Fotokollaaž: ekraanikuvad + bloodua, Getty Images

“Miks soovib Rail Balticu aktsiaselts kindlustada ametnikud ja nende pereliikmed kahjunõuete vastu,” küsib Facebooki postituses Riigikogu ja Tallinna Linnavolikogu liige ning korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Postituses seisab:

Kolme Balti riigi ühisettevõte AS RB Rail, mis vastutab Rail Balticu eest, on välja kuulutanud riigihanke, millega soovib kindlustada nii endised, praegused kui ka tulevased juhid ja ametnikud ning nende pereliikmed erinevate projekti elluviimisega seotud kahjunõuete eest. Seejuures soovitakse, et kindlustus kataks olukordi, otsuseid ja isegi rikkumisi tagasiulatuvalt ehk alates 2014. aastast ning kataks kuni 20 miljon eurot ühe nõude kohta.

Hanketingimusi lugedes jääb vägisi mulje, et Rail Balticu aktsiaselts valmistub olukorraks, kus raudteeprojekt ei saa tähtajaks valmis ning musta stsenaariumi korral esitatakse rahalised nõuded ka projektiga seotud töötajatele. Kindlustada kaasvastutusest soovitakse isegi pereliikmeid.

AS RB Rail soovib, et kindlustus kataks vastutuse kolmandate isikute ees ning kataks kahjud ja kulud, mis on seotud ametnike vastutuse ja isegi toimepandud rikkumistega, nagu hooletus, kohustuste rikkumine, huvide konflikt, tegevusetus, volikirja kuritarvitamine, valeväited, valed soovitused, raamatupidamislikud ebatäpsused. Samuti peab kindlustus katma kulud kulud, mis tekivad ekspertiisi, õigusabi ja kohtumenetluste tarbeks.

Näib, et Rail Balticu projekti elluviijad soovivad maksumaksja raha eest kindlustada end kõikvõimaliku vastutuse vastu. Lisaks tekib küsimus, kas sellise kindlustuse sisseostmine tähendab, et riskid projekti elluviimisest, millest on pikalt räägitud, suure tõenäosusega realiseeruvad või on juba realiseerunud.

Esitasin taristuminister Kuldar Leisile arupärimise ning soovin temalt vastust, kas ta oli sellisest hankest teadlik ning kas tema hinnangul on see kohane, et riiklik ettevõte maksumaksja raha eest sellist kindlustust ostab? Samuti küsin, kas taristuminister kavatseb probleemi arutada ka Balti kolleegidega ning nõuda riigihanke tühistamist.

Kliimaministeeriumi kantsler Marten Kokk väitis Postimehele, et juhatuse ja nõukogu liikmete vastutuskindlustus on ettevõtete, sealhulgas riigi osalusega äriühingute puhul rahvusvaheline ja ka Eestis laialdaselt kasutatav praktika. Ometi on ka Lätis sellest tõusnud skandaal, kindlustushanke kohta päris aru isegi peaminister, kirjutas 16. jaanuaril TVNET.

Näiteid hankest:

Kõnealune riigihange tuli jutuks Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil esmaspäeval, 19. jaanuaril, kus arutati Rail Balticu projekti rahvusvahelise koostöö riske ja läbipaistvust.

Vaata istungit järgi siit:

Allikad: Anastassia Kovalenko-Kõlvarti Facebooki leht, Postimees, Õhtuleht, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas