Saab ka ilma lageraieta: homme asutatakse kaks püsimetsa tulundusühistut

14. august 2018 kell 13:06



“Veebruaris, enne Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tekkinud püsimetsamõte on jõudnud nüüd esimese teetähiseni ehk kahe tulundusühistu asutamiseni 15. augustil,” teatas mõned nädalad tagasi sotsiaalmeedia Toomas Trapido. Tema, Uku Lillevälja ja Mattias Luha eestvedamisel sünnivad Eesti Püsimetsaühistu, mis koondab metsaomanikke, kes soovivad oma metsa majandada tulusalt nii, et sealne elurikkus säiliks; ja Tulundusühistu Forestly, mis koondab inimesi, kes soovivad investeerida metsade ja nende elurikkuse püsimisse. Kuna püsimetsa majandamine on teatavasti palju kulukam kui nt lageraie, siis on ettevõtmine metsaärimeestelt peavoolumeedia vahendusel juba sugeda saanud. Uurisime Toomas Trapidolt, mida need ühistud täpsemalt endast kujutavad ja kuidas nad siis end ikkagi ära majandada kavatsevad.

 

Mis on püsimetsamajandamine ja mida te soovite saavutada?

Püsimetsamajandamine tähendab, et metsa raiutakse väikeste häiludena või lausa puu-puu haaval valikraiena, mis tagab, et mets on pidevalt “püsti“ ning selles on erinevates vanustes puid. See meetod tagab, et mets ja sealne elurikkus säilib, kuid samas teenitakse metsamajandamisest tulu.

Eestis on ca 100 000 erametsaomaniku käes ca 70% kogu erametsamaast. Ühistu eesmärk on 10 aastaga kaasata ühistusse 3 600 erametsaomanikku, kellele kuulub ca 25 000 ha metsamaad, mis moodustab 5% küpsest metsamaast Eestis. Ühistu soovib läbi oma liikmete püsimetsana majandada vähemalt 5% küpsest metsamaast Eestis.

Forestly eesmärgiks on 10 aasta pärast omada ja püsimetsana majandada 5% küpsest erametsamaast Eestis. Selle eesmärgi täitmiseks vajalik metsafondi maht on ca 200 mln eurot. Soovime seda teha läbi laiapõhjalise liikmeskonna igakuiste väikemaksetena, kuna see võimaldab meil osta metsa sobivas tempos, ilma metsamaa turuhinda mõjutamata ning teisalt võimaldab inimestel panna oma raha sinna, kus on nende süda ning igakuiste väikeste maksete läbi koguda raha kas kodu ostuks või pensioniks.

 

Kust tuleb know how püsimetsana majandamise kohta?

Lühidalt vastates oleme nii Püsimetsaühistule kui Forestlyle loomas nõustajate võrgustikku, mida võib ka asjatundjate kojaks nimetada. Ehk siis, nii Püsimetsaühistu kui Forestly edukus sõltub pädevatest inimestest, kes toetavad oma teadmiste ja oskustega organisatsioonide tegevust. Allpool toome konkreetsemalt ära mõned inimesed, kes on selleks oma nõusoleku andnud, aga läbirääkimised püsimetsamajandamisega seotud spetsialistidega on endiselt käimas.

  • Metsakasvatusliku (kuidas tagada uuendus ja kasvutingimused jne)

Metsamajandamine algab metsakorraldusest ning majandamise kavandamisest. Selles valdkonnas on oma nõusoleku abiks olla andnud Lembit Maamets, kes on Eestis üks suurima kogemuse ja asjatundlikkusega metsakorraldajaid. Metsakasvatuslikku nõu hakkab andma ka oma metsa aastakümneid püsimetsana majandanud Kaido Kama, kes on pikalt metsanduses ka tegev olnud. Samuti nõustab Püsimetsaühistut ja Forestlyd metsakasvatuse ja –majandamise poolt 13-aastase metsanduskogemusega Mati Sepp. Lisaks on koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja väiksemate püsimetsamajandatega tekkimas püsimetsa majandajate võrgustik, mis koondab püsimetsamajandamise metsakasvatusliku poole pealt kogemusel põhinevat pädevat nõu.

  • Tehnoloogilise (mis masinaid, töövõtteid kasutada jne)

Metsa ülestöötamise ja väljaveo tehniline pool on üks huvitavaimatest väljakutsetest, kuna kavatseme loodussõbralikku püsimetsamajandamist teha kordades suuremas mastaabis, kui seda senini on tehtud. Mitmel pool on säilinud metsa ülestöötamise oskused mootorsae ja väiksema tehnikaga ning usume, et saame piirkondlikke raieid tehes kohapealsetele oskajatele senisest enam metsa ülestöötamise ja väljaveo tööd pakkuda. Lisaks plaanime Eestis arendada loodussõbralikku metsamajandamiseks sobivat tehnikat. Konkreetsemalt on püsimetsamajandamise praktilised kogemused mitmetel inimestel Võrumaal, Virumaal ja ilmselt mujalgi, kelle oskusteabele nii Püsimetsaühistu kui ka Forestly toetub.

