Uue maailma pangandus: keskpanga juhtorgan BIS soovib luua sotsiaalse krediidi süsteemi nagu Hiinas

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

2. veebruar 2022 kell 16:07



Sularahavaenlase Augustin Carstensi ajal on Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS – Bank for International Settlements) muutunud Hiina-tüüpi jälgimisühiskonna propagandaametiks. Hiljutises uuringus soovitab BIS – ilma seda otsesõnu avalikult välja ütlemata –, et Hiina sotsiaalse krediidi süsteemi tuleks jäljendada kogu maailmas.

 

Mehhiko keskpanga endise juhi ja BISi praeguse peasekretäri Augustin Carstensi mõttemaailma illustreerib kõige paremini järgmine tsitaat aastast 2020:

“Kui rääkida sularahast, siis me ei tea, kes kasutab täna 100-dollarist või 1000-peesost. Peamine erinevus CBDC-st (Central Bank Digital Currency – keskpanga digitaalne valuuta) on see, et keskpankadel on täielik kontroll CBDC kasutamist reguleerivate reeglite ja määruste üle. Ja meil on ka tehnoloogia selle jõustamiseks. Need kaks aspekti on väga olulised ja neil on suur erinevus võrreldes sularahaga.”

Oma kõnes aastast 2019 ütleb Carstens, et tema stsenaariumis CBDC-ga poleks enam võimalik sularahas maksta. 2020. aastal tellis ta ka töö, mis põhineb intervjuudel interneti-ettevõtja ja India kodanike megavalitsuse biomeetrilise andmebaasi Nandan Nilekaniga Aadhaariga. Selles soovitati soojalt jäljendamiseks seda kõigi privaatsuskaitsjate õudusunenägu.

Nüüd on BIS avaldanud veel ühe sellise uuringu, milles autorid tänavad esmalt Carstensit ja Nilekani meie “mõtlemise jäljendamise eest” (ehk jälje meie mõtlemisse jätmise eest) ning ka sularaha elimineerimisega alustanud Rootsi keskpanga Reichsbanki panuse eest. Uuringu nimi on “Virtuaalne pangandus ja kaugemalgi”.

 

“Läbipaistvatel” kodanikel on lihtsam laenu saada

Uuring kirjeldab eeskujulikult, kuidas uued Aasia laenuturule tulijad kasutavad sotsiaalmeedia platvorme ja rakendavad “täiustatud andmeanalüütikat”. Suur kasu on rahaline kaasatus, mis tähendab, et (enamasti vaesemad) inimesed ja väikeettevõtted saavad laenu, mida varem polnud nii lihtne saada. Senise laenupiirangu peamiseks põhjuseks on see, et neil gruppidel on vähe või pole üldse mingit tagatist pakkuda.

Tagatise puudumist saab asendada sellega, et potentsiaalsed laenuandjad saaksid potentsiaalsete laenuklientide kohta võimalikult palju teavet – muutes viimased võimalikult “läbipaistvaks”. BISi valitud näited on selles osas enam kui paljastavad.

Ühelt poolt on väga suur internetipank WeBank, mille suurimaks aktsionäriks on internetihiiglane Tencent ja koostööpartneriks Tencenti sotsiaalmeediaplatvorm WeChat. Läände üle kantuna võite ette kujutada, nagu oleks Google ja Facebook ühendatud ning kogunud Google Facebooki platvormi kaudu massiliselt andmeid peaaegu kõigi inimeste ja ettevõtete kohta, mille nad seejärel oma internetipangale kättesaadavaks teevad, võimaldades neil teha laenuotsuseid.

Tencent ja WeChat on sügavalt kaasatud Hiina valitsuse jõupingutustesse luua sotsiaalse krediidi süsteem, milles kodanikke hinnatakse nende usaldusväärsuse ja (ideoloogilise) lojaalsuse alusel, tuginedes nende kohta kogutud mitmesugusele teabele, kusjuures kõrge reiting annab palju eeliseid ja madal hinnang on seotud märkimisväärsete takistustega.

On ütlematagi selge, et sotsiaalse krediidi süsteemi BIS ei maini. WeChati ja Tencenti mainitakse samut

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt