Fotovõrdlus: Karusloomakasvatuse elutingimused Eesti Wabariigi ajal versus tänapäeval

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. jaanuar 2020 kell 10:33



Tänast hommikut alustame piltuudisega rebasekasvatusest, mis asus Navestis, Viljandimaal. Foto on üles võetud Võhma eksporttapamaja poolt, Navesti kanti teadvate inimeste sõnul vahemikus 1935-1940.

 

“1935.a. alustas tegevust hõberebasekasvatus Navestis. Esimesed 40 rebast saadi septembris. Rebaseid söödeti tapamaja ülejääkidega ja rebasenahad müüdi maha. Navesti mõisasüdame maa, kus kasvatus asus, osteti riigilt” seisab Võhma lihakombinaadi ajaloos.

Kui kaua täpselt rebasekasvatus tegutses, ei ole kiire uuringu järel internetis võimalik täpselt kindlaks teha. Igatahes 1937. aastal kirjutatakse Tartumaa Teatajas, et “Ka Võhma eksporttapamajade juure Navestis on asutatud rebasekasvatus. Hõberebased uurivad võõrast läbi puurivõrkude umbuskliku metsloomapilguga.” Kasvatust mainiti samal aastal ka Pärnumaa Teatajas. 1940. aasta juunis natsionaliseeriti tapamaja nõukogude võimu poolt ja sealt edasi rebasekasvatuse kohta ülestähendusi ei leia.

Meie toimetusele pakkus foto huvi aga hoopis seetõttu, et erinevalt tänapäeva karusloomafarmidest oli Navesti kasvatuse elanikel palju rohkem ruumi liikumiseks. Taandareng?

Võrdle ise: Navesti hõberebasekasvatus ca 1935-1940 versus Karjaküla karusloomafarm aastal 2015.

Karjaküla farmile on loomakaitsjad muu hulgas ette heitnud seda, et sealsed puurid ei võimalda seadusega ettenähtud varjumis- ja tuhnimisvõimalust. “Varjuda on võimalik vaid tiinetel ja poeginud loomadel. Täielikku varjumisvõimalust kõigile rebastele ei plaani farm võimaldada ka tulevikus: puuridele lisatakse ühte nurka kinnine välissein, mis jääb siiski puuri eest vaadatuna avatuks ja ei võimalda rebasel soovi korral peituda,” seisab 2015. aastal loomakaitsjate poolt kirjapandus.

Ka 2019. aastal Postimehes avaldatud fotol (kahjuks ei ole märgitud, millal on pilt tehtud) on näha, et loomad on väga kitsastes oludes ja tuule jms eest varjumisvõimalus puudub.

Ca 80 aastat tagasi eksisteerinud rebasekasvatuses oli puurides kordades rohkem ruumi liikuda ja isegi joosta, samuti oli puuri sees kuut, kuhu peitu pugeda.

Aasta-aastalt on aina enam inimesi seda meelt, et karusloomakasvatused tuleks täielikult keelustada. Oma allkirja karusloomafarmide keelustamise toetuseks saad anda siin.

 

Artikkel on pühendatud 11. jaanuaril toimuvale rongkäigule loomade heaks.

Allikad: Osta.ee, Võhma lihakombinaadi ajalugu, Tartumaa Teataja (DIGAR), Pärnumaa Teataja (DIGAR), Banaanisaar, Postimees

Loe lisaks: Karusloomafarmide keelustamiskampaania Eestis ja faktid karusloomafarmide kohta (Loomus)

Fotod: vana postkaart (Osta.ee), Eesti Loomakaitse Selts, kuvatõmmis (Postimees.ee)

 

Toimetas Mariann Joonas



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.