Kullaturuga manipuleerimise teema pandi majandusüritusel tsensuuri alla

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

7. aprill 2015 kell 10:41



kuldHong Kongis toimunud mastaapsel Mines and Money konverentsil keskenduti 25. märtsil kulla teemale ja selle käigus sai kinnitust GATA (Gold Anti-Trust Action Committee) ammune veendumus: kullaturu manipuleerimise teemat ei ole praktiliselt võimalik peaaegu mitte ühegi maailma serva elitaarsemas seltskonnas arutusele võtta, kirjutab GATA majandusjuhataja Chris Powell.

 

Ümarlauavestluse, mis pidi endast kujutama debatti kullahinna trendide üle, moderaator oli Rod White, kauaaegne kullaentusiast ja Austraalia äri-infofirma Aspermont Ltd juhatuse liige. Debatti sisse juhatades teatas ta, et väitluses osalejad olevat kokku leppinud kullaturu manipuleerimise teema vältimise osas, kuna see teema olevat “liiga põletikuline“.

Kuna Whyte on mujal väljendanud oma toetust GATA-le, siis võib arvata, et teema ettekavatsetud vältimine toimus mõne teise isiku initsiatiivil. Igatahes võib eeldada kahe väitluses osaleja soovimatust teemat käsitleda. Need osalejad olid: Gold Fields Mineral Services endine analüütik ja praegune Hong Kongis paikneva firma Precious Metals Insights Ltd tegevjuht Philip Klapwijk, ja Maailma Kullanõukogu Kaug-Ida tiiva tegevjuht Albert Cheng.

Klapwijk prognoosis, et on oodata kulla hinna märkimisväärset langust, kuid kulla hinda puudutavad prognoosid ei ole GATA huviobjektiks. Meie arusaam on, et seni, kuni futuuriturgudel kauplemine toimub, on keskpankade võimuses kulla hinda kasvõi nullini langetada või lõpmatult suureks paisutada.

Allakirjutanu, GATA rahandusjuhataja viibis aga kuulajaskonna hulgas ja oleks hea meelega soovinud Klapwijki ja Chengi käest paar küsimust küsida.

Näiteks:

– Kas Banque de France’i finantsturgude osakonna juhataja Alexandre Gautier rääkis tõtt, kui ta mainis Londoni Kullaturu Assotsiatsiooni Roomas 2013. aasta septembris toimunud istungil, et nende pank tegeleb “peaaegu igapäevaselt“ salajaste kullatehingutega, mille eesmärgiks teenida kasumit endale ja teistele keskpankadele?

– Kas Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (Bank for International Settlements) valetab, väites oma aastaaruandes läbi viivat samasuguseid salajasi tehinguid liikmestaatuses keskpankade nimel, kaubeldes seejuures mitte üksnes kullaga, vaid ka kullafutuuridega, kullaoptsioonidega jt kulla derivaatidega?

– Kas Rahvusvaheliste Arvelduste Panga teadaannet, et RAP (BIS) pakub oma liikmespankadele kullaturuga seotud salajaste interventsioonide teenust, tuleks võtta tõsiselt?

– Kui need keskpangad tõepoolest tegelevad sellises ulatuses kullaturul salajaste tehingutega, siis mis on sellise tegevuse eesmärgid ja kas see ei tähenda turuga manipuleerimist ja seeläbi investorite petmist ja altvedamist?

– Ja eraldi küsimus Maailma Kullanõukogu esindajale Chengile: Kas Maailma Kullanõukogu üldse võtab oma mitmesugustes kullaturuanalüüsides neid keskpankade salatehinguid arvesse ja kas nõukogul on nende suhtes mingi seisukoht?

Kahjuks ei näinud päevakava küsimusi ette.

Tund aega hiljem alustasin mina, GATA rahandusjuht, oma ettekannet teatega, et võtan arvesse ümarlauakomisjoni hinnangut, et turumanipulatsiooni üle diskuteerimine oleks “liiga põletikuline“ ja teavitasin publikut, et neid on hoiatatud ja et neil on võimalus nüüd lahkuda, et järgnevast ebameeldivusest pääseda. Minu suureks heameeleks keegi ruumist välja ei jalutanud, kuigi Klapwijk ja Cheng olid muidugi juba varem jalga lasknud.

