Foto: Andrii Biletskyi | Dreamstime.com

ERR-i lehel teatatakse rõõmsast uudisest – 2025. aasta kolmandas kvartalis kasvas majandus tervelt 0,9%, pisikese tõusu taga on samas vaid valitsemissektori lõpptarbimine, tavainimeste tarbimine langes 0,6%. Juba suvel kirjutati sellest, et abivajavate laste arv Eestis on nelja aastaga hüppeliselt kasvanud, koguni 28% võrra.

Eesti majandust aitas kolmandas kvartalis kõige rohkem edasi töötlev tööstus, mis kasvas 7,9 protsenti – nii head tulemust polnud seal nähtud üle kahe aasta. Positiivset mõju avaldasid ka energeetika ja kinnisvara valdkond. Samal ajal pidurdasid majandust hulgi- ja jaekaubandus, transport ja laondus ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kus tulemused halvenesid.

Riigisektoris toimus vastupidine – seal oli kasv viimase kuue kvartali kiireim. Ka maksutulu, eriti käibemaks, suurenes. Netotootemaksud kasvasid 3,4 protsenti ja moodustasid poole SKP üldisest kasvust.

Väliskaubandus läks samuti paremaks: eksport kasvas 5,7 ja import 5,6 protsenti. See tähendas, et Eestisse tuli rohkem raha sisse kui välja läks – juba teist kvartalit järjest. Kasvu taga olid peamiselt metallitooted, mitterahakuld, nafta ja gaasi kaubavahetus. Teenuste eksport suurenes eriti IT- ja töötlemisteenuste müügi tõttu, ning ka teenuste import tõusis märgatavalt.

Eratarbimine ehk inimeste igapäevased kulutused vähenesid 0,6 protsenti. Kõige rohkem hoiti kokku alkoholi ja tubaka, toitlustus- ja majutusteenuste ning transpordi pealt. Samas kulutati rohkem kindlustusele ja finantsteenustele, haridusele ning kodusisustusele. Riigi enda kulutused suurenesid aga üsna kiiresti – 3,4 protsenti.

Eratarbimise langus peegeldab ohtlikku trendi

Valitsuse viimased suuremad maksumuudatused annavad peamise võidu just suurema sissetulekuga osale ühiskonnast, sest vaesemad maksavad osakaalult sissetuleku suhtes rohkem makse, märgiti septembris.

Majanduslik lõhe on ühiskonnas suurenenud juba aastaid ning abivajavate laste arv Eestis on nelja aastaga hüppeliselt kasvanud. Statistikaameti suvised andmed näitavad, et abivajavate laste arv ehk nende laste hulk, kelle turvalisus, areng või heaolu on ohus, on nelja aastaga tõusnud 28% – kui 2020. aastal vajas tuge 3052 last, siis 2024. aastaks oli see number kasvanud 3903 inimeseni.

Augustis Eesti autoturu masendavast olukorrast kirjutades märkis Bassadone Baltic OÜ Baltikumi juht Erkki Ots Äripäevas, et uute maksude enneolematu kaskaadiga “maksustatakse ettevõtted ja eraisikud lihtsalt pankrotti”.

Millal saab Eesti rahval küllalt?

Allikad: ERR, lingid artikli sees

Toimetas Sander Soomaa