Euroopas on 11 miljonit tühja maja ja 4,1 miljonit kodutut

24. veebruar 2014 kell 14:20



emptyhouse2007. –2008. aasta majanduskriisi ajal ehitati Euroopas hulgaliselt odavaid maju. Ka Eestis kerkis majandusbuumi ajal mitu uut elurajooni. Majanduskriisi tõttu jäid aga paljud kinnisvaraarendused pooleli ning inimesed, kes olid buumi ajal eluasemeid kokku ostnud, jätsid majad tühjana seisma, kuna neid lihtsalt polnud võimalik enam müüa.

 

Nüüdseks on Euroopas 11 miljonit tühja maja, millest oleks abi 4,1 miljonile Euroopa kodutule, kuid paraku pole kodutuse probleemi lahendamine nii lihtne.

Euroopa suuremates riikides on märkimisväärselt palju tühjana seisvaid maju, osa on kinnisvaraturu mulli lõhkemise tulemusena kasutult seisma jäänud ja teisalt on pangad hulgaliselt maju tagasi võtnud, kuna inimesed ei suuda pahatihti oma eluasemelaene maksta.

The Guardiani kogutud andmete järgi on Hispaanias 3,4 miljonit tühja maja, Prantsusmaal ja Itaalias 2 miljonit, Saksamaal 1,8 miljonit, 700 000 Suurbritannias ja 300 000 Kreekas. Lisaks nendele hoonetele on ka sadu tuhandeid pooleli jäänud ehitusega maju. Kui vaadata numbreid, siis on tegu kohutava raiskamisega: suur arv maju lihtsalt seisab ja laguneb, ent samal ajal on miljoneid inimesi, kellel on hädasti peavarju vaja.

Erinevad huvigrupid ja riigid reageerivad tühjade majade probleemile erinevalt. Näiteks Iirimaal leitakse, et poliitikud peaks midagi ette võtma seoses sellega, et rikkad inimesed ostavad maju kokku eesmärgiga kasutada neid investeeringuteks, mitte eluasemeteks.

Ka Suurbritannias on sarnane olukord ning Londoni “miljonäride tänava” The Bishops Avenue kõige kallimal lõigul seisab ligi kolmandik kinnisvarast täiesti tühjana. Paljud luksuselamud on seisnud kasutuna juba ligi 25 aastat.

Kodututega töötavate Euroopa organisatsioonide föderatsiooni FEANTSA (European Federation of National Organisatsions working with the Homeless) direktori Freek Spinnewijni sõnul on uskumatu, et nii palju kinnisvara lihtsalt seisab ja laguneb, ometi piisaks juba poolest neist eluasemetest, et kodutus täielikult kaotada. Ta leiab, et valitsused peaksid olukorda sekkuma ja astuma samme, mis suunaks võimalikult palju tühje maju uuesti kinnisvaraturule.

Kuigi konkreetseid samme ette ei võeta, võttis Euroopa Parlament eelmisel kuul vastu resolutsiooni, millega nõutakse, et Euroopa Komisjon arendaks viivitamatult välja Euroopa Liidu kodutuse strateegia.

 

Hispaanias on 14% majadest tühjad

Enamik Euroopa tühjadest majadest asuvad Hispaanias, see olukord tekkis kinnisvarabuumi ajal, kui britid ja sakslased lasid endale Hispaaniasse ehitada massiliselt suvilaid ning kodusid. 2004–2008 tõusid Hispaanias kinnisvara hinnad 44% ja ehitati üle 800 000 maja aastas. Statistika järgi on praegu Hispaanias üle 3,4 miljoni tühja maja, mis moodustab 14% kogu riigi kinnisvarast.

Hispaania valitsuse hinnangul on riigis umbes 500 000 osaliselt valminud maja, mille ehitusfirmad pooleli jätsid ja hülgasid.
 Majade tühjaksjäämisel on mitmeid põhjusi, näiteks Hispaanias on suur osa maju tühjad ka pankade tõttu, kes tõstsid pered tänavatele niipea, kui nood ei suutnud enam kodulaenu maksta. Näiteks Madridis tõstsid kohtutäiturid 2012. aastal tänavale ligi 15 000 peret. Neid tühjaks tõstetud hooneid pangad enamasti uuesti kinnisvaraturule ei viinud, vaid jätsid lihtsalt lagunema.

Sellise olukorra ennetamiseks on paljud linnavalitsused Kataloonias lubanud panku kuni 100 000 euroga trahvida, kui hooned jäävad tühjaks enam kui kaheks aastaks.

Põhja-Barcelonas Terrassas on linnavalitsus teinud ettekirjutuse  pankadele, mille käes on üle 5000 tühja kodu, nõudmaks neilt tegutsemist uute üürnike leidmiseks. Kui pangad seda teha ei soovi või ei suuda, peavad nad andma majad üle linnavalitsusele, mis võtab eluasemed kasutusse sotsiaalkorteritena.

 

Eesti nukratest majadest

Meil Eestis ei ole tühjadest majadest kuigi palju juttu olnud. Enamasti on tähelepanu juhitud pooltühjadele korterelamutele ning nende elanike ümberasustamisele või skvottimisele (tühjalt seisvate hoonete hõivamisele).

Ilmselt oleme kõik näinud linnapildis või maakohtades tühje maju, mis aastatega järjest rohkem lagunevad või hooletuse tõttu sootuks maha põlevad. Üllatavalt tihti on tegu muinsuskaitse all olevate hoonetega, mis vajaksid  kultuuriväärtusena hoolt ning kaitset, kuid mis on kas lihtsalt ununenud või selliste inimeste valduses, kes oma kinnisvarast ei hooli.

Tegelikult jätkuks kõigile kodusid, kuid hooletusse jäetud majade probleemi ei osata kõiki osapooli rahuldavalt lahendada. Tühjad hooned võivad sellistena seista kuni lõpliku lagunemiseni, aga keegi ei paista nende pärast muret tundvat. Ikka ja jälle tuleb koputada hoolimatute kinnisvaraomanike südametunnistusele ja meenutada, et kui nad ise ei jõua oma tühjalt seisva maja eest hoolt kanda, siis leiduks küllalt neid, kes vajavad hädasti eluaset ning oleksid suutelised seda ka korras hoidma.

 

Allikad: The Guardian; The Guardian 2

Foto: scarborough.co.uk

 

Toimetas Marlen Laanep