Pilt: Eesti Loomakaitse Selts

Loomade eestkosteorganisatsioon Loomus saatis oktoobri keskpaigas kõikidele kohalikele omavalitsustele küsitluse saamaks teada, kui paljud olid juba selleks ajaks otsustanud ilutulestikku mitte lasta. Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, neist 53 vastas, et ei plaani ilutulestikku korraldada, kolm polnud veel otsustanud ning vaid Jõgeva vastas, et plaanivad teha. Ülejäänud kohalikud omavalitsused küsimusele ei vastanud.

Eesti Loomakaitse Selts tuletab oma pressiteates aga meelde ka eraisikutele, et loomad soovivad pühad veeta rahus.

Ilutulestiku mittekorraldamiseks tõid omavalitsused välja mitmeid põhjuseid, peamisteks põhjusteks toodi keskkonnahoid, probleemid loomade heaoluga ja raha otstarbekas kasutamine. Toodi ka välja, et osades valdade elab sõjapiirkonnast tulnud põgenikke, kellele ilutulestik võib mõjuda väga traumeerivalt. Suur osa kohalikest omavalitsustest lisasid ka, et pole kunagi korraldanud omalt poolt ilutulestikku või on sellest loobunud juba varem. Järjest enam annavad erinevad kohalikud omavalitsused teada ka sellest, et nad pakuvad elanikele valguslahendusetendusi. Tallinna linn kutsus ka eraisikuid loobuma ilutulestikust ning selle asemel annetama erinevatele loomadega tegelevatele organisatsioonidele.

Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller avaldas heameelt selle üle, et teadlikkus ilutulestiku laastavast mõjust on ühiskonnas tõusmas. “Tööd on vaja teha selle nimel, et ka ettevõtted ja eraisikud jätaksid ilutulestikud minevikku ning valiksid uue aasta vastuvõtmiseks viise, mis ei kahjusta loomi, linde, keskkonda ega teisi inimesi. Oleme inimestena nii nutikad kindlasti, et leida põhjused, miks hoida linde ja loomi meie ümber, ja viisid, kuidas uus aasta sellegipoolest pidulikult vastu võtta,” lisas Eller.

Paljude kannatuste hinnaga loodav mõnede hetkeline rõõm ilutulestiku näol traumeerib nii loomi kui linde, nii meie lemmikloomi kui metsloomi, nii linna- kui metsalinde. Ilutulestiku müra ja valgussähvatused tekitavad neile segadust ja stressi, mille tagajärjel võivad nad käituda ettearvamatult. Näiteks lemmikloomad võivad hirmust põgeneda ja ära eksida või end vigastada. Alles möödunud suvel põhjustas pulmapeol lastud ilutulestik olukorra, kus lähedal turismitalus elanud hobune ehmus, hakkas jooksma ja jäi tagumiste jalgadega puuvõrasse kinni. Üritades end vabaks rabeleda, ta kukkus ja suri selle tagajärjel.

Loomus kutsub veetma aastavahetuse hoolivalt ning on selleks loonud Facebookis evendi Ma soovin veeta aastavahetuse rahus. Lisaks soovitustele mitte lasta ise ilutulestikku ega külastada üritusi, kus ilutulestikku lastakse võiks sel teemal vestelda ja arutleda nii oma lähedastega kui tõstatada teema avalikul tasandil. Loomus kutsub kõiki viskama ilutulestik ajaloo prügikasti, sest lisaks loomadele ja lindudele tekitab see kannatusi paljudele inimestele, näiteks sõja eest põgenenutele. Igaüks väärib rahulikku pühadeaega!

Eesti Loomakaitse Selts: loomad soovivad pühad veeta rahus!

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kutsub inimesi üles hoidma jõulurahu ja aastavahetusel valima loomasõbralikuma viisi tähistamiseks. Nii kodu kui ka metsloomade jaoks on ilutulestiku paugud ja valgussähvatused hirmutavad.

Kui aastavahetusel toimuvate pidustustega on võimalik kõigil loomaomanikel arvestada ning oma loomad selleks ette valmistada, siis kahjuks enne seda valimatutel ajahetkedel lastavat saluuti ei oska keegi ette näha. Mistõttu halvasti lõppevad ehmatused on kergemad tulema. “Viimastel aastatel on ilutulestiku laskmine muutunud tavaliseks ka jõulupidustuste ajal. Jõulud on tegelikkuses traditsiooniliselt rahu aeg ja ilutulestiku laskmine on lausa kohatu. Seega võiksime seda traditsiooni austada ning lubada kõigile rahulikud jõulud. Aastavahetusel võiks eelistada pigem hääletut ilutulestikku või kasutada muid alternatiive. Loomad kindlasti tänavad,” kommenteerid ELS-i otsese abistamise juht Elis Järvsoo.

Imelikud valgussähvatused ja tugevad, korduvad paugud tekitavad loomades stressi. Nende reaktsioon hirmu tekitajale võib olla erinev. Hirmule viitavad: põgenemine, peitumine, tardumine ja paaniline värisemine. Koerad võivad veel ilastada, lõõtsutada, uluda, haukuda ning anda märku oma kehakeelega. Nii mõnelgi koeral võib peale esimest ilutulestiku kogemust tekkida hirm igasuguse tugevama müra ees.

Selleks, et meie koduloomadel mööduks aastavahetus stressivabalt:

• samal päeval väsita oma loomi jalutuskäigu, aktiivse tegevuse või mõttemänguga;
• põllumajandus loomad aja ilutulestiku ajaks lauta või talli, lemmikloomad hoia samuti siseruumis;
• pane loomadele mängima mõõduka heliga raadio või televiisor;
• kata siseruumi aknad nii, et valgussähvatused ei paistaks sisse;
• veeda nendega ise aega ja paku toredat tegevust;
• looma tõsise stressi korral küsi eelnevalt nõu veterinaarilt.

“Kahjuks ei ole meil võimalik metsloomi kaitsta teistmoodi kui ilutulestikku mitte lastes või kasutades alternatiive. Ammugi ei tohiks saluuti lasta: loodus- ja maastikukaitsealadel; hoiualadel; loomaaedade ja -parkide läheduses; loomafarmide ja tallide kõrval; loomade varjupaikade juures,” lisas Järvsoo.

Kindlasti kontrollige üle, et teie loom oleks kiibistatud ja andmed lemmikloomaregistrisse kantud. Kiipe paigaldavad loomaarstid üle Eesti ning kannavad vajalikud andmed Eesti lemmikloomaregistrisse. Loomaomanikul endal tuleb kanda andmed ka üleriigilisse kohalike omavalitsuste lemmikloomade registrisse. Ilma andmeteta registrites ei ole kiibist looma leidmisel kasu. Kui loom aastavahetusel kadunuks jääb, tuleks viivitamatult alustada otsingutega ja teavitada lähimat loomade varjupaika ja kohalikku omavalitsust.

Allikad: Loomus pressiteade, Eesti Loomakaitse Seltsi pressiteade

Toimetas Ksenia Kask