  • Ökoloogilise (kui suur on elurikkus ja kuidas seda säilitada jne) ja

Ökoloogilist teadmist on meie võrgustikus palju. Suudame hinnata nii Püsimetsaühistu metsade kui Forestly jaoks ostetavate metsade looduskaitselist ja ökoloogilist väärtust, nt kas seal elab haruldasi liike, kas metsatükk võiks olla või saada oluliseks liikumiskoridoriks jne. Siin toetume eelkõige Eestimaa Looduse Fondiga seotud inimestele, kes töötavad nii ELFis kui teistes asutustes ja organisatsioonides. ELFi metsaspetsialist Liis Kuresoo on ühtlasi ka püsimetsanduse suuna arendaja ELFis.

  • Majandusliku (kas ja kuivõrd see kõik ära tasub)?

Põhilised majandusarvutused on meil juba tehtud Mattias Luha eestvedamisel. Sisendit kulude kohta oleme saanud mitmelt metsamajandajalt. Oleme võrrelnud oma tulemusi ka erinevate uuringutega püsimetsamajandamise kohta (Davies, Kerr 2015) ning need on küllalt sarnased.

 

Põhiargument lageraiemajanduse poolt on, et see on majanduslikult kõige efektiivsem ja püsimetsandus ei majanda ennast ära, vähemalt mitte suuremate mahtude puhul kui majataguse metsa hobimajandus. Kuidas see siis ikkagi hakkab end ära majandama?

Püsimetsana majandatavaid metsi on Eestis mitmeid ning kohalike püsimetsamajandamise viljelejate juba paari aastakümne pikkune kogemus näitab, et metsa majandamine püsimetsana tasub ennast ära. Samuti on olemas Ziedonis Vilcinsi 1500 ha suur püsimetsamajanduse näidismets Lätis, mida plaanime samuti põhjalikumaks uurimiseks külastada.

Metsamajanduse tasuvusest rääkimisel on kõige olulisem paika panna ajaline perspektiiv. 10-20 aasta perspektiivis on lageraiega majandamine kindlasti tasuvam, kuid 50-100 aasta perspektiivis ei pruugi see nii olla. On olemas mõned põhjalikud uuringud (Davies, Kerr 2015 on eraldi lisatud), mis mudeldavad ja võrdlevad erinevaid metsamajandamise viise lageraiest kuni täielikult loodusliku metsa jäljendamiseni. Nendest selgub, et pikas perspektiivis on samalt metsaalalt saadava materjali hulk lihtsa püsimetsamajandamise korral suurem kui lageraiete puhul, aga saadav tulu on kas võrdne või 10-20% väiksem. Samas sõltub väga palju konkreetsest metsa ülestöötamise ja väljaveo hinnast, mis omakorda sõltub kasutatavast tehnikast, töötajate oskustest jne. Kokkuvõtvalt julgeme väita, et pika perspektiivi vaates on püsimetsamajandusest saadav tulu täitsa võrreldav lageraie põhise metsamajandamisega. Lisaks tuleb püsimetsamajandamise puhul pöörata rõhku ka mittepuidulistele toodetele ja teenustele, valikraietena majandamisel saadava eriotstarbelise puidu väärtusest ning elurikkusest.

 

Mis on veel põhilised püsimetsamajandamise plussid?

  • Inflatsiooni tõttu on targem hoida metsa, mille väärtus ajas kasvab, kui kohe suures koguses puitu, mille väärtus hakkab inflatsiooniga langema.
  • PMM pakub stabiilset tootlust, mis ei ole nii mõjutatav puiduhinna kõikumistest, sest metsaala majandatakse regulaarselt.
  • PMM aitab vähendada puude istutamisega seotud kulusid, kuna toetub osaliselt looduslikule uuendusele.
  • PMMist saab potentsiaalselt suuremaid ja väärtuslikemaid puid ja sestap tihumeetri kohta suurema hinna.
  • PMM aitab vähendada metsaga seotud riske, kuna mitmekesised, eri vanusega metsad on vähem haavatavamad kahjuritele, haigustele ja nt tormidele.

 

Mille poolest erineb Forestly näiteks Koosloodus.ee-st ja MTÜ Kogukonna Metsad Hooandja kampaaniast?

Forestlysse metsaostuks raha andes metsahuviline investeerib ehk saab vastu õigusliku osaluse metsamaas ja õiguse püsimetsamajandamisest ja teistest metsahüvedest saadud tootlusest tulenevatele dividendidele. Lisaks saab Forestly liige hääleõiguse Ühistu tegemistes, et kujundada Ühistu protsesse. Erinevalt teistest algatustest pakub Forestly oma liikmetele võimalust investeeritud raha pealt hea eesmärgi nimel tulu teenida.

 

Uuri lisaks: Eesti Püsimetsaühistu, Tulundusühistu Forestly

Foto: Vahur Laas

 

Toimetas Sander Soomaa