Uus moodus osta kohalikku toitu: Naaber viib kokku väiketootjad ja tarbijad

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

15. detsember 2015 kell 18:13



naaber2“Naaber koosneb kahest osast: Naaber Market – kohaliku toidu tellimise keskkond internetis, kus tootjad saavad kokku oma tarbijatega – ja Naaber App, tarkvaralahendus tootjatele ja väikeettevõtjatele, mida kasutades on võimalik teha koostööd, et toit efektiivselt tarbijani jõuaks,” tutvustavad Naabrit Magnus Nirgi ja Paavo Ränk, kelle idee on napit aastaga jõudnud ideest teostuseni ja pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu.

 

“Puhas, täisväärtuslik ja kohalik toit on hetkel miski, mida saab laatadelt või mis on supermarketites müügil luksuskauba hinnaga, eriti kui tegemist on väiketootjate kaubaga. Naaber on seda muutmas, luues süsteemi, mis lühendab toidu tarneahelad ja ergutab talunikud omavahelisele koostööle. Kohalik toit hakkab liikuma otse tootjalt tarbijale ja seda aja- ja rahasäästlikumalt, kuna ostlemine käib internetis ning edasimüüjateta väheneb ka kauba hind. Talunikele luuakse omakorda platvorm, mis koondab neile kõik vajalikud programmid ja töövahendid, et nad saaksid keskenduda oma põhitegevusele- toidu kasvatamisele ja valmistamisele. See on tänapäevane lahendus linna ja maaelu ühendamiseks,” jätkavad Magnus ja Paavo. Annamegi jutulõnga meestele üle.

Naaber Marketist on toidu tellimine lihtne. Kõigepealt tuleb valida enda lähedal asuv Naaber Punkt ehk koht, kust tellitud tooted kätte saab. Selleks võib olla mõni kohvik, talupood vmt. Edasi näed veebikeskkonnas vaid neid tooteid, millele talunik on kindla transpordi leidnud ning seejärel sooritad ostu. Järgmisena antaksegi kasutajale teada, millal toidukorv kohal on. Praegu läheb tellimuse täitmiseks mõni päev. Tellimuste sagenedes suudame pakkuda lühemat tarneaega.

Teine pool on tarne lahendamine. Naaber Appis haldab tootja oma tootenimekirja, ladusid ja laoseise, tootmist ja transporti. Kõiki teenuseid on võimalik teiste poolt sisse osta või ise pakkuda. Sellise koostöö abil jõuab kaup tarbijani. Tarneahelad võivad olla väga lihtsad, kus tootja veab ise tooted punktidesse laiali ja samal ajal pakub transporditeenust teistele. Samas võivad tarneahelad olla ka keerulisemad, nii et kaup on üle Eesti ladudesse jaotatud, selleks, et kiiremat tarnet pakkuda. Automaatne arvete haldus teenuste osutamise eest on platvormi sisse ehitatud. Koostööpartnerite teenuseid valides on näha hinnad, mis võimaldab võtta vastu otsuseid vastavalt oma ärimudelile. Näiteks, kas saadan tooted välja kiiremini ja kallimalt või pikemat teed pidi, hiljem ja soodsamalt.

Praegu pole Naaber App veel laiemale üldsusele kasutamiseks päris valmis. Seetõttu on meie meeskonnas abiks toredad koordinaatorid, kes suhtlevad talunike ja tootjatega ning teevad “arvuti töö” ise ära. Süsteemis on erinevad ülesanded jaotatud rollidesse ning igale rollile saab määrata eraldi ligipääsuõiguse. Näiteks saavad talunikud ühiselt palgata spetsialisti, kes korraldab nende eest Naaber Appi tarkvara abil logistikat, kuid samal ajal ei pea too inimene nägema infot hindade või tootmise kohta.

 

Kas Naaber on ainulaadne?

Maailma erinevates paikades on juba väga palju hakkajaid ettevõtjaid, kes tahavad lühikese tarneahela ja kohaliku toidu kättesaadavuse probleemi lahendada – kõigil on oma lähenemisviisid. Mõned meie suuremad konkurendid on näiteks www.goodeggs.com, www.farmigo.com ja www.thefoodassembly.com (loe ka siit.) Viimane on pärit Prantsusmaalt ja esimesed USA-st. Need on väga hästi rahastatud platvormid ja kõigil on natuke omamoodi lahendus. Ilmselt selgub parim lahendus alles mõne aasta jooksul. Euroopas on vähemalt kümme startup’i, kes töötavad sama väljakutse kallal. Seega ei saa öelda, et Naaber on ainulaadne lahendus, tegu on lihtsalt teistsuguse lähenemisviisiga. Ilmselt erinevad regioonid ja riigid nõuavadki erinevaid lahendusi. Meie eelis on see, et me ei suru peale kindlat tarnemudelit, vaid sisuliselt saavad erinevad tarneahelate ja ettevõtete koostöö variandid kõik Naabris üheaegselt eksisteerida. Platvorm on selles osas väga paindlik.

 

Miks on vaja otse tootjalt ja kes kvaliteedi eest vastutab?

Kohaliku tootja toodangu tarbimisel on mitu eelist. Eestis on suureks probleemiks maapiirkondade vaesumine, mis tuleb sellest, et me ei jälgi, kuhu meie raha lõpuks jõuab, kui me ühte või teist toodet poest ostame. Näiteks võime valida välja Eestis tehtud makaronid, aga kui jahu tuleb piiri tagant, siis läheb tegelikult lõviosa rahast ikkagi mujale. Ja seetõttu muutubki üks piirkond vaesemaks ja teine piirkond rikkamaks. Mida rohkem tarbime kohalikku toitu, seda paremaks läheb kohalike inimeste elujärg, sest taluniku teenitud rahal on suurem tõenäosus kulutada see oma vallas ja luua töökohti. Kui raha läheb üle piiri, siis on see igavesti läinud. Täpselt nagu on 20 aastat läinud tasapisi hullemaks, tuleb nüüd sellest lihtsast põhimõttest aru saada ja paat ringi keerata.

Teine ja mitte vähem oluline aspekt on kvalitatiivne – loeb sisu, mida sööme, välimus on järjest enam teisejärguline! Nii tarbijatele kui ka õnneks tootjatele hakkab kohale jõudma asjaolu, et fosforil, kaaliumil ja lämmastikul põhinev tööstuslik põllumajandus on lüpsnud maa mineraalidest puhtaks. Inimesed vaevlevad kroonilises mineraal- ja toitainete puuduses, sest masstootmisest ja peamiselt välismaalt tulev “soodne” kurk, tomat jm on nn tühi toit. Täna hoiame kokku toidukorvi pealt, homme täidame apteegipidajate ja toidulisandite müüjate kukruid. Aastal 2013 avaldatud ÜRO raport on selgesõnaliselt öelnud, et väikesemõõduline (optimaalses suuruses) mahepõllumajandus on ainus viis, kuidas toita maailma. Tuleb tagasi pöörduda loomulikuma toidu kasvatamise juurde, mis annaks meile toitaineterikka söögilaua. Seda suudavad teha kõige edukamalt kohalikud väiketootjad. Kohaliku väiketootja tootmisviis on jätkusuutlikum ning saadused väärtuslikud, mis on minu meelest päris hea põhjus, et osta otse tootjalt.

 

Kahjuks on väiketootja toodangul traditsioonilisel viisil väga raske tarbijani jõuda. Jaekettidel on rangelt paigas, kui palju peab talunik oma kaupa tooma, millal peab tooma, milline peab toode välja nägema jne. Kõiki neid tingimusi on raske täita. Lisaks on jaeketil parem positsioon hinna üle kauplemisel, mis on paratamatu olukord, kui tarneahelas eksisteerib vahendaja roll. Tänu otsetehingutele võimaldab Naaber toidu tootjal ja ostjal leida omavahel sobilik ja aus hind, mis oleks kooskõlas toote sisuga ning ei peaks samal ajal letil konkureerima importtoodanguga.

Erinevalt jaeketist, mille üks oluline ülesanne on tagada toote kvaliteet, langeb mudeli Naaber puhul see kohustus kauba müüjale ehk tootjale endale. Meie nägemuse järgi tekivad ostjate ja tootjate vahel püsivad suhted. Lisaks võimaldame ostu sooritanud klientidele jätta toodete ja tootja kohta tagasisidet, mis on nähtav teistele kasutajatele. Hakkame võimaldama ka probleemidest teavitamist, et sobimatud tooted või ebaausad müüjad süsteemist kõrvaldada. Kõik need võimalused peaksid talunikke inspireerima ja motiveerima, et anda endast parim. Igaüks vastutab enda nimega.

 

Kust tekkis mõte sellist lahendust üldse luua?

Idee sai alguse ühest tänaseks lõppenud logistikaprojektist, mille nimi oli Social Logistics. Tahtsime luua rakendust, mis sobiks igas suuruses vedajatele ja kauba jaotusettevõtetele, kuid peagi leidsime, et turul pakutava professionaalse tarkvaraga on liiga keeruline konkureerida ning valdkond on lai ja tundmatu. Lisaks loobus meie koostööpartner ühisarenduse projektist, sest nad otsustasid oma rakendused ise luua täpselt enda ettevõtte vajaduste järgi. Vaatamata esimesele ebaõnnestumisele õppisime olukorrast väga palju. Kogutud logistika-alane tarkus on meile palju abiks olnud.

Toidu valdkonnani jõudsime ühise probleemi äratundmise järgi: puhas, täisväärtuslik ja kohalik toit on jaeketis väga kallis ning valik puudulik. Me mõlemad (kaasasutajad) oleme üles kasvanud maal päris toidu peal ning võtsime sellest ideest kiiresti tuld. Mahetoidu tootmine kusagil maakodus on olnud unistuseks meil mõlemal. Kuid kogu valdkond oli keerulises seisus, puudus kanal inimesteni jõudmiseks ja vahendid sellise äri korraldamiseks. Otsustasime selle parandamise nimel tööle hakata!

Oktoobris 2014 hakkasime ideed ümber kujundama. Jaanuaris 2015 algas koostöö Eesti OTT-iga (www.eestiott.ee). Veebruaris lõppes projekt Social Logistics. Kuid märtsis tulid positiivsed uudised, saime teada, et meid on vastu võetud Saksamaa start-up-kiirendisse Finish Project (www.finish-project.eu). Meie jaoks tähendas see rahastust, nõu, tuge ja võimalusi enda projekti üle maailma tutvustada. Saime sisse uue hoo!

 

Mis on Naabri kasu?

Naabri ärimudel on üsna lihtne. Platvormil on tasu iga ostutehingu pealt 10%. Tahame oma asjaajamises väga läbipaistvad olla ja näitame seda ostjale ka välja. Üheselt on selge, kui palju rahast läheb tootjale ning kui suur on teenustasu. Võrreldes konkurentidega, kes küsivad näiteks kuni 16% sarnast tasu, on meie teenustasu muidugi suhteliselt tagasihoidlik. Mentorid on meil soovitanud see number üle vaadata, kuid meie eesmärk on siiski kiirelt kasvada ja pigem skaleeritavuse võimega vahe tasa teha.

Tarkvaralahendused on aga Naaber Appis kõigile ettevõtetele tasuta. See tähendab, et talunikud saavad hakata tegutsema otseste kulutuste suurenemiseta, mis on nende jaoks omakorda vähem riskantsem. Soovime anda tubli panuse väikeettevõtluse arengusse just tasuta tarkvara pakkumise abil, mis on meie ettevõtmise üks põhialus.

 

Mida toob tulevik?

Internetist toidu ostmine on muutumas järjest populaarsemaks üle maailma. Kuigi Eestis on see nähtus alles hoogu kogumas, on tegelikult turul juba mitmeid erinevaid lahendusi. Meie suuremates linnades on võimalik koju tellida näiteks söögikohtade menüüd või valida ise välja toidukorv, mis tuuakse sulle ukse taha. Tallinnas on ka mitu jaeketti, mis pakuvad võimalust viia tellimus linna piires kohale tasuta.

Meie nägemuse järgi hakkab tulevikus toit saabuma inimese lähedale kogumispunkti või mugavusteenusena tuuakse see talle koju kätte. Esimese variandi puhul on plussiks lai tarneaken, mille puhul ei pea kliendina kodus kulleri saabumist ootama – lähen järele endale sobival ajal, näiteks töölt tulles. Hoian aega kokku ja loomulikult jääb ära kaubanduskeskuse parklas ja kassajärjekorras tunglemine. Aga loomulikult, kui olen sobival ajal kodus, on lihtsam ja kiirem, kui toidukorv saabub uksekella märguandel. Tulevikus hakkavad kojutellimisel ilmselt olema abiks ka pisikesed autode vahel ja tänavatel vuravad robotid, mis on sobilikud just tarne viimase miili veoks. Sellist lahendust töötatakse välja ka Eestis. Starship Technologiesi loodud iseliikuv pakikande robot sobiks suurepäraselt Naabri kogumispunktist toitu ukseni viima.

Kogumispunkti jaoks sobib olemasoleva infrastruktuuri puhul kodutänava “nurgapood”, lähedalasuv mõnus kohvik või näiteks ka toidupakiautomaat. Viimast arendatakse tipptasemel nii Eestis kui ka mujal maailmas. Meie Naabris töötame samuti ühe väga lihtsakoelise versiooni kallal. Märtsiks 2016 tahame oma riistvaramudeliga tõestada printsiipi, et Naaber on platvorm, kus keegi, kes omab ühte või ka tervet võrgustikku toidupakiautomaatidest, saab need meie keskkonda hõlpsasti liidestada. Selleks, et tekiks lihtne ja kiire viis, kuidas mehitamata kogumispunkte luua. Näiteks saaks kogukond endale sellise masina tööstuslikult tootjalt osta ja panna püsti otse asula keskele. Seejärel on kohalikel töötjatel võimalik selle kogumispunkti kaudu tellimusi saata ja külaelanikel tellimusi vastu võtta. Seda kõike kas siis oma küla piires või näiteks üle Eesti.

Veel üks prototüüp, mille kallal töötame, on RFID lugeja, mis sisuliselt võimaldaks suurematel ettevõtetel Naaber Appi keskkonnas veotellimusi ja saabuvat kaupa vastu võtta, registreerida ja ka välja saata. RFID on tehnoloogia, mille rakendamine efektiivsuse tõstmiseks, Euroopa mõistes keskmise suurusega ettevõtete jaoks, on sobivas hinnaklassis. Meie eesmärk on taas lihtsalt tõestada printsiipi ja näidata, et Naabri keskkonda saab liidestada erinevaid seadmeid, mille jaoks me propageerime, et riistvara võtaks lihtsalt kasutusele ühtse keele.

 

Järgmise aasta alguses on Naabriga plaanis minna välismaale

Selle jaoks oleme sel aastal ära teinud üksjagu eeltööd. Oktoobris valiti meid välja Euroopas tegutsevate ligi 800 FIWARE start-up’i hulgast, tänu millele pääsesime osalema ja esitlema oma lahendust European Conference of Future Interneti konverentsil Hamburgis.

Kohapeal leidsime koostööpartneri, kes toodab seadet, mis mõõdab teekonna ajal toidu temperatuuri ja muid parameetreid ning teeb seejärel tulevikuprojektsioone. Tulemuseks on tagatud ja dokumenteeritud toidu ohutu kohalejõudmine sihtpunkti. Üksteise klientide abil testime riistvaralahendust detsembris Eestis ning jaanuaris-veebruaris käivitame Naabri platvormi ja seadme testimise Stuttgardis. Saksamaa ongi üks meie järgmise aasta sihtidest.

Kiirendis väljavalituks osutumine tähendas lisaks Hamburgis käigule veel reisi San Fransiscosse, kus osalesime konverentsil Lean Startup Conference. Start-up’i mekas käik oli äärmiselt silmi avav. Lisaks uute kontaktide ja tutvustamiste võimalustele alustasime koostööd programmiga Global City Teams Challenge, mille raames avame dialoogi ühe USA ja ühe Euroopa linnaga koostöös Naabri platvormi laiemaks kasutuselevõtmiseks eesmärgiga aidata tänapäeva linnu uute väljakutsetega.

Detsembri alguses osalesime Rotterdamis toimunud Fresh Info & Forum konverentsil, kus olid kohal Euroopa suured värske toidu tarne- ja jaotusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted. Õppisime suurte väljakutsete kohta ja leidsime uusi kontakte ja võimalikke koostööpartnereid.

Seega, järgmine aasta on meie jaoks uusi võimalusi ja väljakutseid täis. Tulemas on üllatusi, millest kõigest veel täna rääkida ei saa ja sellepärast tasubki meie tegemistel silm peal hoida.

 

Magnus Nirgi, Paavo Ränk / Naaber

 

Vaata lisaks: Naaber Market, Naaber Facebookis

Foto: Facebook

 

Toimetas Mariann Joonas