja ehk ka juurde laenatud raha tagasi hakkas nõudma, ei olnud antud olukorda teades inimlik!

Mida ma kogu selle loo kokkuvõtteks aga öelda soovin, on see, et mitte keegi ei lahku siit ilmast ei kulla ega ka karraga ning kõik, mis selles elus on hea tava vastaselt omastatud ja ka see, mis siin ausalt teenitud raha eest soetatud, jääb siia ning sellest kehastusest sinna, oma sugukonna juurde tagasi lahkudes, võtame me kaasa vaid enda selles elus omandatud hingelised kogemused, ja peame kõikide siin toime pandud vääritute tegude eest seal vastutust kandma.

Minule on Mariann ja Hando tänaseks ajaks kogu nendele laenatud raha ära tasunud ja mul on siiralt hea meel, et nad on taas jalgadele tõusnud ja oma elujärje taas jonksu saanud. Nende rahade pärast, mille ma aga Telegrami osakutesse paigutasin, ma muret ei tunne ja ei süüdista nendest ilmajäämises ka Toomas Laanperet, kes ettevõtte asjata ja kõiki päästmisvõimalusi läbi kaalumata põhja lasi, sest selline see äri ongi, et äris saab kas võita või kaotada, kuid kõik pole veel kadunud, sest ehk tekib millalgi ka uus soov Handoga taas ühine ettevõte luua ja eelmisesse, Telegrami ennist paigutatud rahad osakute soetamisel arvesse võtta 😉

Olge inimlikud ja aidake inimlikke ja elu edasi viivaid ning inimkonnale vajalikke inimesi ;)“

Täname kõiki inimesi, kes on olnud ja jäänud meie kõrvale! Koos ja rõõmsalt edasi uute tippude poole! 🙂

 

Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas

Telegrami loojad

 

Foto: Janne Luigla



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.