Euroopa Liit on loonud sanktsioonimehhanismi, mis võimaldab inimestelt võtta praktiliselt kõik kodanikuõigused ilma, et nad oleksid rikkunud ühtegi seadust. Pangakontod külmutatakse, reisimine keelatakse, töötamine muudetakse võimatuks ja seda kõike ilma süüdistuse, kohtumenetluse ja süüdimõistmiseta, kirjutab jurist Triin Bergmann portaalis Vabadused.ee.
15. detsembril 2025. aastal allkirjastas Euroopa Liidu (EL) välispoliitika juht Kaja Kallas EL Nõukogu otsuse, millega lisati sanktsioonide nimekirja kaksteist “füüsilist isikut” ja kaks “üksust” – nii jõustatakse nn piiravaid meetmeid seoses Venemaa destabiliseeriva tegevusega.1 “Piiravad meetmed ehk sanktsioonid on EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline vahend. Need võimaldavad EL reageerida ülemaailmsetele probleemidele ja arengutele, mis on vastuolus tema eesmärkide ja väärtustega. Sanktsioonid ei ole karistuslikud, vaid nende eesmärk on muuta sihtmärkide poliitikat või käitumist, et edendada EL ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke.“
Ühe suletõmbega: inimene tühistatud
Šveitsis tekitas segadust asjaolu, et EL-i sanktsioonide nimekirja kanti ka pensionil Šveitsi kolonel ja geopoliitiline analüütik Jacques Baud, kes elab Brüsselis ning on varem töötanud NATO ja ÜRO heaks. Kuigi Baud on tuntud EL-i poliitika kriitikuna ja on esinenud RT saadetes ning olnud tsiteeritud venemeelsetes väljaannetes, ei süüdistata teda ühegi seaduse rikkumises. Ometi kaasneb sanktsioonidega tema varade külmutamine EL-is ja liikumiskeeld liidu sees, ilma et tal oleks võimalust end õiguslikult kaitsta.
Sanktsioonide põhjendus sõna-sõnalt identne, süüdistades neid Venemaa-meelse propaganda ja vandenõuteooriate levitamises Ukraina sõja kohta ning seeläbi Venemaa poliitika toetamises infomanipulatsiooni kaudu.
Lisaks Baud’le on sanktsioonide alla sattunud mitmed teised EL-i ja kolmandate riikide kodanikud, sealhulgas aktivistid, ajakirjanikud ja geopoliitilised kommentaatorid.
Sanktsioonimehhanism ei allu sõltumatule kohtulikule kontrollile
Välisriikide teabega manipuleerimine ja sekkumine (FIMI) on Euroopa Välisteenistuses (EEAS) 2021.a väljatöötatud “geniaalne“ idee.
FIMI määratletakse EEAS-i poolt järgmiselt: “enamasti mitteebaseaduslik käitumismuster, mis ohustab või millel on potentsiaal negatiivselt mõjutada väärtusi, protseduure ja poliitilisi protsesse. Selline tegevus on manipuleeriva iseloomuga ning seda viiakse läbi tahtlikult ja koordineeritult. Sellise tegevuse osalised võivad olla riiklikud või mitteriiklikud osapooled, sealhulgas nende esindajad nii oma territooriumil kui ka väljaspool seda.“
FIMI võib koosneda artiklite kirjutamisest, analüüside koostamisest, intervjuude andmistest, arvamuste väljendamisest. EEAS rõhutab ise, et oluline ei ole sisu tõepärasus, vaid kui info toetab vaenulikku narratiivi, võib õõnestada usaldust või läheb vastuollu EL-i poliitiliste eesmärkidega. Sanktsioneeritavaks võib seega osutuda ka tõene, faktipõhine seisukoht, kui see ei sobitu EL-i poolt omaks võetud poliitilise narratiiviga.
Ainuüksi eelnev peaks tekitama küsimuse sanktsioonide põhjendatusest, kuid probleemi peamine tuum seisneb hoopis selles, et EL sanktsioonid liigitatakse välispoliitilisteks „piiravateks meetmeteks“ ning selline juriidiline määratlus võimaldab mööda hiilida õigussüsteemi alustaladest: süütuse presumptsioonist, ärakuulamisõigusest ja sõltumatust kohtulikust kontrollist.
Sanktsioonide ohvritele on jäetud võimalus pöörduda Euroopa Kohtu (ECJ) poole. Aga, Euroopa Kohus kontrollib vaid, kas sanktsioonide kohaldamise aluseks olev kirjeldus on formaalselt õige. ECJ ei kontrolli, kas esitatavad „süüdistused“ ja kehtestatud sanktsioonide režiim on proportsionaalsed või rikuvad sanktsioonide all olevate isikute põhiõigusi.
Mitmed õigusteadlased on sakntsioonimehhanismi analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et tegu on täiesti läbipaistmatu protseduuriga.
Õigusriigi põhimõtete tähtsus kriisiolukorras
Õigusriik tähendab, et riigivõim on seotud õigusega, võimu teostatakse seaduste alusel ning isikute põhiõigused on kaitstud. Küsimus õigusriigi põhimõtete kehtimisest kriisi ajal on üks demokraatliku ühiskonna keskseid proovikive, sest just kriisiolukorras suureneb surve teha kiireid otsuseid, koondada võimu ja piirata õigusi.
Euroopa Liit on liikunud ja ilmselt liigub ka edaspidi ühest kriisist teise (koroona, Ukraina sõda, kliima, energia, majandus jne) ning selle käigus on Euroopa Komisjon ja EL Nõukogu nähtavalt ja ka märkamatult suurendanud oma võimu. Kuid kriisid, olgu need julgeoleku-, tervise-, majandus- või nn informatsioonikriisid, ei tohi õigusriiki tühistada, vaid vastupidi, kriisi ajal muutuvad õigusriigi põhimõtted eriti oluliseks, sest erakorralised olukorrad suurendavad võimu kuritarvitamise riski.
Vaigistades dissidente, liigutakse samm-sammult totalitarismi suunas, kus võim kontrollib narratiivi, keelab faktipõhise kriitika ja määrab diktaatorlikult, millised ideed on lubatud.
Euroopa Liidu sanktsioonide praktika näitab, kui kiiresti võib selline narratiivi kontrollimine muutuda ohtlikuks, luues pretsedendi vaba mõtlemise ja demokraatia piiramiseks, märgib Triin Bergmann lõpetuseks.
Edastas ja lühendas Sander Soomaa
Kaja Kallas allkirjastas EL Nõukogu otsuse, mis võimaldab teatud inimesi sanktsioonidega täielikult tühistada
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.