Konverentside sari “Uue ühiskonna loomine” jätkab uute võimaluste loomise teemadel

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. oktoober 2015 kell 10:23



Septembris alguse saanud “Uue ühiskonna loomise” konverentside sari jätkub 24. oktoobril Sokos Viru konverentsikeskuses. Seekordse konverentsi teemadeks on süvaökoloogiline maailmavaade kui ainus võimalus elu jätkumiseks Maal, Eesti püsimajäämise eeldused ning paralleelsed majanduse tugivõrgustikud. Üles astuvad Ülo Vooglaid, Rea Raus, Lembit Künnapas, Magnus Nirgi, Emil Rutiku, Sirkka Pintmann ja Saale Kareda.

 

Loova energia rahumeelsel ühendamisel avanevad meile uued võimalused koostööks, mis on lihtsad, tugevad ja üksteist jõustavad. Meie võimuses on liikuda inimesest ja loodusest hooliva ühiskonna suunas, kui suudame jääda oma keskmesse ka keerulistes olukordades. Uus, koostööl põhinev reaalsus on siinsamas meie maailmas olemas, kui ainult oskame seda hoomata. Meie ülesanne on tuua see üha selgemalt nähtavale ja panna toimima.

Inimeste endi algatusel sündinud paralleelsed tugivõrgustikud elu korraldamiseks on see võimalus, mis aitab meil elu edasi viia ka siis, kui vana ühiskonnakorraldus jõuab ummikusse. Teise konverentsi põhitähelepanu on lihtsatel majandusvõrgustikel, mis ühendavad tootjaid ja tarbijaid otse, ilma aja- ja rahakulukate vahelülideta. Lisaks majanduslikule efektiivsusele ja soodsale hinnale teenivad need võrgustikud inimliku suhtlemise taaselustamist, aidates üle saada võõrandumisest, mis on Eesti ühiskonnas tekkinud.

Ülo Vooglaid analüüsib oma ettekandes “Millistel eeldustel saaks Eesti püsima jääda?” valusaid teemasid, miks on riik sattunud kriitilisele teele, mis hakkab tõenäoliselt juhtuma lähemas ja kaugemas tulevikus ning millistel eeldustel oleks võimalik arenguteele tagasi pääseda. “Kui Toompeal, Kadriorus või mujal peaks tekkima soov ja vajadus teenida oma rahvast, on vaja mitte ainult arvata, vaid eeskätt teada, mis on Eestis hästi ja halvasti, puudu ja ülearu, ning teada ka seda, tänu millele on midagi hästi ning miks on midagi halvasti.
Põhiseaduse järgi on kõrgeima võimu kandjaks Eestis rahvas ja nendel, kes on kusagil saadikuks, ametnikuks või nõunikuks, on kohustus luua rahvale kõik vajalikud eeldused selleks, et rahvas saaks olla küllalt informeeritud, haritud ja kogenud selleks, et olla kodanik ja käituda kodanikuna (mitte näida kodanikuna ja mängida valimisi ning arutamisi).
Inimesed on nõus kannatama, leppima olude ja olukorraga, ületama igasuguseid raskusi kui nad teavad, miks see on vajalik ja saavad aru, et ajame ausalt ja õiglaselt õiget asja…“, räägib sotsiaalteadlane ja filosoof Vooglaid.

Rea Raus on Tampere Ülikooli doktorant, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi koolitaja, Statera Uurimis-ja Praktikakeskuse teadur, ta kuulub mitmetesse mainekatesse rahvusvahelistesse jätkusuutliku majanduse ja hariduse võrgustikesse ning teda on korduvalt kutsutud rahvusvaheliste jätkusuutlikku arengut toetava hariduse konverentside peaesinejaks. Oma ettekandes “Uus inimene – uus ühiskond? Süvaökoloogiline vaade jätkusuutliku maailma poole liikumisel“ annab ta ülevaate süvaökoloogiast kui filosoofilisest vaatest inimese suhestumisele iseenda, ühiskonna ja loodusega ning käsitleb positiivsete muutuste algatamist üksikisiku, kogukonna ning riigi tasandilt vaadatuna. “Tänaseks on ilmselt enamikule inimestest teada fakt, et elame sotsiaal-majanduslikus kriisis, mida süvendavad keskkonna saastamise ning üleekspluateerimisega seonduvad probleemid. Kuidas aga lahendada neid probleeme? Millised on juurpõhjused ja võimalikud teekonnad lahenduste poole? Kas peame midagi täiesti uut ette võtma, muutuma ja muutma, reformima või vastupidi- tagasi minema? Või on veel kolmas võimalus?“, sõnastab Raus põhiküsimusi.

