Kuigi enamikes maailma riikides ei ole rinnaga toitmine kuidagi seadusega reguleeritud, surusid USA Idaho ja Utah´ osariigid alles nüüd läbi avalikus kohas imetamist lubava seaduse. Jah, aasta on endiselt 2018 ja ka vabaduse etalonis ehk Ameerika Ühendriikides ei saa keegi enam emasid avalikus kohas imetamise ehk seaduse rikkumise eest vastutusele võtta. Ometi on rinnaga toitmise puhul isegi suuremaks probleemiks terve ühiskonna suhtumine ning imetamise seksualiseerimisest tulenev naiste häbitunne, mistõttu on tegelikult kannatajateks lapsed.

Rinnaga toitmise eest kohtusse või trahv

Aastate jooksul on meedias kajastatud hulgaliselt lugusid sellest, kuidas USA restoranides ja muudes avalikes kohtades imetavaid naisi on palutud lahkuda, sest kedagi häiris, et emad toitsid oma lapsi rinnaga. Need lood langesid viljakale pinnasele ning sütitasid hulgaliselt jutuainet nii rahva kui ka ametnike ja juristide seas ning on kahtlemata kaasa toonud mõlemapoolset protestikisa. Enne seda, kui USAs sai seaduslikuks rinnalaste avalikus kohas toitmine, võisid emad selle eest saada trahvi või kohtukutse, juhul kui keegi nende häbematu käitumise politseisse raporteeris ning ametnikud otsustasid reageerida. Seaduse muutminegi ei läinud sugugi libedalt ja vastuseisuta ning Utah’i osariigis ei jäänud palju puudu, et see olekski jäänud vastu võtmata.

Utah’i imetamise kaitse akt sündis vabariiklase Justin Fawsoni algatusel ning sai kuus poolt- ja viis vastuhäält. Seaduseelnõu dikteeris, et imetamine on legaalne kõigis avalikes kohtades ning sisaldas algselt punkti, et pole oluline, kas rind on kaetud või mitte. “Ma arvan, et me ei peaks imetavaid emasid pagendama tualettruumidesse selleks, et nad saaksid oma lapsi toita,” ütles Fawson kohalikule uudisteagentuurile. “See on ka põhjus, miks ma selle seaduseelnõud tahan läbi suruda. Ma tahan rinnaga toitmist normaliseerida ning võimaldada seda, et kõik emad saaksid toita oma lapsi nii, nagu seda on vaja teha,” lisas ta. Rinnaga toitmine on olnud tervishoius juba aastakümneid prioriteediks ning arstid rõhutavad pidevalt rinnapiima olulisust lapse tervises. Samal ajal elame me kultuuris, mis seda looduse poolt paika pandud ja üliolulist püha tegevust absoluutselt ei soosi ning demoraliseerib selle nähtust niisugusel määral, et Ameerikas imetas oma lapsi kuni aastaseks saamiseni ainult 27% naistest.

Häbitunne röövib lastelt neile kuuluva emapiima

Vabariiklane R. Curt Webb oli üks neist, kes seaduseelnõu vastu hääletas ning oli mures taanduva diskreetsuse pärast. Teda häiris, et naisi ei kohustata oma rinda varjama. See tähendab, et kui laps juhtub oma pead nibu eest ära keerama või naine oma rinnahoidjat kohendab, valitseb suur oht, et seesama sind oma täies alasuses hetkeks paljastub. “Aga see annab signaali, et naised ei peaks üldse ennast katma! Mina ei ole sellega päri, ma lihtsalt ei ole. Nõnda on see sul otse näos!”

Webb sõnas, et kuigi imetamine on lastele ülimalt kasulik ning emadel peaks olema vabadus seda ka avalikus kohas teha, arvab ta, et enamik eelistaks, kui seda tehtaks diskreetselt. “Komiteele esitatud seaduseelnõust on nimelt välja jäetud selline sõnastus, mis nõuaks kellegi teise ebamugavusega arvestamise, aga ma ei leia, et traditsiooniliste väärtuste ja tagasihoidlikkuse taotlemine õel ja pahatahtlik on.”

Ameerika lastearstide akadeemia (American Academy of Pediatrics) lastearst dr Joan Younger Meek polnud enda sõnul üllatunud, et viis meest hääletas avalikus kohas imetamise vastu. Ta lisas, et eelnõu napp vastuvõtmine ja suhtumine üleüldse näitab selgelt, miks 2011. aasta kirurgide raportist (The Surgeon Genera’s Call to Action to Support Breastfeeding) selgub, et imetamise üks põhilisi takistajaid on naiste häbitunne. Raporti sissejuhatuses seisab, et kuigi rinnaga toitmisel on lugematul hulgal kasutegureid, ning see leevendab või hoiab ära paljusid tervisehäireid nii emadel kui lastel, on sellega seoses mitmeid takistusi, mille lahendamiseks on vajalik sekkumine ning tegutsemine. Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organisation) leidis möödunud aastal avaldatud raportis, et mitte ükski riik maailmas ei paku naistele piisavalt toetust rinnaga toitmiseks.

Imetamine kui armastuse keel

See on paratamatu reaalsus, et imikud söövad tihti. Beebid on harjunud sööma umbes iga 2-3 tunni tagant ning imetamisnõustajad ütlevad, et naistel peab olema võimalus rinnaga toitmiseks ka avalikus kohas, sest see võimaldab neil planeerida ka pikemat kodust eemal olemist. “Kui kellelgi on probleem, et naine oma last imetab, tuleb küsida, miks,” ütles imetamisnõutaja Julie Matheney. “Miks on sul probleem, kui rind just selleks naiste külge loodud ongi – see on söötmiseks mõeldud kehaosa?” Ometi keelas isegi Victorias Secret’i pood naisel oma 4-kuuse poja imetamise ning palus tal seda teha mujal. Poes, kus müüakse naiste pesu (üllataval kombel ka rinnahoidjaid) ning ettevõte, mis peaks väärtustama naise keha, ei lubanud kasutada oma poe riietusruumi ning emal tuli oma poega imetada avalikus tualettruumis. Kuigi Victorias Secret’i juhatus reageeris juhtumile öeldes, et nende poodides on imetamine lubatud, ei tee see intsidenti olematuks.

Paavst Franciscus ärgitas naisi iga-aastase ristimistseremoonia ajal, kui ristimisele oli kogunenud 34 beebit, samuti oma lapsi imetama: “Kui lapsed hakkavad kontserdiga pihta (nutma), on neil liialt palav, ebamugav või kõht tühi –  imetage ja toitke neid, ärge peljake.” Ta lisas, et ka imetamise puhul on tegemist armastuse keelega ja emadel peaks olema vabadus häbi tundmata oma lapsi toita “täpselt nii, nagu Maarja toitis Jeesust.”

Hoolimata sellest näitas 2014. aastal läbi viidud telefoniküsitlus New Yorgis, et ligikaudu 50% vastanutest ei aktsepteeri avalikku imetamist ning 2016. aasta uuring Suurbritannias näitas, et suurem hulk inimesi toetab seda, et imetamine toimuks diskreetselt. “Suurem osa emasid on tõepoolest tagasihoidlikud ning imetamisel diskreetsed, kuid emasid tuleb kaitsta ka juhul, kui selle tegevuse käigus rind vahepeal paljastub,” märkis lastearst dr Meek. “Kui me teame, et imetamine on eluks vajalik tegevus ning tervishoiu seisukohalt oluline nii ema kui lapse jaoks, peaksime me seda igal pool ja igal juhul toetama ning kui seadus on meie pool, on see toetuse seisukohalt üks olulisemaid punkte.” Seaduse eest võitleja Fawson ise lisas, et tema jaoks šokeerib, kuidas kellegi jaoks on rinnaga toitmine midagi muud kui normaalne ning naturaalne: “Seksualiseerida nähtust, kus ema oma last toidab, on minu jaoks lihtsalt üllatav.”

Võitlus naiste ja laste eest

Rinnaga toitvad emad USAs on näinud kurja vaeva selleks, et imetamist võimaldavad seadused päevavalgust näeksid, sest seadusteloome juures domineerivad valdavalt mehed. On mõistetav, miks avalikus kohas imetamist püüavad takistada need, kes ise seda kunagi ei tee ja tegema ei hakka – meestel lihtsalt jääb puudu mõistmisest ning kogemusest, milles saavas kaasa rääkida need, kes on lapse ilmale toonud ning teda toitma pidanud või teevad seda praegugi. Isegi 2018. aastal on ookeani teise kalda seadustekatla juures ääretult vähe naisi ning see protsent pole viimase 20 aasta jooksul peaaegu üldse muutunud. Nii ei jäägi naistel ja imetamise toetajatel üle muud, kui korraldada avalikke imetamisproteste ning võidelda emade ja laste eest, kes väärivad seaduslikku kaitset.

Võib tunduda veider, et millegi nii loomuliku puhul nagu seda on rinnaga toitmine, tuleb rääkida seadustest, kuid on see vajalik ainult seetõttu, et tänapäeval võrdsustavad liiga paljud inimesed imetamist millegi seksuaalse või lause perverssega. Beebi toitmist nähakse enese eksponeerimise või ebamoraalsena ning ajab inimesed raevu ja sunnib neid end näiteks internetis välja elama.

On mõned punktid, mille olulisust ei saa üleliia rõhutada ning vajaksid kollektiivsesse mällu juurutamist:

• Rinnaga toitmises ei ole midagi seksuaalset. Rinnad on bioloogiliselt disainitud selleks, et imikuid toita. Jah, neil on ka seksuaalne funktsioon, kuid samuti on omab seksuaalset funktsiooni näiteks meie suu. Sellest hoolimata ei näe me kaebusi selle kohta, et me enda suuga avalikus kohas sööme. Need on kaks täiesti erinevat funktsiooni, mida saab, ja peabki erineval juhul rakendama.
• Kui sa ei taha kedagi imetamas näha, siis ÄRA VAATA. Piisab sellest, kui enda silmi paar millimeetrit teise suunda liigutada ja ebameeldiv pilt ongi vaateväljast likvideeritud. Pilgu mujale suunamine on palju lihtsam kui emal hakata end potentsiaalselt näljaselt karjuva ja tujutseva beebiga katete alla peituma või pagendada ema koos lapsega eemale ja eelistatult sinna, kuhu päevavalgust ei paista.
• Imetavatel emadel on niigi keeruline. Lapse saamine ja kasvatamine on raske. Püüdkem veidikenegi vanemaid mõista ja anda neile asu ning toetada neid selles raskes, kuid väärtuslikus protsessis. Nad annavad endast kõik, et pakkuda oma lastele parimat ning me ei peaks neid pagendama tualettruumidesse, et seal oma järeltulijat toita. Kas sa näiteks ise käid vetsus söömas?

Allikad: UpWorthy, The Independent, lingid artikli sees

Foto: abetterstartsouthend.co.uk

Toimetas Piret Pärnamaa

PS. Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6