Prognoos aastaks 2026: Michali koalitsiooni eelarvepoliitika süvendab valitsuse reitingu langust

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

17. november 2025 kell 10:28



Fotokollaaz: Kristen Michali Facebook + Canva.com

Oleks tõeline ime, kui toetus Eesti praegustele võimuparteidele ei langeks tuleval aastal rahva hulgas senisest veelgi madalamale, ennustab Telegramile koostatud prognoosis valitsuse tulevikku poliitikavaatleja Andres Laiapea.

 

Ei ole enam mingi uudis, et toetus Michali koalitsiooni kuuluvatele poliitilistele jõukudele järjest langeb. Praegu toetab neid küsitluste kohaselt kokku 12–13% erakondlikku eelistust omavatest hääleõiguslikest Eesti kodanikest. Tegelik toetus neile on rahva hulgas tunduvalt väiksem, sest reitingute arvutamisel jäetakse kõrvale need kodanikud, kes ei eelista ühtegi erakonda. Ja juba küsitlusi tehes on jäetud kõrvale need sajad tuhanded Eesti elanikud, kes Riigikogu valimistel hääleõigust ei oma. Kui võtta arvesse kõik täisealised Eesti elanikud, toetab praeguseid võimuparteisid võib-olla ainult 6–7% rahvast.

Kas on võimalik langeda veel madalamale? Jah, kindlasti! Minu arvates oleks Michali juhitava stagnatsioonipartei, mis nimetab ennast eksitavalt “reformierakonnaks”, ning selle hääbuva abipartei E200 (lühend on asjakohane, sest sarnaselt sorbiinhappele on see erakond kasutusel konservandina – sisuliselt stagnatsioonipartei ülemvõimu säilitusainena) reitingu jätkuv langus lausa nende eelarvepoliitika loomulik tagajärg.

Riigikogus läbis hiljuti teise lugemise järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Michali koalitsiooni plaani kohaselt ületab kulude kasv oluliselt tulude kasvu. Riigieelarve puudujäägiks on kavandatud ligi miljard eurot. See kõik on võlg tuleviku arvelt. Nähtavasti on stagnatsioonipartei jõudnud Michali juhtimisel äratundmisele, et tõugatakse 2027. aastal Riigikogu valimiste järel nagunii võimult. Saades aru, et nende tekitatud jama peavad hakkama lahendama teised, on võetud omaks täiesti vastutustundetu eelarvepoliitika.

Riigieelarve suurt puudujääki õigustatakse tavaliselt riigikaitsekulude hüppelise kasvuga, mida kujutatakse vältimatu hädavajadusena, et peavoolumeedias valitseva sõjahüsteeria abil ärahirmutatud eestlased ei esitaks selle kohta mingeid küsimusi. Täiesti loogiline. Kui inimesed kardavad, et pärast Ukrainat võtab Venemaa varsti ette Eesti, toetavad nad muidugi sõja jätkumist Ukrainas kuni viimase ukrainlaseni ning on valmis sööma kartulikoori, et maksta kinni (peamiselt välismaiste) relvatöösturite megakasumeid. Kes ei ole, see on ju automaatselt Kremli agent või vähemalt kasulik idioot.

Riigikogus esitati riigieelarve eelnõule enne teist lugemist 42 muudatusettepanekut, kuid ükski neist ei näinud ette kaitsekulude kasvu vähendamist või üldse mingeid muudatusi selles vallas. Paljude eestlaste lemmikparteiks tõusnud Isamaa tõi nüüd oma “alternatiivses eelarves” hoopis välja, et tegi juba eelmisel aastal ettepaneku kaitsekulude kiiremaks tõ

Palun oota...

Tegemist on tasulise artikliga, edasi lugemiseks palun logi sisse või hakka liikmeks.



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt