Austraalia statistikaamet ähvardab vastamisest keeldujaid vanglaga

27. juuni 2013 kell 12:18



abs_logo_lg_bgKvaliteetse statistika jaoks on oluline, et juhuslikult valimisse sattunud inimesed ka küsimustikele vastaksid, sest vaid nii on kindlustatud vastuste saamine, mida on võimalik laiendada kogu populatsioonile. Austraalia statistikaameti (ABS) volitused vastuste saamiseks tunduvad aga pisut äärmuslikud, eriti kui tegemist on sügavalt isiklike küsimustega, millele inimesed vastata ei soovi.

 

Austraallane Chris Le Roy kurtis sealsele meediale, et statistikaameti esindaja koputas ühel laupäeval tema uksele ja teatas, et mees on sattunud juhuvalikuga kaheksa kuu pikkusele uuringule. Mehe väitel olid uuringus küsimused tema seksielu ning selle kohta, millal tema partner üksi kodus on. Le Roy polnud nõus nendele küsimustele vastama ja küsitleja ähvardas teda seepeale kohtuga: “Ametnik ütles mulle, et kui mind seal süüdi mõistetakse, lähen ma reaalselt vangi.”

Le Roy pole ainus, kellel selliseid kogemusi on ja statistikaameti õigused on olnud väga suured juba selle asutamisest peale. Austraalia endise senaatori Natasha Stott Despoja ema keeldus 20 aastat tagasi vastamast küsimustele seitse kuud kestnud uuringus, mis puudutas tema suitsetamisharjumusi. Asi läks kohtusse ja tekitas ühiskonnas suurt vastukaja, pärast mida poliitikud seadusi muuta püüdsid, kuid asjatult.

Eelmisel majandusaastal kutsus ABS korrale 1500 austraallast, kusjuures 94 juhtumit jõudsid ka riikliku prokuröri ette. Inimesi, kes keelduvad ABS-i küsitlustele vastamast, võib trahvida 170 dollariga iga viivitatud päeva eest. Vastata ei ole kohustuslik vaid religiooni puudutavatele küsimustele.

Statistikaameti suuri volitusi on uurinud ka privaatsusküsimustega tegelev fond Australian Privacy Foundation, kes raporteerib oma lehel, et ABS on viimasel ajal esitanud üha intiimsemaid küsimusi ning olnud üha pealetükkivam oma tegudes.

Alex Jonesi arvates on sellised väga isiklikku informatsiooni koguvad küsitlused osa ülemaailmsest programmist, mis koolitab inimesi bürokraatlikele nõuetele vastama ja arvama, et selline ongi seadus. Eriti hulluks näiteks peab Jones rahvaloendusi, mis koguvad aina rohkem informantsiooni ning jagavad seda üldise luure- ja jälgimisvõrgustikuga, mis NSA-l on. Inimesi õpetatakse, et neil ei ole mingeid õigusi ja kõik nende informatsioon on avalik samal ajal kui valitsused ja suurfirmad muutuvad üha läbipaistmatumaks.

 

Vaata uudiselõiku Le Roy juhtumi kohta:

 

 

Allikad: Yahoo!, Infowars, Australian Privacy Foundation

Foto: abs.gov.au

 

Toimetas Maarja Aljas