
16. mai 2025 kell 15:25
Fotokollaaž: RB + Reformierakond + Keskerakond + Riigikantselei /CC BY 3.0 ee + Canva.com
See, et läbi Pärnu kulgedes võib Rail Balticust kujuneda Eesti jaoks lõpuks tee eikuhugi, oli selge juba selle projekti algfaasis, kirjutab Telegramile poliitikavaatleja Andres Laiapea.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) andis nüüd Riigikogu menetlusse otsuse eelnõu, millega soovitakse teha valitsusele ettepanek loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest. Põhjenduseks tuuakse, et see projekt on muutunud algselt prognoositust märkimisväärselt kallimaks, ei tasu ennast ilmselt kunagi ära ega too nähtavasti ka lubatud otseühendust Lääne-Euroopa raudteevõrgustikuga.
EKRE algatuse taustaks on Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni hiljutine istung, kus arutati Rail Balticuga seotud riske. Sinna oli kutsutud ka Läti parlamendi Rail Balticu uurimiskomisjoni esimees Andris Kulbergs. ERR-i teatel valmistab Elron praegu ette hanget Rail Balticu regionaalsete rongide ostuks. Seda olukorras, kus Lätis ei ole veel trassi rahastusotsuseid ega ehitusprojekti. Kulbergsi sõnul võib Läti lõik trassist valmida kõige varem 2035. aastaks, varasem tähtaeg ei ole realistlik.
Plaani kohaselt peaks kogu trass olema valmis 2030. aastaks. Eesti taristuminister Kuldar Leis (Reformierakond) rõhutas, et Läti valitsus on kinnitanud soovi see antud tähtajaks valmis saada, aga kui seda ei suudeta, siis hakkavad rongid sõitma vähemalt Eesti-siseselt.
Hetkel kehtiva planeeringu kohaselt peaks Rail Balticul valmima Eestis pärast Pärnut kaks kohalikku peatust: Saarde vallas Metsaääre külas (Surju peatus) ja Häädemeeste vallas Urissaare külas (Urissaare peatus). Populaarne festival Urissaare Kantri toimub sellest ligi 70 kilomeetrit eemal Mulgi vallas. Nii et päris sinna tallinlased tulevikus rongiga sõita ei saaks, aga Häädemeeste ja Kabli rand oleks siis ilmselt pealinnast saabunud suvitajaid paksult täis. Minu jaoks isiklikult on see kaalukas argument Rail Balticu kavandatud kujul ehitamise vastu (kus ma siis pärast seda lastega mere ääres hakkan käima?), aga kellegi isiklikud huvid ei tohiks mängida nii suurtes küsimustes muidugi mingit rolli.
Telegrami lugejatele on kogu selle projekti problemaatilisus loomulikult hästi teada. Tänuväärt tööd on teinud selle valukohtade tõstatamisel ka ühendus Avalikult Rail Balticust. Pöördun siinkohal aga tagasi paljude ilmnenud probleemide juurpõhjuse juurde: valesti valitud trass.
Inimesed, kes pooldasid Rail Balticu kulgemist Pärnu kaudu, rõhutasid vastavate debattide ajal pidevalt, et see otsustati ära juba 1990-ndatel – järelikult ei ole mõtet sellest rohkem rääkidagi. Vastab tõele, et siis arutati võimalusi rajada Via Baltica maanteega paralleelselt kulgev raudteeliin, mille julgemad visionäärid soovisid ühendada ka ulmelise Helsingi–Tallinna merealuse tunneliga. Aastal 2000 kiitis Mart Laari (Isamaaliit) juhitud valitsus heaks üleriigilise planeeringu “Eesti 2010”, mille koostamine kestis viis aastat, kus võimaliku rahvusvahelise raudteena oli toodud välja just Pärnu kaudu kulgev trass.
Tõsi on aga seegi, et kui projektiga lõpuks päriselt algust tehti, pidasid Euroopa Komisjoni eksperdid Eesti osas paremaks hoopis teist trassi. Riigikogus toimunud aruteludest käis see teema läbi korduvalt. Pärnu kaudu kulgeva trassiga seotud riskid olid Eesti valitsusele ja parlamendile teada.
Näiteks 2006. aasta novembris kuulutas toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar (Keskerakond) Pärnumaalt valitud Mark Soosaare (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) küsimusele vastates: „Kallis Mark! Mina olen praegu see mees, kes teie eest kõige rohkem seisab. Nimelt on Euroopa Liidus moodustatud komisjon Rail Baltica trassi määramiseks. Selle komisjoni aruanne tuleb aasta lõp
Märguanded
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.