RB ehitus Leedus. Foto: railbaltica.org

Balti riike Poolaga ühendava Euroopa rööpmelaiusega raudtee Rail Balticu valmimine läheb maksma ligi 24 miljardit eurot, selgub Euroopa Kontrollikoja värskest eriaruandest, vahendab ERR. Veel 2020. aastal hinnati projekti kogumaksumuseks ligikaudu 5,8 miljardit eurot, kuid 2025. aasta andmete põhjal on prognoos neljakordistunud.

Üle-euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgu üheks osaks oleva Rail Balticu väljaehitamise kuluprognoos oli 2020. aasta eriaruande koostamise ajal 5,8 miljardit eurot (2017. aasta hindades) ning selles näidati, et riskiga korrigeeritud kogumaksumus on seitse miljardit eurot.

Kontrollikoja raporti kohaselt maksab Rail Balticu esimese etapi – ühe rööpmepaari rajamine – 15,3 miljardit eurot ning kogu projekti eeldatav kogukulu ulatub 23,8 miljardi euroni. Kulude kasvu peamiste põhjustena tuuakse välja varasemate prognooside ebapiisav detailsus ning muudatused projekti mahus ja ülesehituses. Samas hoiatab projektiarendaja, et ka uus hinnang ei pruugi olla lõplik, kuna detailne projekteerimine katab vaid kolmandiku trassist.

Projekti ajakava on jaotatud kaheks etapiks: esimene peaks valmima 2030. aastaks, teisel etapil konkreetne tähtaeg puudub. Kontrollikoja hinnangul on tõenäoline, et pikenenud ajakava tõttu ületavad lõplikud kulud praegust prognoosi.

Aruande koostamist juhtinud kontrollikoja liige Annemie Turtelboom ütles, et esimese etapi valmimine 2030. aastaks on endiselt realistlik, kuid auditis ei hinnatud riikide rolli projekti venimisel.

Eriaruandest selgub ka, et Rail Baltic pole erand – enamik TEN-T põhivõrgu suurprojekte on kallinenud ja ajagraafikust maas, mistõttu ei pruugi Euroopa transpordivõrgu põhiosa 2030. aastaks valmida.

Majandusteadlane Endel Oja Rail Balticu peatamisest: rahva hirmutamine trahvidega on umbluu-jutt

13. jaanuaril tegime intervjuu majandusteaduste doktori Endel Ojaga, kes on juba ligi kümme aastat kritiseerinud Rail Balticu ehitamist, pöörates tähelepanu sellele, et raharöövlist Eestimaa poolitaja on ebavajalik miinus-projekt, mis tuleks kohe peatada. Oja allkirjastas 2018. aastal ka kuulsa 400 kirja, milles 400 haritlast palusid Rail Balticu ratifitseerimisseadus tühistada.

Oja sõnul on RB näol tegemist poliitiliselt sündinud projektiga, millel pole majanduse poolega ega Eesti ühiskonna heaoluga mitte mingisugust pistmist, järelikult tuleb ta ka lõpetada poliitilise otsusega. Tema arvates ei ole “aga me peame selle raha Brüsselile tagasi maksma” hirmutamisjuttudel mingit alust, sest isegi juriidilistest analüüsidest selgub, et mitte midagi tagasi maksma ei pea: “Rahva hirmutamine, et mingit trahvid tulevad, see on kõik sihukene umbluu-jutt.”

Endel Oja tõi karjääridega seoses välja, et kohaliku täitematerjali ehk liiva, kruusa  ja killistiku osas tekib defitsiit juba enne Rail Balticu valmimist. Kaugemalt selle kohale toomine on aga igas mõttes ebapraktiline ja keskkonnale kahjulik. Täitematerjali on 15 miljonit kuupmeetrit vaja, mis on sama kogus, mida on vaja Via Baltika ehk Pärnu mnt kuni Iklani neljarealiseks väljaehitamise tarvis. Kui aga isegi ühe jaoks täitematerjali ei jätku, siis teise jaoks seda ei jää niikuinii.

“Mida rohkem me ehitame Rail Balticut, seda vähem me saame ehitada maanteid. Siis me võime Via Baltica maantee unistuse üldse korstnasse kirjutada,” märgib Oja. Rääkimata olemasolevast teedevõrgust, mis vajab parandamist.

Toeta Künka IV liivakarjääri rajamise peatamist!

13. jaanuaril eetris olnud saatega kogusime ka annetusi Terve Eesti Koostöökoda MTÜ kohtuvõitluseks Keskkonnaametiga, mis on vassimise abil läbi surunud kaevandusloa Trev-2 Grupile Künka IV liivakaevanduse rajamiseks Rail Balticu tarvis Raplamaal. Iga euro on oluline, palun toeta, kui sul on võimalik! Suur-suur tänu kõigile toetajatele!!!

Vaata paljastavat lühidokki “Künka IV: kuidas sünnib keskkonnakuritegu”: terveeesti.ee/

Kuigi Terve Eesti Koostöökoda MTÜ on suure osas materjalist Keskkonnaametile esitatud vaide tarvis juba ise kokku otsinud, on advokaadibüroo EMERALD LEGAL esimene arve ja kohtukulud kokku 3700 eurot + minidokumentaalfilmi montaaž 500 eurot.

Meie missiooniks on kaitsta Eesti elanikke õigusi, sh loomariigi ja eluslooduse omi. Keskkonnaamet ei tohi olla kaevandusfirmade lobiorganisatsioon ja esmaseks eesmärgiks on peatada Künka IV liivakarjääri rajamine Mälivere külas, Kohila vallas, Raplamaal. Kuna sarnast mustrit kasutatakse Keskkonnaameti ja kaevandusfirmade poolt ka mujal, siis see puudutab meid kõiki. Koos suudame rohkem!

Terve Eesti Koostöökoda MTÜ
EE757700771010032203 (LHV)

Allkirju ootab ka petitsioon Künka IV liivakarjääri peatamiseks.

Veel ei ole hilja seda projekti peatada…

Loe pikemalt: ERR, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas