Foto: kov2525 küsitlus + logod + Canva.com

Tehisaruga juturobot kinnitas, et populaarsemate erakondade valimisprogrammid kalduvad olema vähemalt suuremates linnades sageli, kuid mitte siiski alati ebarealistlikud ja populistlikud, kirjutab Telegramile poliitikavaatleja Andres Laiapea.

Lähenevate kohalike valimiste eel on erakonnad avaldanud hulgaliselt valimisprogramme. Soovisin saada väikest ülevaadet sellest, mil määral need vastavad erakondade endi deklareeritud maailmavaadetele ja kui usutavaid lubadusi neis üldse antakse. Programmide lugemine osutus aga selliseks piinaks, et otsustasin lasta teha seda enda asemel hoopis tehisaruga juturobotil ChatGPT (OpenAI).

Otsisin kolme populaarsema erakonna (Keskerakond, Isamaa, EKRE) veebilehtedelt nende kohalike valimiste jaoks koostatud üldprogramme ja kohapealseid programme viies linnas (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Viljandi). Olgu kohe öeldud, et oma Narva programmi ei olnud avaldanud kolm nädalat enne eelvalimiste algust ükski neist erakondadest (Isamaa seal oma nimekirjaga valimistel ei osale). Viljandis oli seda teinud ainult Isamaa. Tartu puhul puudub Keskerakonna programm, Pärnu puhul EKRE oma.

Andsin tehisarule korralduse hinnata, kas leitud programmid on liberaalsed või konservatiivsed, parempoolsed või vasakpoolsed, populistlikud või tehnokraatlikud, dogmaatilised või pragmaatilised, teostatavad või ebarealistlikud. Vastused tulid päris põhjalikud, kuid lugejate säästmiseks tegin neist siia vaid lühikesed kokkuvõtted.

KESKERAKOND – pigem liberaalne, vasakpoolne, populistlik, pragmaatiline ja üsna ebarealistlik

ChatGPT hinnang Keskerakonna üldprogrammile: see paigutub pigem liberaalse ja sotsiaaldemokraatliku suuna poole, kuid sisaldab ka mõõdukaid konservatiivseid elemente; tegemist on vasaktsentristliku programmiga; rohkem populistlik kui tehnokraatlik (lubab kõigile midagi, lahendused on pigem üldised kui detailselt tehnilised, aga sees ka mõni pragmaatiline ettepanek, nt regionaalsete maksusoodustuste idee).

“Programm väidab end olevat “ideoloogiavaba”, kuid tegelikult hoitakse selles üsna kindlalt kinni riigi rolli laiendamisest ja tasuta teenustest. Samas ei lähtu see mingist jäigast ideoloogilisest dogmast, seega pragmaatiline toon on ülekaalus,” arutles juturobot. “Paljud lubadused nõuavad märkimisväärset lisaraha. Paljud neist on poliitiliselt atraktiivsed, aga majanduslikult väga kulukad. Kokkuvõttes programm on pigem ebarealistlik, vähemalt tervikuna korraga elluviiduna, üldpilt kipub ülepaisutatuks.”