Tartu skvotteritelt nõutakse maja “tagasi andmist”

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

28. veebruar 2013 kell 13:21



 

Tartus tegutseb rühm noori mahajäetud majas, kus korraldatakse töötubasid, kultuuriüritusi ja ühiseid õhtusööke. Noored hõivasid maja kaks aastat tagasi ja on selle ajaga seal märgatavaid muutusi läbi viinud. Nüüd tegi Tartu linnavalitsus neile ettekirjutuse, milles palub maja 15. märtsiks “tagasi anda”. Kellele, jääb selgusetuks, sest maja omanik pole hoone vastu juba aastaid huvi tundnud.

 

Telegram avaldab Mari-Liis Leisi Eesti Päevalehes ilmunud artikli, milles neiu kaitseb tühjana seisvate majade taaskasutamist.

 

Mahajäetud majade mõtestatud hõivamine, nende avalikeks kultuuri-, sotsiaal- ja kogukonnakeskusteks muutmine ning nende eest hoolt kandmine on Lääne-Euroopas vana komme.

Paljudes riikides on sellele seadusteski tähelepanu pööratud. Näiteks Kreekas sätestab hüljatud majade puhul seadus, et kui omanik pole 20 aastat maja vastu huvi tundnud, siis selle hõivanud ja selle eest hoolitsenud inimesed saavad oma seal elamise seadustada ja õiguse maja müüa või rentida. Hollandis oli veel paari aasta eest seaduslik hüljatud majas või korteris viibida, kui tegu oli hõivaja de facto koduga. Kodu defineeris tooli, laua ja voodi olemasolu.

Eestis, kus skvottimine on küllaltki uus nähtus, seadustes eraldi kinnisvara hõivamist ei käsitleta, puuduvad pretsedendid. Meie ja eespool mainitud riikide seadustiku erinevused ei tähenda aga erinevust tegelikus olukorras. Ka Eestis on vaja alternatiivseid kultuurikeskuseid ning tasuta elamispindu näiteks üliõpilastele. Palju on siin ka hüljatud maju. Miks mitte vajadus ja võimalus kokku viia?

Ent Tartu linnavalitsus näeb hõivajates probleemi, mitte praegustele murekohtadele lahenduste otsijaid – kaks aastat tegutsenud skvotile esitati väljatõstmisteade. Linna esindajad põhjendasid seda muinsuskaitse all oleva hoonekompleksi turvalisuse ja tuleohutusega.

 

Tartus põles

Lõin netiotsingusse sõnapaari „Tartus põles”. Tulemuste seas domineerisid tühjad ja mahajäetud hooned: elumajad, raudteejaam, mis asub Haava tänavaga samas piirkonnas, ja endine kasarmu Annelinnas. Kaldun arvama, et maja tule­ohutusega, kui see on hõivatud eesmärgiga muuta see elamiskõlblikuks ja avalike ürituste toimumiskohaks, on palju vähem probleeme kui tühjalt seisva majaga, mille vandaalid või sooja otsivad kodutud põlema võivad panna.

Teiseks väljaviskamise põhjuseks toodi eraomandi puutumatus ja viibimine majas ilma omaniku nõusolekuta. Eraomandil ja eraomandil on suur vahe. Skvotterid ei soovi tungida kellegi koju, hõivatakse ainult hüljatud maju. On äärmiselt vastutustundetu lauale lüüa „minu maja, ise tean” argument. Samamoodi nagu prügi maha viskamine halvakspanu pälvib, peaks seda pälvima ka majade hülgamine ja hooletusse jätmine. Hooned, ka eramajad, moodustavad avaliku ruumi. Linna kontekstis mõjutavad majad kogu ümbrus- ja keskkonda, nii esteetiliselt kui ka praktiliselt.

Hõivajatena toetame jätkusuutlikku ja keskkonnasõbralikku mõtlemist, sotsiaalset hoolivust ja rohujuuretasandi aktiivsust. Kui linn ja omanikud meid lahkuma sunnivad, jääb maja tühjalt seisma ning võib taas muutuda rüüstajate ja vandaalide sihtmärgiks. Hüpoteetiline stsenaarium: järgmise talve hakul koliksid majja need, kes süütaksid praegu filmi- ja luuleõhtuteks mõeldud ruumi põrandal lõkke.

Kannatada saaks kogu hoonekompleks, muinsuskaitse all olev objekt hävineks. Meie ei soovi majale sellist saatust, ilmselt ka linnajuhid mitte, seepärast ootame maja tuleviku nimel nendega koostööd, mitte meie vastu jõumeetmete kasutamist.

 

Erko Valk: Inimestel pole kusagil elada, aga majad lagunevad

Telegram helistas Uue Maailma Seltsi juhatuse liikmele Erko Valgule, kes käis mõni aasta tagasi läbi samasuguse kadalipu – majal, kus selts tegutses, oli küll omanik olemas, kuid huvi maja parandamise või üksikasjalikumate läbirääkimiste  vastu puudus. Omaniku ainus eesmärk oli buumi ajal ostetud maja mitu korda kallimalt maha müüa.

Asi lõppes sellega, et selts kolis majast välja ja maja laguneb edasi. Erko Valk kommenteerib Tartu juhtumit järgnevalt: “See on täiesti jabur, et inimestel ei ole kuskil elada, aga majad lihtsalt lagunevad, Tartu peaks olema õnnelik, et seal on sellised noored, kes võtavad asja mõistusega.”

 

Anna Haava 7a elanike avaldus: http://squatartu.wordpress.com/2013/02/08/hoivatud-maja-anna-haava-7a-kogukonna-avaldus/

 

Vaata lisaks: Anna Haava 7a

Samal teemal: Tartu Postimees, Eesti Ekspress, Õhtuleht

Allikas: Eesti Päevaleht

 

Toimetas: Meeli Seermaa

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt