Insuldi üle elanud teadlane: igaüks suudab elusana jõuda nirvaanasse!

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

9. juuli 2025 kell 21:01



Jill Bolte Taylor on neuroanatoom – teadlane, kelle tööks on uurida aju ehitust. Taylor uuris aju anatoomilisi erinevusi raskete vaimsete haiguste, nagu näiteks skisofreenia puhul. 37-aastasena lõhkes tal ajus veresoon ja ta sai teadlasena jälgida, kuidas tema enda aju funktsioonid järk-järgult kadusid: liikumisvõime, kõne, mälu, eneseteadvus. Taylor taastus insuldist kaheksa aastat ja kirjutas sellest raamatu “Silmiavav insult“ (ilmunud 2010. aastal ka eesti keeles). Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud avalik kõneleja insuldist taastumise teemal ning 2008. aastal valis Time Magazine ta maailma saja mõjukaima inimese hulka.

Artikkel ilmus Telegramis esmalt aprillis 2013.

 

Jill Bolte Taylori kõne TED konverentsil 2008. aastal

Kasvasin üles vennaga, kellel on diagnoositud skisofreenia. Õe ja teadlasena soovisin mõista, miks suudan mina oma unistused siduda reaalsusega ja need teostada ning miks tema unistustest saavad pettekujutelmad. Pühendasin oma karjääri raskete vaimsete haiguste uurimisele. Töötasin Harvardi ülikooli psühhiaatriaosakonna laboris ja meie ülesandeks oli uurida bioloogilisi erinevusi tervete ning skisofreenia või bipolaarse häire diagnoosiga inimeste ajus. Õhtuti ja nädalavahetustel reisisin ringi, esindades ühendust nimega NAMI (National Alliance on Mental Illness).

10. detsembril 1996 ärkasin hommikul üles ning avastasin, et mind ennast oli tabanud insult. Minu vasakus ajupoolkeras oli lõhkenud veresoon ja nelja tunni jooksul nägin, kuidas mu aju kaotas täielikult info töötlemise võime. Ma ei suutnud rääkida, kõndida, lugeda, kirjutada ega meenutada mitte ühtegi seika oma elust – minust sai imik naise kehas.

 

Inimese aju ehitus

Inimese aju kaks poolt asuvad teineteisest täiesti eraldi, suheldes omavahel läbi ajustruktuuri, mida nimetatakse corpus callosum. Need töötlevad infot erineval moel, mõtlevad erinevalt, hoolivad erinevatest asjadest ja neil on väga erinev iseloom.

Parem ajupoolkera tegeleb praeguse hetkega: see mõtleb pildiliselt ja õpib kinesteetiliselt liikumise kaudu. Informatsioon voolab energiana üheaegselt kõigi meie sensoors

Palun oota...

Tegemist on tasulise artikliga, edasi lugemiseks palun logi sisse või hakka liikmeks.



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt