Siseminister Igor Taro (Eesti 200) teatas esmaspäeval, et loobub karistusseadustiku muutmise plaanist, millega sooviti hakata karistama terroripropaganda jälgimise eest. Veel mõned päevad varem oli ta sama idee tuline toetaja, nimetades kriitilisi eksperte paanika külvajateks ja ajakirjanikke ignorantsuse ilmutajateks. Tagasi astuda minister ei kavatse.

“Enneaegne väljatulek kavaga oli minu viga,” teatas Taro täna sotsiaalmeedias, põhjendas tagasikäiku sellega, et kavatsus oli “liiga toores ja läbimõtlemata“ ning piirangud peaksid olema selgelt kooskõlas mõtte- ja arvamusvabadusega. Tema sõnul ei tohi demokraatlikus ühiskonnas olla kohta meelsuskontrollil ega põhjendamatul jälitustegevusel.

Veel nädalavahetusel kaitses Taro sotsiaalmeedias oma algatust, viidates, et kriitikud ei süvene probleemi ning kapo ei saa praegu sekkuda enne, kui kuritegu on juba toime pandud. Samas kirjutas ta, et avalikkuses võib jääda ekslik mulje, nagu oleks vaja kehtestada meelsuskontroll – mida ta nimetas absurdseks.

Lisaks õigusekspertidele Paloma Krõõt Tupayle ja Carri Ginterile väljendasid kriitikat ka Taro erakonnakaaslane, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, Riigikogu liige Varro Vooglaid ning riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (Reformierakond). Timpson nimetas ideed “suure venna eelnõuks“.

Taro tagasi astuda ei kavatse

Igor Taro kinnitas Vikerraadio saates “Uudis +“, et terroripropaganda jälgimise eest karistamist puudutanud väljatöötamiskavatsuse (VTK) tagasivõtmine ei ole tema hinnangul põhjus tagasiastumiseks. Ta rõhutas, et kavatsuse eesmärk ei olnud kunagi meelsuskontroll ega mõttepolitsei loomine, kuid eksperdid tõid välja tõsiseid küsimusi õigusselguse ja võimaliku tõlgendamisruumi osas. See veenis teda pidurit tõmbama.

Taro sõnul ei toimunud tema vaadetes 180-kraadist pööret – VTK oligi mõeldud avalikuks aruteluks, kus testitakse probleemi võimalikke lahendusi. Kui tagasiside näitab, et lahendus ei toimi või tekitab liiga palju küsimusi, tuleb samm tagasi astuda ja edasi mõelda.

Võrdluses numbrituvastuskaamerate juhtumiga rõhutas Taro, et ka siis ootas ta ekspertide hinnanguid ning loobus ideest alles pärast seda, kui kriitilised tähelepanekud olid saanud kaalukaks. Sama põhimõte kehtib tema sõnul ka praeguses vaidluses: kuulata tuleb asjatundjaid ja teha otsused nende analüüsi põhjal.

Igor Taro rõhutas, et ametnike ülesanne on analüüsida muresid ja pakkuda lahendusi ning nende arvamuste piiramine tähendaks sisuliselt meelsuskontrolli. Tema sõnul ei olnud terroripropaganda jälgimise eest karistamist puudutava VTK eesmärk kunagi kehtestada mõttepolitseid, kuigi kriitika jättis vastupidise mulje.

Taro tunnistas, et plaaniga ei saa praegu edasi minna, sest arutelu kandus eemale algsest probleemipüstitusest. Ta rõhutas siiski, et terrorismi oht Eestis ei ole olematu ning radikaliseerumise juhtumeid on esinenud ka varem, tuues näitena Süüriasse läinud võitleja ning hiljutise loo, kus radikaliseerunud mees ründas vanglaametnikku. Tema sõnul tuleb otsida lahendusi, kuid alati kooskõlas arvamus- ja mõttevabadusega.

Lõpetuseks toonitas ta, et on vastutuse juba võtnud, tunnistades viga ja tõmmates kavale pidurit. Tema hinnangul peab ühiskonnas säilima võimalus arutada ettepanekuid vabalt, ilma et iga ebaõnnestunud kavatsus tooks kaasa poliitilise hukkamõistu.

Huvitav, kas Taro oleks ebapopulaarse kava tagasi võtnud, kui valimised poleks ukse ees? Asjade arengul tuleb igal juhul silma peal hoida, sest kavatsustega “enneaegne väljatulek” võidakse järgmisel korral asendada teiste seadusemuudatuste või määtuste “seljataha” peitmisega, nagu on tehtud ka teiste “suure venna” ideede puhul.

Allikad: ERR, ERR 2, lingid artikli sees

Toimetas Mariann Joonas