Foto: womensquest.com

Jill Bolte Taylor on neuroanatoom – teadlane, kelle tööks on uurida aju ehitust. Taylor uuris aju anatoomilisi erinevusi raskete vaimsete haiguste, nagu näiteks skisofreenia puhul. 37-aastasena lõhkes tal ajus veresoon ja ta sai teadlasena jälgida, kuidas tema enda aju funktsioonid järk-järgult kadusid: liikumisvõime, kõne, mälu, eneseteadvus. Taylor taastus insuldist kaheksa aastat ja kirjutas sellest raamatu “Silmiavav insult“ (ilmunud 2010. aastal ka eesti keeles). Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud avalik kõneleja insuldist taastumise teemal ning 2008. aastal valis Time Magazine ta maailma saja mõjukaima inimese hulka.

Artikkel ilmus Telegramis esmalt aprillis 2013.

Jill Bolte Taylori kõne TED konverentsil 2008. aastal

Kasvasin üles vennaga, kellel on diagnoositud skisofreenia. Õe ja teadlasena soovisin mõista, miks suudan mina oma unistused siduda reaalsusega ja need teostada ning miks tema unistustest saavad pettekujutelmad. Pühendasin oma karjääri raskete vaimsete haiguste uurimisele. Töötasin Harvardi ülikooli psühhiaatriaosakonna laboris ja meie ülesandeks oli uurida bioloogilisi erinevusi tervete ning skisofreenia või bipolaarse häire diagnoosiga inimeste ajus. Õhtuti ja nädalavahetustel reisisin ringi, esindades ühendust nimega NAMI (National Alliance on Mental Illness).

10. detsembril 1996 ärkasin hommikul üles ning avastasin, et mind ennast oli tabanud insult. Minu vasakus ajupoolkeras oli lõhkenud veresoon ja nelja tunni jooksul nägin, kuidas mu aju kaotas täielikult info töötlemise võime. Ma ei suutnud rääkida, kõndida, lugeda, kirjutada ega meenutada mitte ühtegi seika oma elust – minust sai imik naise kehas.