Koroonapettusega sadu miljoneid tuulde loopinud valitsus plaanib automaksu

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

21. juuli 2023 kell 19:28



Eesti koroonaterroristid, kes viimase 3 aastaga tekitasid koroonapettuse käigus riigile sadades miljonites eurodes kahju, saavad nüüd osa sellest rahast rahva käest uuesti eelarvesse imeda automaksu abil. Rahandusministeerium on esitanud kooskõlastamisele seaduseelnõu, millega kehtestatakse suurele hulgale Eesti sõidukitest automaks. 

 

Kava kohaselt hakkab automaks kehtima järgmise aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.

Esialgne plaan ei näe ette võimalust maksta automaksu igakuiste osamaksetena, vaid see tuleb tasuda iga aasta 15. veebruariks. Samas nendib rahandusminister Mart Võrklaev, et arutelud veel käivad ning võib-olla tekitatakse võimalus maksed aasta peale ära ajatada, vahendab Õhtuleht. Üks on aga selge – mida vanem auto, seda väiksem maks. Üle 20-aastaste sõidukite aastamaks on 30 eurot ja registreerimismaks 300 eurot, vahendab Postimees.

 

Nad kulutasid sadu miljoneid eurosid Big Pharma PCR-testidele ja suure (raskete) kõrvatoimete protsendiga vaktsiinidele ning nüüd pumpavad ringiga sama raha oma rahvalt uuesti sisse. 

Võrklaeva sõnul on suurem eesmärk vähendada autokasutust, eriti linnades, ning liikuda “puhtama” autopargi poole. Iroonia on aga selles, et elektriautode tootmisega tekitatakse veel suuremat saastet, kui sisepõlemismootoriga autode tootmisel. 

 

Siin on mõned elektriautode tootmise ja kasutamise miinused:

Akude tootmine: Elektriautode akud sisaldavad väärtuslikke kaevandamisi kõrvalsaadusi ja haruldasi muldmetalle, nagu liitium, nikkel ja koobalt. Nende kaevandamine ja töötlemine võib põhjustada keskkonnakahju ja sotsiaalseid probleeme. Lisaks on akude tootmine energiamahukas protsess, mis võib kaasa tuua süsinikdioksiidi heitkoguste suurenemise, mille vähendamine ju ongi üks rohepöörde suuri eesmärke.

Energiaallikad: Elektriautode keskkonnasõbralikkus sõltub elektrienergia tootmisest. Kui riik kasutab endiselt palju süsinikku sisaldavat fossiilkütust, siis elektriauto sõidab “saastava” energia najal. Samuti võib võrgu koormus suureneda, kui paljud inimesed hakkavad korraga elektriautosid laadima. 

Akude korduvkasutus ja ringlussevõtt: Elektriautode akude kasutusea lõppedes tekib küsimus, kuidas neid ringlusse võtta või korralikult utiliseerida. Praegu pole selle tarvis infrastruktuuri välja kujunenud. 

Ressursside piiratus: Elektriautode massiline tootmine võib tulevikus tekitada akude jaoks kaevandatavate ressursside puuduse.

 

Koobalti kaevandamisel kasutatakse Aafrika laste tööjõudu 

Mõnedes kaevandamisega seotud Aafrika riikides on kasutatud lapstööjõudu, mis on oluliseks probleemiks inimõiguste vallas. 

Mõnedes kaevanduspiirkondades, kus leidub väärtuslikke maavarasid, elavad kogukonnad vaesuses ning lapsed võivad olla sunnitud töötama kaevandustes, et aidata oma peredel majanduslikult toime tulla. Lisaks sunnitöö murele võivad kaevanduses töötamisega kaasneda füüsilisele tervisele ohtlikud töötingimused. 

 

Allikad: Postimees, Õhtuleht, Technocracy News, Daily Mail

 

Toimetas Hando Tõnumaa

 


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt