Eestis ei edastata olulisi sündmusi viipekeeles

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

16. detsember 2013 kell 16:23



s6rmendidEestis 17 aastat viipekeele tõlgina tegutsenud Liivi Hollman sõnul on Eesti probleem see, et väga oluliste sündmuste puhul unustatakse kurdid ja nende vajadus viipekeelse tõlgi järele üldse ära, kirjutab ERR.

 

“Hiljuti toimusid kohalike omavalitsuste valimised, kus olid huvitavad debatid, mille järgi inimesed oma valikuid tegid. Need jäid kindlasti kõik kurtidele kättesaamatuks,” rääkis Hollman.

“Eestis on ligikaudu 1500 kurti ja kutsega tõlke on 20-30 vahel. Öeldakse, et selleks, et tõlke oleks piisavalt, võiks neid olla umbes 10 protsenti kurtide arvust,” selgitas tõlk.

Viipekeel on riigiti erinev ning ka Eestis elavad eestlased ja venelased kasutavad erinevat viipekeelt – Eesti ja Vene oma. “Siiski allub viipekeel visuaalse keelena teatud seaduspärasustele ning selle pärast õpivad kurdid ka kergesti erinevad viipekeeled ära ja saavad üksteisest hästi aru,” selgitas Tallinnas asuva Heleni kooli, kus õpivad nii kuulmis- kui ka nägemispuudega lapsed, õpetaja Katrin Heinla.

Kohaliku suulise keelega viipekeel ei sarnane, sellel on teistsugune grammatika, lauseehitus ja sõnavara.

 

 

Allikas: ERR

Pilt: erivajadus.wordpress.com

 

Toimetas Mariann Joonas