Lembit Künnapas on kogukondliku ja klubilise ühishanke korraldaja. Oma ettekandes Ühishange – uue ühiskonna majandamise vorm“ arutleb Künnapas küsimuste üle: “Kui palju me teame tegelikult majandusest ning kas teooriad ühtivad tegelikkusega? Kuidas on võimalik majandada monopoolsete firmade jagatud turgudel? Kui palju olete kuulnud eraisikute ühishankest ja mis on selle eesmärk? Kas eestlased suudavad teha ühishanke vormis koostööd hea eesmärgi nimel? Kas ühishange on seaduslik? Kuidas alustada?“

Tarkvara arendaja Magnus Nirgi on loonud koos oma meeskonnaga ainulaadse ettevõtlustarkvara- ja koostööplatvormi “Naaber”, mida tutvustatakse avalikkuses esimest korda Uue ühiskonna konverentsil 24. oktoobril. Lisaks rakendusele Eesti-sisestes võrgustikes on sel ka suur potentsiaal rahvusvahelisel maastikul – platvorm “Naaber” on saanud spetsialistidelt kõrge hinnangu osaliseks ning seda oodatakse lähikuudel esitlema ka mujal Euroopas ja Ameerikas. “Huvi kohaliku, puhta ja tervisliku toidu vastu järjest kasvab, kuid piirkonna tootjatel on läbi jaeketi tarbijani väga raske jõuda. Kuidas on nii, et üks tahab südamega kasvatada, teine täisväärtuslikult süüa ning elatakse samas kandis, kuid suur osa toidukorvist tuleb ikka näiteks Lätist, Poolast või Hispaaniast?“, küsib Nirgi oma ettekandes “Puhas ja tervislik toit uues ühiskonnas — ettevõtlustarkvara- ja koostööplatvorm Naaber“. Nirgi selgitab: “Naaber App on tasuta ettevõtlustarkvara- ja koostööplatvorm, mis on mõeldud mikro- ja väikeettevõtjatele tarneahelate ja regionaalse toitumise korraldamiseks. Naaber Market on internetist kohaliku toidu tellimise keskkond — kanal, mille kaudu Naaber App’is tegutsevad talunikud saavad oma tooted ühistegevusena viia otse tarbijani. Seni on saanud selliseid professionaalseid tööriistu kasutada ainult suured transpordiettevõtted, jaeketid jms. Meie “Naabrit” luues aga usume, et aeg on küps anda inimestele võimalus korraldada ise oma tarneahelad ja toidulaud.“

Emil Rutiku ja Sirkka Pintmann on Eesti OTT-võrgustiku (Otse Tootjalt Tarbijale) eestvedajad, Sirkka Pintmann oli ka Eesti OTTi algataja kuus aastat tagasi. “Kaup – peamiselt toit, aga ka muu talutoode – liigub otse tootjalt tarbijale ja selleks on erinevaid võimalusi. Korraldatakse OTT laatasid ja taluturgusid, kuid peamine iganädalane OTTi aktsioon on kaubakohtumine, kus tellitud talutoit vahetab ilma vahendajata omanikku ristteedel, parklates, OTT toiduaitades. Tänaseks on üle Eesti OTTiga liitunud üle 300 tootja ja üle 4000 tarbija. Tootja ja tarbija otse ühendamisele, mis on kasulik mõlemale osapoolele, lisandub OTT-liikumise puhul ka sotsiaalne, inimlik mõõde – tugevneb usaldus ja koostöö inimeste vahel, sellest on valmimas ka film“, räägivad Rutiku ja Pintmann oma ettekandes “Otse Tootjalt Tarbijale”.

 

Saale Kareda

 

Allikad ja Lisainfo: Uue ühiskonna veebileht, Konverentsi Facebook
Foto: athensfarmersmarket.org

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt