Foto: Janne Luigla

Kuna homme, 5. märtsil on valimispäev, siis tuletame meelde, millised ettepanekud olid eelmistel Riigikogu valimistel Telegram.ee juhil Hando Tõnumaal, kes kandideeris parlamenti üksikkandidaadina. Hando hoidus üldiselt valimislubadustest (kuna statistika järgi enamus neist kunagi ei realiseeru), ent üht ta lubas – Toompea lossi saali võtta kaasa ragulka: “Kui ma näen, et mingi vend seal magab, siis kohe tuld. Hernekomm, paberkuul… Ega seal midagi hullu pole, lihtsalt ma ajan need mehed ja naised sealt välja, kes seal magamas käivad.”

Loe Hando 101 ettepanekut või vaata videot (ragulka jutt alates 12:00):

Minu 101 ettepanekut

Kuna statistika järgi ei saa enamik valimislubadusi kunagi täidetud, siis minul valimislubadusi polegi, aga mul on ettepanekud ja ideed, mille eest ma seisan. Ja siit nad tulevad:

VABA RIIK

1. Sõjavägi vabatahtlikuks. Kui me elame vabariigis, siis olgu kaitseväkke minek vabatahtlik. Vaba riik ja vaba valik.

2. Kanepireform ja kanepi legaliseerimine. Maksustame kanepitööstuse – kanepituru reguleerimine ja soodustamine tooks riigieelarvesse korraliku summa, meil on Eestis väga kogenud ja andekaid kanepikasvatajaid. Me loome suured kanepifarmid, et toota kanepiõli, mis on vajalik inimestele, kes on haiged. Kanepiürt ravib teadaolevalt isegi mõningaid vähivorme. Kanepist saab toota ka ehitusmaterjale, riideid jmt. Pole mõtet seda Amsterdamist igavesti smugeldada, kui me võiks seda kõike siin teha. Lisaks kaoks suuremas osas ära must turg ja oleks võimalik kanepi kvaliteeti kontrollida (=ohutus ja turvalisus). Alustuseks võiksime kanepi vähemasti dekriminaliseerida ja ma väga soovin, et me vabastaksime kõik inimesed, kes praegu kannavad karistust „kanepikuritegude“ eest. Lisaks, kui me räägime kanepist, siis me tegelikult räägime loodusest. Kuidas saab üldse loodust ära keelata?

Samuti ei tasu alahinnata tööstusliku kanepi rolli – kuna see kasvab kiiresti ja ei kurna keskkonda, oleks see suurepäraseks alternatiiviks paberi valmistamiseks puidu asemel, rääkimata kangastest, ehitusmaterjalidest ja muust, mida sellest teha annab.

3. Vabariigi aastapäev peaks olema pidu kõigile, mitte ainult valitud väikesele seltskonnale. Raha inimestele (kas ühekordse kodanikupalga või üle-eestiliste avalike ja tasuta pidude näol), mitte oma aja ära elanud pillava vastuvõtu jaoks.

INIMENE JA HEAOLU

4. Erivajadustega inimestele teistega võrdsed võimalused. Praegu on nii, et nad on riigi poolt surutud kerjuse rolli ja kui nad midagi tahavad, siis peavad läbima tohutu bürokraatiarägastiku. Samuti tuleks teha teavitustööd erivajadustega inimeste osas n-ö tavaliste inimeste seas, sest on jabur, kuidas korteriühistud ja kohalikud inimesed keelavad enda lähedusse puuetega inimeste keskuste loomist – tulge mõistusele, nad on samasugused inimesed nagu igaüks meist! Kiiremas korras tuleks lahendada ka segadused ja ebameeldivused, mille tõi endaga kaasa hiljutine töövõimereform. Lisaks tuleks Tartu Ülikoolis kindlasti taastada (või mõnes muus asutuses avada) viipekeeletõlgi eriala.

5. Sooline palgalõhe kaotada. Minu jaoks tuli see üldse üllatusena. Ma ei teadnud, et naised saavad vähem palka kui mehed täpselt sama tööd tehes. Nüüd, kui ma seda teada sain, tundub see mulle täiesti ajuvabana ja ma soovin, et selline asi kohe ära lõpetataks.

6. Emapalk peab kindlasti jääma alles. Igal emal või isal peab olema võimalus jääda koju, et kasvatada oma last.

7. Teenindussektori palk peab olema riigi keskmise palga vääriline. Sest see töö on tihtipeale palju olulisem kui mõni „prestiižikas“ töö.

8. 4-päevased töönädalad või 6-tunnised tööpäevad. Erinevates riikides, nt Rootsis tehtud pilootprojektide kohaselt motiveerib rohkem vaba aega ja kontsentreeritum tööaeg inimesi rohkem vaeva nägema ja töö tulemused paranevad. Lisaks võib lahenduseks olla rohkem riiklikke puhkepäevi ehk nn Bank Holiday´sid, nagu näiteks Elu Parim Päev või ekraanivaba päev.

9. Töötaja peab saama palka ka selle eest, kui ta kassat teeb, uksi sulgeb jne. Näiteks Austraalias poemüüja naeratab sulle ja aitab sind, kui oled viimasel minutil poes või isegi paar minutit üle aja. Eestis tehakse vahel kassa ära enne täistundi ja tihti klienditeenindaja tõreleb, kui liiga hilja tuled.

10. Inimesed ei peaks tegema igapäevaselt tervist kahjustavat tööd. Lisaks tuleb pöörata tee-ehitajate ja haljastajate turvalisusele rohkem tähelepanu, praegu töötavad nad liikluskeerises nagu Mad Max (nt taimede istutamine; kanalis ja Sõpruse pst-l peaks olema püsitaimed, mis ei vaja pidevalt hoolt).

11. Luua Õnnelikkuse ministeerium või organisatsioon, mille idee seisneks selles, et seal käivad koos visionäärid, inspiratsioonikoolitajad, sotsioloogid jne, et töötada välja ideid/projektide/seaduseelnõusid, mille abil inimeste õnnetunnet suurendada.

12. Panustada inimeste meelelahutus- ja vaba aja tegevustesse – näiteks korraldada 4-ruudu meistrivõistlused.

13. Riigi kinnisvara võiks saada rohkem üldkasutust, näiteks lastele ja vanuritele, huvitegevuseks, joogaks jne.

14. Arendada eestlaste ja venelaste sõbralikke suhteid Eestis.

15. Rassiviha ja ksenofoobia osas inimesi harida – heatahtlikult, ilma ründamata, vägivallatu suhtlemise tehnika abiga. Või kui muu ei aita, siis öelda, et see on süsteemi poolt loodud „jaga ja valluta“ tehnika abil läbi viidud lõhestamistaktika.

16. Ohvrimentaliteedist vabanemine. Olen ise aastaid olnud väga kriitiline poliitikute tegemata töö suhtes ja lootsin alati, et keegi hakkab lõpuks nende juttude peale tegutsema. Kuid olen aru saanud, et tegelikult on meil igaühel oma isiklik vastutus – äkki poliitikud lihtsalt ei oskagi teisiti või on paljud rahva jaoks olulised asjad neil lihtsalt kahe silma vahele jäänud?

Tegelikult on asi selles, et ainult üks inimene vastutab Sinu elu eest. Selleks ei ole poliitikud ega ajakirjanikud ega alternatiivmeedia ja selleks ei ole ka mina mitte. Selleks inimeseks oled sina! Meie elu mõjutavad meie endi mõtte- ja käitumismustrid. Seega, see on sinu otsus, kas sa soovid niisama passida ja viriseda või soovid oma elu parandada – ja seda saad teha ainult sina ise.

17. Kas kodutute inimeste heaolu parandamiseks võetakse midagi ette? Isegi nende, kes seal trammipeatuses odekolonni joovad… Võib-olla saab neid aidata ja kindlasti tasub siin eeskuju võtta teiste riikide edukatest programmidest. Ma pigem tahaks näha, et raha läheb kasvõi nende puhtaks pesemisele, mitte nendele tobedatele valimisplakatitele, mis alati mitu kuud linnapilti risustavad.

18. WC-d rohkem avalikuks ja tasuta tualette kõikjale, sh teede äärde puhkealadele. Juhul, kui selle igaühele vajaliku ruumi kasutamine on tasuline, siis peab olema kaardimaksevõimalus või annetuse-põhine.

19. Võtta eesmärgiks liiklussurmad viia nulli kolme aastaga.

20. Politsei ei tohi olla trahviautomaat. Politsei peab olema sõbralik usaldusisik, mitte võimutsev ja üleolev ülbik. Lahendame probleemi algusest, mitte tagantpoolt. Näiteks kiirust mõõtvad mendid – kas eesmärk on raha koguda või turvalisemat liiklust luua? Näiteks nädalavahetustel ja pühade ajal on liiklus väga rahulik, seega tuleks närvilisust vähendada, mitte kiirust mõõta.

21. Õudus- ja vägivallafilmide reklaamimine keelata nii väljas, paberil kui veebis; ERR-is ei tohiks olla filme/saateid, mis sisaldavad vägivalda, sest riigi raha eest ei tohiks vägivalda propageerida.

22. Kõik kasiino ja hasartmängude reklaamid keelustada – ebaeetiline, vaimse tervise vaenulik – lõhub inimesi.

HARIDUS JA TEADUS

23. Kooliõpilaste kodused ülesanded kaotada. Kui lapsed on 6–8 tundi koolis, siis sellest piisab, ülejäänud aeg peab olema mängimise aeg. Lisaks peaksid kodustest töödest vabad olema ka õpetajad.

24. Vaikselt muuta hindamissüsteemi nii, et hindeid ei panda vähemalt kuni põhikooli lõpuni. Alustuseks vaadata üle, millistes ainetes ja mille eest tasub panna hindeid ja mille eest mitte (näiteks loovad ained). Kokkuvõttes võiks hindamise üldse ära kaotada.

25. Õppekava ümber teha nii, et kõige välise kõrval õpiksid õpilased tundma ka oma sisemaailma ja iseennast. Nii astuksid ellu tervemad, teadlikumad ja enesekindlamad noored täiskasvanud.

26. Pikalt istumine on ebatervislik. Lapsed lähevad kooli ja põhimõtteliselt istuvad 12 aastat järjest, sama puudutab kontoritöötajaid. Rohkem peaks olema tunde vabas õhus, seismist, liikumist, kirjutuslaud nurga alla, toolide asemel vahepeal istepallid jne.

27. Kui põhiseaduses on sätestatud teadusvabadus, siis see võiks kajastuda ka päriselus, toetades või aktsepteerides vabameelsemat ja avatumat uurimist ning teadust. Meil kõigil on põhiseaduslik õigus mõelda ja uskuda, mida tahame, aga tihti see õigus juba kasvõi enesetsensuuri tõttu pärisellu edasi ei kandu. Enda tsensuuri kanname aga tihtipeale üle teistele inimestele – kas meil on õigus neile ette kirjutada, kuidas ja mida nad tohivad mõelda? Sellest tärkab ka seeme kooli-, töö- ja täiskasvanute kiusamisele…

28. Ei kiusamisele! Lisaks kooliõpilastele kogevad kiusamist ka õpetajad ja ja teised töötavad täiskasvanud. On aeg hakata kiusamiskultuuri muutma aktsepteerimise ja sõbralikkuse kultuuriks.

29. Eestlane Kuule aastaks 2020 ja Kuu peale live 24h videokaamerad. Paneme Kuu peale 24h veebikaamerad (kokku 100 tk), mis toovad vaatajateni seninägematud kaadrid meie taevakehade omavahelist mängust ja meie kodust tervikuna. Kuu- ja päikesevarjutused lööksid ilmselt kõik meile teadaolevad vaatajarekordid. Lisaks võimaldavad kõik 100 kaamerat ka sisse zoomimist, mis tähendab, et lisaks põhikaamerale on 24h võimalus imetleda tervet Maad 100 erineva nurga alt.

Kõikide kaamerate feedi saab müüa reklaami, sh suunatud reklaami, sest kõik 100 kaamerat kuvavad pilti sajast erinevast piirkonnast. Kuigi tegemist on seni ärakasutamata reklaamivaldkonnaga, siis mingit konkurentsi nt rahvusvahelistelt kosmoseagentuuridelt meil karta pole ja nemad seda ideed ära varastama ei hakka. Sest nagu me kõik teame, siis rahvusvahelistel kosmoseagentuuridel puudub huvi selliste asjadega tegelemiseks, kuna nemad on rohkem teadusele orienteeritud. Eesti Kuule 2020 on ennekõike äriprojekt.

Kogu projekti võiks rahastada reklaami eelmüügiga. Sellised suured brändid nagu Coca-Cola, McDonalds, Tesla jne omavad kamba peale kordades rohkem turunduseks planeeritud eelarvet kui see, mis kogu projekti rahastamiseks kuluks. Olen juba rääkinud mitmete potentsiaalsete investoritega ning võin tunnistada, et see idee on meeldinud kõigile.

Kui USA president John F. Kennedy 1961. aastal teatas, et nemad viivad inimese Kuule veel enne aastakümne lõppu, oli kosmoseteadus veel lapsekingades, sest NASA oli loodud vaid kolm aastat varem – 1958. Kui Apollo Kuu-missioonid 1969 aset leidsid, olid NASA-l kasutada kordades nõrgemad arvutid, kui seda on täna suvaline mobiiltelefon, mille saab osta trammipeatusest. Võttes arvesse need kaks eelpool nimetatud fakti ja tehnoloogia, mis meil nüüdisajal kasutada on, siis ei tohiks praegu, aastal 2019 olla mingi probleem arendada ühe aastaga välja korralik kosmosereiside vahend. Ning nagu ma juba eelpool selgitasin, raha taha asi ei jää. Kas Eesti riik teeb ära?

ÕIGLUS ehk KES KONTROLLIB KONTROLLIJAID

30. Maksuameti audit, riigikogu audit, RMK audit, Eesti Energia audit, valitsuse audit, kõikide ministeeriumide audit, kapo ja teabeameti audit.

31. MS Estonia vrakk tõsta üles, kui omaksed seda soovivad. Tehniliselt see ei ole täna mitte mingi küsimus, selle saaks lühikese ajaga ära teha.

32. VEB fondiga seotud salastatud uuringud ja dokumendid avalikustada.

33. Vanglareform – on mitmeid uuringuid selle kohta, kuidas vanglad toimivad taasühikonnastamise asemel tegelikult hoopis kriminaalide tootmisega. On vaja üle vaadata vanglate reeglistik, töökeskkond (soodustab üleoleku näitamist ja isegi psühhopaatiat), jne. Korruptsiooni kontroll! Kindlasti ümber töötada ka karistusseadustik, sest tihti juhtub nii, et kanepi eest istutakse 10 aastat, mõrvar aga saab paar aastat…

34. Kohtutäituritel on liiga palju võimu. Näiteks arestitakse võlgniku vara turuhinnaga ja müüakse kordades odavamalt, inimesi ei teavitata nende õigustest jne, jne.

35. Kohtunikke ei tohiks valida eluks ajaks. Alustuseks on siin korruptsioonioht ja vastutamatus, millele on tähelepanu pööranud mitmed uurijad ja ka endised kohtunikud ise üle maailma. Ja miks mitte proovida vandekohtute süsteemi, nagu on kasutusel USA-s?

36. Eesti Autorite Ühing (EAÜ) ümberhindamisele  – audit ja kogu aastakümneid tagasi iganenud süsteemi ümberkujundamine.

37. Propagandauudised vs tasakaalustatud ajakirjandus. BNS, Postimees jne tuleks võtta vastutusele, kui nad kajastavad nt raketi-intsidenti, terroriakte jne, kajastades ainult ametlikku seisukohta ja arvamusi, jättes tihti kõrvale teistsugused seisukohad. Kas see on vaba ja päris eetiline ajakirjandus?

MAJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON

38. Pankade kasum Eestisse – „laenud“ emaettevõttele on Eesti majandusele kahjulikud.

39. Toetan kodanikupalka. Paljudes riikides (nt Kanada ja Soome) on seda katsetatud ja need programmid on end õigustanud – vähem muret baasvajaduste pärast annab inimesele vabaduse ehitada paremat olevikku ja tulevikku ning mõjub hästi nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele.

40. II pensionisammas tühistada ja maksta inimestele välja.

41. Väikeettevõtjatele suurem toetus! Väikeettevõtteid peab pushima, mitte n***ima. Hetkel on nii, et enamik on väikeettevõtted, aga kõigile kehtivad suurkorporatsioonide reeglid.

42. Pension tõsta vähemalt 600 euro peale.

43. Käibemaks tagasi 18% peale, nii nagu meile lubati masu ajal. Masu on ilmselgelt möödas, sellist ehitustegevust pole Tallinnas varem nähtud kui praegu, nii palju rakette pole varem õhku lastud aastavahetusel. Kõik tundub ülikõva, seega KM tagasi alla 18% peale.

44. Maksustada Google, Youtube, Facebook, Instagram ja teised sarnased keskkonnad, kus praegu reklaamitulu maksuvabalt Eestist välja viiakse.

45. Maavaradel põhinevad baasvajadused – elekter ja vesi tasuta, või vähemalt palju soodsamalt, kui seda on praegu. Mitmed riigid on maavarade osas võtnud seisukoha, et sellest peavad saama kasu kõik elanikud, kes sellel maal elavad. Näiteks Abu Dhabi kodanikud saavad nafta eest mitmeid soodustusi ja hüvesid, islandlased peavad kütte, elektri ja sooja vee eest maksma minimaalselt, kuna majade soojustamiseks ja elektri tootmiseks kasutatakse maapõuest tulevat geotermaalenergiat. Kas Eesti elanikeni jõuab meie maa põuest kaevandatud põlevkivi abil toodetud elekter piisavalt soodsalt?

46. Elementaarsed maavarad, nagu vesi, ei saa kuuluda erafirmadele ega -isikutele. Tallinna Vesi aga näiteks kuulub osaliselt eraomanikele ja välismaisele korporatsioonile.

47. Kütuse hinda langetada! Alustuseks vaadata üle kütuseaktsiisid. Rahvusvahelisel tasandil ärgitada uuringute läbiviimist, kas nafta ikka tõesti hakkab lõppema või lihtsalt kasutatakse seda teooriat hinna pidevaks tõstmiseks.

48. Kulude kärpimine riigisüsteemis. Selle asemel, et tõsta makse, vähendada toetusi ja suurendada trahve, tuleks vaadata, kuidas riigisüsteemi kulusid kärpida.

49. Pangaülekanded kiireks tagasi nagu vanasti. Ilmselt mäletavad paljud veel aega, kui Eesti pankade vahel liikusid maksed iga tund, kuid üle-Euroopalise süsteemiga liitudes see muutus. Täna on vähemalt üks pank üle läinud välkmaksude süsteemile, kuid enamik pankadevahelisi makseid liigub ikka aeglaselt.

50. 2018. aastal kehtima hakanud maksumuudatused tühistada, teha lihtsamaks tagasi või muuta ümber. Ma ei toeta astmelist tulumaksu ja maksusüsteem peab olema lihtsasti mõistetav, mitte segadust tekitav.

51. Krüptoraha ja kogu blokiahela tehnoloogia selgeks teha. Sel alal on vaja moodustada komisjon või õpetada välja spetsialistid riigi tasandil. Eesti kui nn IT-riik peab kindlasti selles vallas väga hästi orienteeruma.

52. Tartu ja Pärnu maanteed 4-realiseks nelja aastaga. Enne selle hädavajaliku sammu tegemist ei tohiks teistele transpordiprojektidele, nagu nt Rail Baltic, üldse mõeldagi.

53. Tühistada Rail Balticu projekt praegusel kujul. Raudtee on aegunud tehnoloogia, kui üldse, siis ehitada midagi uuenduslikku nagu nt Skyway. Sellega tõstaksime Rail Balticu üles taevasse, metsa kohale. Nõnda jääb alles loodus, loomade kodud, inimeste kodud ja kogu reis saab olema palju imelisem, kui sa seal metsa kohal rongiga sõidad ja vaatad kaunist Eestimaad.

54. Tallinn-Pärnu rongiliin taastada.

RIIK JA SEADUSLOOME, POLIITILINE KULTUUR

55. Kui rahva enamus on mingisuguse seaduse poolt või vastu, siis Riigikogu ei tohiks saada otsustada teisiti. Toon nt rändelepingu. Kui ilmselgelt rahvas seda ei soovi, siis peaks hakkama olukorda teisiti lahendama.

56. Aitab stagneerunud poliitikast. Ma toetan seda, et poliitikas (Riigikogus, valitsuses) saaks olla ainult ühe ametiaja järjest, siis oleks kaks aastat pausi erasektoris ja kui tahad poliitikasse tagasi minna, siis alles peale seda oleks uus võimalus. Mitte nii nagu praegu mingid vennad teevad seal karjääri, istuvad aastakümneid ja hoiavad oma positsioonist kinni ning siis nad ikkagi ei räägi kriitilistest teemadest, mis inimesi huvitab. Aitab ringkaitsest!

57. Lõpetada toidu äraviskamine ja raiskamine. Me vajame seadusemuudatust, mis keelaks näiteks supermarketitel toidu äraviskamise ja me võiksime võtta eeskuju Prantsusmaalt, kus selline süsteem töötab väga hästi.

58. Vaadata üle valimisseadused! Rahval peab olema võimalus valida presidenti. Lisaks peaks lugema valimised kehtetuks, kui valimisaktiivsus on erakorraliselt madal, Eestis aga valimised loetakse toimunuks põhimõtteliselt ka siis, kui ainult 1% inimesi käib valimas. Ja Riigikogu valimistel peaksid kõik kandidaadid olema võrdsed, mitte nii, et erakonna liige saab sisse ka 300 häälega ja üksikkandidaadil tuleb neid koguda tuhandeid. Samuti tuleks kehtestada üleriigilised nimekirjad – juba seetõttu, et väga paljud ei kandideeri piirkonnas, kus nad ise elavad ja tegelikult nad Riigikogus seda piirkonda ju ei esindaks.

59. Katuserahade ehk regionaalsete toetuste jagamine praeguse süsteemi järgi lõpetada. Riigikogul on võimalus jagada abivajajatele raha, aga nagu me teame, siis need rahad jagatakse tihti riigikogulaste tuttavate MTÜ-dele.

60. Maaelu väljasuretamine lõpetada. Me peaksime toetama elu maal ja ehitama seal rohkem süsteeme üles, mitte kaotama koole, haiglate osakondi, postiasutusi, kaupluseid ja liitma omavalitsusi. Globalisatsiooni asemel on palju tähtsam lokalisatsioon.

61. Valimisplakatid ära koristada tänavatelt igaveseks. See on tohutu raha ja ressursi raiskamine ja propaganda. Inimesi peaks saama valida tegude, mitte kampaaniate järgi.

62. Kui teed ametliku teabenõude, siis ametkond peab sellele vastama. Praegu venitatakse mõnikord 30-päevast vastamisaega kuude ja aastate pikkuseks või jäetakse lihtsalt tähelepanuta.

63. Kõigil parlamendi erakondadel on kohustus vastata ajakirjanike päringutele isiklikust sümpaatiast/ antipaatiast hoolimata.

64. Poliitiline vastutus. Kes vastutab valetamise ja valedega õigustatud otsuste eest? Võtame lihtsamaks näiteks kurikuulsa hõberemmelga juhtumi – ettekäändeks toodi spetsialistide hinnang, et puu on mädanenud, tegelikult selgus aga, et puu oli täiesti terve ja lõpuks korraldati isegi näitus hõbepajust tehtud puidutöödest.

Kas riik peaks vastutama? Kas peaks poliitikutel kinni pidama palgast, kui mingi probleem on pikemat aega lahendamata, näiteks mõni eriti katkine tee, sest kui üksikisik eksib, saab ta iga väära sammu eest trahvi. Teine võimalus, et valitsuse ja Riigikogu töötajad saavad keskmist palka, aga ei pea vastutama. Ühesõnaga, see on asi, mis vajab lahendust – olen avatud ideedele ja ettepanekutele.

65. Üks ERR-i raadiokanal peaks olema uudistevaba, et raadiokuulaja saaks nautida tõeliselt reklaami- ja propagandavaba meelelahutust.

66. Erakonnad ja üksikkandidaadid peaksid leidma ühised huvid ja lõpetama valimiste-aegse sitaga loopimise.

67. Maa võõrandamine ei tohiks olla nii lihtne, nagu mõne aasta tagune seadusemuudatus näiteks seoses Rail Balticuga lubab, kellegi kodu ei ole tühine ja riigil ei tohiks olla „üldise hüvangu nimel” õigust kellegi kodu kallale minna.

68. Rahvas ei saa piisavalt palju kaasa rääkida Euroopa parlamendis toimuva osas. Näiteks Euroopa Parlamendis eelmisel aastal vastu võetud GDPR ehk Euroopa andmekaitsemäärus sai kohalikul tasandil väga paljudes riikides, sh Eestis, kriitikat. Kas seaduse üle, mis ohustab internetivabadust, saavad kogu rahva eest otsustada ainult käputäis parlamendiliikmeid või peaks sellistele asjadele enne eelnema samal teemal kohalik rahva- või Riigikogu hääletus?

TERVISHOID

69. Inimesel peab olema õigus ise valida, millist ravi ta soovib ja seda peaks Haigekassa võimaldama. Kui inimene soovib homöopaatiat, siis tal peaks olema see võimalus. Kui ta soovib kanepiõli, mitte kiiritust, siis peab olema selline võimalus. Šveitsis seda praktikat rakendatakse, st inimene saab valida haigekassa kulul lääne või traditsioonilise/alternatiivse meditsiini vahel, ja see on end õigustanud. Arutu nõiajaht traditsioonilistele ja alternatiivsetele ravimeetoditele lõpetada! Ja kindlasti peab igas apteegis leiduma piiritust, söetablette ja naatriumkloriidi lahust – viimast kahte paljudes apteekides enam ei leidu või siis küsimise peale tuuakse sahtlist välja.

70. Vaktsiinide propaganda lõpetada! Kui keegi tahab vaktsineerida, siis las vaktsineerib, kes ei taha, tema ei pea vaktsineerima. Nii lihtne see ongi ja rohkem sellel teemal ei tasuks aega raisata, sest vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.

71. Taime- ja vegantoit kättesaadavaks kõikjale, sh koolides ja lasteaedades ning vähki soodustavad poolfabrikaadid välja võtta meie laste toidumenüüst.

72. Igasse maakonda korralik sünnitusmaja.

73. Alkoholi kahjulikkuse teabetöö peaks käima teisiti, mitte läbi maksude. Kuigi ma ei propageeri alkoholi, siis ma kohe kindlasti ei taha näha, et need alkomaksud sõidavad Lätti või kuhu iganes mujale, vaid need peavad jääma Eestisse. Alkoholireklaam tuleks ära keelata kaubanduskeskustes, kus iga 10 minuti tagant tuletatakse meelde, et alksi saab osta kuni kella 22ni.

74. 5G. Enne uue tehnoloogia juurutamist tuleks tõsiselt uurida 5G tervisemõjusid. Juba 2017. aasta septembris esitasid üle 180 teadlase ja arsti 36 riigist Euroopa Liidule üleskutse peatada 5. generatsiooni tehnoloogia ehk 5G paigaldamine, kuni selle tehnoloogia võimalikke ohtlikke mõjusid inimtervisele ja keskkonnale on täielikult uurinud tehnoloogiaärist sõltumatud teadlased. Ometi allkirjastas meie ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist äsja, 22. jaanuaril, määruse, mille alusel saavad sideettevõtjad hakata arendama järgmise põlvkonna ehk nn 5G sidevõrku. Lisainfot elektromagnetkiirguse alaste uuringute ja tervisemõjude kohta leiab eesti keeles näiteks Kiirgusinfo.ee lehelt või Tallinna Tehnikaülikooli doktorandi elektromagnetväljade mõju alal, Tarmo Koppeli kodulehelt.

75. Liikumine au sisse, sest terves kehas terve vaim! Panna inimestele südamele, et isiklik heaolu algab tervisest ja liikumisel on selles kõige olulisem roll. Kui muud ei jaksa, mine palun jalutama! Soovin algatada ise joogaepideemiat, et igas peres oleks inimene, kes joogat oskaks ja igas koolis ja teistes asutustes võimalik seda harrastada.

76. Suits ja alkohol eraldi poodidesse. Kui me ei soovi, et meie lapsed neid asju tarbivad, siis nad ei peaks terve elu pealt vaatama, kuidas kassast seda jama müüakse.

77. Narkopoliitika osas võiks eeskuju võtta Portugalist. Pärast narkootikumide dekriminaliseerimist 2001. aastal on langenud nii narkootikumide kasutajate kui ka sõltlaste arv. Lisaks on selle ajaga palju raha säästetud kohtuistungite ja vanglakohtade arvelt, kuhu vanasti oleks pandud isikuid, kellelt leiti kasvõi paar grammi narkootikume. Levitamine ja kaubitsemine on siiski kriminaalkuriteod, mida karistatakse vangistusega, aga omamist ja kasutamist ei käsitleta enam kriminaalkohtus, vaid spetsiaalses kohtus, kus iga kohtualuse konkreetset olukorda hindavad eksperdid, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad. Nendes kohtutes määratakse ravi, edasine tegevus ning sõltlasi koheldakse ja narkootikumide kasutamist käsitletakse kui avalikku tervishoiu probleemi, mitte kuritegu.

Ja kindlasti tasuks tähelepanu pöörata sellele, et narkootikumid ja psühhedeelikumid on erinevad asjad ning tutvuda psühhedeelikumide kohta tehtud teadusega, mis on tuvastanud nende ainete kasulikke omadusi sõltuvuste vähendamisel ja psühholoogiliste probleemidega tegelemisel.

LOODUS JA KESKKOND

78. Eesti 100% ökoriigiks.

79. Lageraiet võiks piirata ja seda peaks rohkem reguleerima. Toetan täielikult kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks tegevust.

80. Metsavahi amet taastada. Praegu ei täida RMK seda ülesannet, mis vanasti metsavahid, kes hoolitsesid metsa eest ja teadsid loomade-lindude liikumisi, mis on oluline näiteks raie planeerimisel jne.

81. Metsaomanikele maksta riikliku toetusena n-ö metsa hooldusmaksu, et ei oleks initsiatiivi metsa maha müüa või lageraiet teha. Kipume unustama, et mets on koduks ka loomadele ja lindudele ning lageraie häirib kogu ökosüsteemi. Lisaks toodavad puud hapnikku – seda sama, mida me kõik elamiseks vajame…

82. Tselluloositehas – kui rahvas ei taha, siis ei tohiks selle ehitamisest enam juttugi olla.

83. Karusloomafarmid kinni panna! Toetan täielikult MTÜ Loomus tegevust.

84. Tallinna Loomaaia pidamine peaks liikuma selles suunas, et see lõpuks sulgeda. Loomi ei tohiks vangistada. Loomade vaatamise / õppimise jaoks võiks luua eraldi virtuaalse loomaaia või IMAX kino.

85. Prügi äraviimise eest peaks inimene saama raha – see garanteeriks, et kõik oleks puhas. Lisaks on selle prügi eest kõik juba ühe korra poes tasunud. Vähemalt peaks prügi äravedu olema tasuta ja prügi sorteerimine peaks muutuma paremaks, efektiivsemaks. Kindlasti peaks olema plastile eraldi prügikast, mis praegu täielikult puudub –  ometi on plastireostus üks suurimaid ohte loodusele ja loomadele.

86. Taara. Kõikide pudelite eest peaks saama pandiraha ja kõik peaks minema ümbertöötlemisele.

87. Lendlehed ja muu reklaam postkastides – tohutu ressursi raiskamine. Seda peaks piirama, keelama või maksustama.

TALLINN

88. Ma toetan, et Tallinn oleks inimsõbralikum ja vähem närvilisem. Uurida teiste pealinnade ja suurlinnade kogemusi närvilise õhkkonna vähendamisel.

89. Istutada Tallinnasse miljon puud, luua rohkem parke, et inimestel oleks meeldivam ja mõnusam olla väljas, mitte tohutu müra ja pinge sees nagu praegu.

90. Viime kõik suuremad autoteed maa alla.

91. Ühistransport, mis praegu on aeglane, võiks olla lahendatud kiiremalt ja moodsamalt, näiteks metroo või SkyWay abil, mis võimaldaksid 10 minutiga saada ühest linnaotsast teise, ükskõik, mis kellaajal.

92. Rohkem teid jalgratturitele ja jalakäijate teed turvalisemaks.

93. Kõikidele soovijatele aiamaa. Eeskuju saab võtta näiteks Helsingist, kus paljudel korteriühistutel / linnaosadel on oma aiamaad.

94. Autovaba päev võiks olla päriselt autovaba, nagu näiteks Tel Avivis – seal sel päeval tõesti keegi autoga ei sõida.

95. Tänavad alati korras – st kui talvel lagunevad teed ära, siis kevadel tehakse tee kohe korda, mitte ei ole aastaid auklik.

96. Vähem linnakodanike trahvimist. Kui ühistransport on tasuta, siis mupo oma kontrollidega teeb kogu ühistranspordi kasutamise kogemuse ebameeldivaks, hoolimata sellest, kas sul on pilet või ei. Samuti tuleb midagi ette võtta nn parklamaffiatega – kui on tehtud valetrahv, siis selle õiendamine on niivõrd ebameeldiv ja aega nõudev tegevus, et pigem makstakse trahv ära, aga see ei ole õige ega eetiline. Ja igasugune pommiauk ei saa olla parkla – kui küsitakse raha, siis peab tegu olema korraliku platsiga.

97. Enda maja ees peab olema tasuta parkimine ja üldse oma kodumaja juures peab leiduma parkimiskoht – see on probleem, mis aasta-aastalt suureneb ja linnal on aeg hakata mõtlema uusi lahendusi, sest korteriühiste ja majaomanike jõud sellest üksi üle ei käi. Kindlasti ei tohiks inimest oma kodu juures parkimise eest trahvida! (Lahenduseks oleksid ka eelmainitud kiirem ja mugavam ühistransport ja parem jalgrattateede võrgustik.)

98. Vabaduse plats rõõmsamaks/vabamaks – teha uus konkurss selle kujundamiseks ja kasvõi vabaduse sammas millegi ilusama ja vabama vastu välja vahetada – praegu valitseb seal matusemeeleolu. Lisaks taastada lastele/noortele/täiskasvanutele luba Vabakal rulaga sõita.

VÄLISPOLIITIKA

99. On aeg öelda lahti ebaeetilisest terrorismivastasest sõjast, sest see kõik algas 9/11-st. Selle sündmuse ametliku teooria vasturääkivustele on tähelepanu juhtinud tuhanded arhitektid, insenerid, piloodid jne. Muide, 2017. aastal tehtud Kantar Emori uuringu kohaselt usub 9/11 ametlikku teooriat kõigest 36% eestlastest. Kui need sõjad baseeruvad valel, siis millele toetub meie välis- ja kaitsepoliitika? Lisaks leidis Briti ülikoolide hiljutine ühisuurimus, et sõjaline sekkumine on 100 korda tõenäolisem naftarikastes riikides. Kas sina teadsid, et Iraagi naftaväljad, mis enne 9/11-t kuulusid kohalikele, on nüüd suures osas lääne naftakompaniide omandis? Nagu on öelnud koomik Ken Cheng: „Terrorism on üks vähestest aladest, kus valged inimesed teevad suurema osa tööst, aga ei saa selle eest üldse tunnustust.“

100. Kõikide riikidega viia sisse sõbralikud suhted (praegu suhtutakse paljudesse, eriti Venemaasse, põlgusega).

MINU VALIMISLUBADUS

101. Ühe valimislubaduse ma aga annan. Nimelt, kui saan Riigikogusse, siis ma võtan sinna kaasa ragulka. Nagu te teate, seal on mingi seltskond, kes lihtsalt käib Riigikogus magamas. Kui ma näen, et mingi vend seal magab, siis kohe tuld. Hernekomm, paberkuul… Ega seal midagi hullu pole, lihtsalt ma ajan need mehed ja naised sealt välja, kes seal magamas käivad.

Mul on veel mitu korda 101 ideed ja seisukohta, aga nendest juba hiljem.

Teistele kandidaatidele soovin ma edu! Mulle teeks rõõmu, kui näeksin rohkem koostööd ja vähem vastandumist, sest kokkuvõttes tahame me ju kõik head.

Tänan tähelepanu eest ja tulge valima!

NB! Kui sul on ideid ja ettepanekuid, mida tahad minuga jagada, kirjuta palun hando@telegram.ee.

Allikad: Hando.ee, Hando Tõnumaa Riigikokku FB