Fotokollaaž: Canva.com

29. novembril toimus Eesti esimene ainult vandenõudele pühendatud virtuaalkonverents, kus Telegrami juht Hando Tõnumaa pidas ettekande teemal “Tõendid, et me elame simuleeritud reaalsuses”. Avaldame ettekande vaatamiseks kõigile Telegram.ee tellijatele, video ilmub parandatud kujul, ilma tehniliste apsakateta.

Täiskujul saab kogu konverentsi järelvaadata SIIN.

Konverentsil astusid üles (esinemise järjekorras):

• Peeter Proos (Vanglaplaneet.ee) – “Süsteemist väljas ja omaette toimetamisest ning otsedemokraatiast”
• Katrin Lucas (Ava oma silmad) – “Oma teadvuse vabastamine maatriksist”
• Hando Tõnumaa (Telegram.ee) – “Tõendid, et me elame simuleeritud reaalsuses”
• Jüri Lina (kirjanik, filmimees) – “Zombiefektid eluvõõras zombiteaduses (bioloogia, darwinism, meditsiin, ajalugu) ja inimvaenulikus zombikunstis (film, teater, muusika)”
• Vestluspaneel “Digi-ID – kuidas peatada kontrollühiskonna pealesurumist üksikisiku ja riigi tasandil?”  Osalesid: Kertu Luisk, Angela Absalon (Ajuloputus), Elvis Brauer, Jüri Lina, Mariann Joonas, Hando Tõnumaa

Liitu järelvaatamisega! (NB! Kõikidele piletiomanikele on saadetud järelvaatamise info e-postiga, lisainfo: info@telegram.ee)

Hando Tõnumaa – “Tõendid, et me elame simuleeritud reaalsuses”

Kaasaegse simulatsiooniteooria autor on Rootsi filosoof Nick Bostrom, kes 2003. aastal avaldas esimese konkreetse, filosoofiliselt sõnastatud simulatsioonihüpoteesi “Are You Living in a Computer Simulation?”,  kus ta toob välja, et on väga tõenäoline, et me elame simulatsioonis.

Ta ütleb, et kui tehnoloogia kunagi areneb nii kaugele, et see suudab veenvalt jäljendada meie reaalsust, siis see tähendab omakorda, et inimesed selle simulatsiooni sees suudaksid ka ühel hetkel tehnoloogia nii kaugele arendeda, et ka nemad suudaksid simuleerida reaalsust oma simulatsiooni sees. Ehk hetkest, mil inimesed suudavad veenvalt simuleerida reaalsust, saab teoorias olema lõputu arv simuleeritud reaalsusi.

Ja kui eeldada, et inimkond ühel hetkel nii kaugele areneb, siis kust me teame, et me juba ei ole ühes sellises simuleeritud reaalsuses?

Kui meil on lõputu arv simuleeritud reaalsusi, siis kui suur on tõenäosus, et meie elame selles esialgses “päris” reaalsuses?

Matemaatiliselt: Tõenäosus, et meie oleme “päris” reaalsuses = 1 jagatud lõpmatusega → praktiliselt 0.

Seega, kui realistlikke simulatsioone on võimalik luua, siis peaaegu kindlasti oleme simulatsioonis.

Mõelgem kasvõi kui palju on tehnoloogia arenenud ainu[ksi viimase paarikümne aastaga. Seega kas me saame välistada et nt 100 või paarisaja aasta pärast me ei suudaks reaalsust simuleerida? Mina isiklikult arvan, et tehnoloogia absoluutselt areneb ühel hetkel nii kaugele. Ainus, mis seda saaks takistada oleks see, kui inimkond ennast ise ära hävitab.

The Matrix (9/11 ja 3/11)

Vandenõukultuuris on ilmselt kõik kursis, et filmi “The Matrix“ peategelase Neo pass aegub 11. september 2001 (film vändati 2a enne 9/11).

“The Matrix“ on maailma üks võimsamaid filme, mille keskseks teemaks on vandenõu ning just selles filmis on peategelase passi märgitud meie aja suurima sündmuse daatum? Millega seda seletada?

Levinud arusaamad:

• See oli juhus;
• See oli predictive programming (eelhäälestav programmeerimine massiteadvusele).