Mina seletasin, kuidas GATA on kulutanud 15 aastat selle peale, et koguda tõendeid suurel määral varjatult toimuva kullaturu manipuleerimise kohta keskpankade poolt ja et ühtlasi oleme selle tegevuse vastu kogu selle aja jooksul häälekalt sõna võtnud ja kohut käinud – ja et nende tõendite tutvustamise peamiseks tulemuseks on olnud GATA kui “vandenõuteoreetikute“ halvustamine.

Ent ma lisasin, et siiski on olemas ka reaalsed vandenõud – näiteks, kui Euroopa Keskpanga liikmed tulevad salaja kokku iga paari aasta tagant, et kindlaks määrata oma tegevuskava kullaturu osas ja kui nad seejärel avaldavad info, et see tegevuskava on tõepoolest salaja kokku lepitud ja et ka tulevikus jätkub sellealase tegevuse avalikkuse eest varjatult otsustamine ja täideviimine.

Samuti on reaalne vandenõu see, kui G-10 Kulla ja Välisvaluuta Komitee, mis koosneb tööstusriikide rahandusministeeriumide ja keskpankade esindajatest, viib läbi samasuguseid kulissidetaguseid kohtumisi oma strateegiate kujundamise ja elluviimise eesmärgil – täpselt samamoodi, nagu on tegemist reaalse vandenõuga siis, kui USA Föderaalreserv sõlmib salaja ja teostab kullavahetusleppeid välispankadega – ja samuti olukorras, kus Rahvusvahelise Valuutafondi liikmed salaja vahetavad ja rendivad kulda välja selleks, et soodustada oma salajasi sekkumisi kulla- ja valuutaturgude tegevusse.

Tegelikult võib öelda, et kuivõrd ka riigi valitsusorgan ise tegutseb enamjaolt avalikkuse eest varjatult, on sel juhul tegu sisuliselt ühe suure vandenõuga.

Iga vähegi pretensioonikas kullaturu analüüs – jätkasin oma ettekannet – peaks alustuseks sisaldama järgmisi küsimusi:

– Kas keskpangad osalevad kullaturgudel enamjaolt oma tegevust varjates või ei ole see nii?

– Kui keskpangad tõepoolest teostavad kullaturgudel salajasi tehinguid, siis kas seda tehakse lihtsalt lõbu pärast – näiteks selleks, et teada saada, millise keskpanga maaklerid suudavad suurimal hulgal investoreid tüssates kõige rohkem raha teenida – või tehakse seda poliitilistel eesmärkidel?

– Kui keskpangad tegutsevad kullaturgudel poliitilistel eesmärkidel, siis kas selleks eesmärgiks on tavapärane vajadus üle trumbata teiste riikide reservvääringu suurust või leidub ka teistsuguseid eesmärke?

Seejärel tutvustasin erinevaid dokumenteeritud tõendeid nii kaua, kuni mulle eraldatud 20 minutit seda võimaldas. Õnnekombel jõudsin tsiteerida USA kaubafutuuridega kauplemise komisjoni ja USA väärtpaberijärelevalve komisjoni ametlikke dokumente, kus viidati sellele, et keskpangad osalevad salaja kõigil suurematel USA futuuriturgudel ja futuurlepingutes (link 1, link 2, link 3).

Kuigi olin tänulik järjekordse võimaluse eest osaleda Hong Kongi konverentsil, oleksin veelgi tänulikum, kui mul võimaldataks osaleda mõnel koosviibimisel, kus ükskõik milline kullaturuga tihedamalt seotud isik, kes nimetab kullaturuga manipuleerimist “vandenõuteooriateks“, oleks nõus siin ära toodud küsimusi ja dokumente kommenteerima.

Loomulikult oleks veelgi enam tervitatav, kui mõni ükskõik millise riigivalitsuse mõjukam liige suvatseks sellel koosviibimisel neid küsimusi ja dokumente kommenteerida.

Jah, neid küsimusi ja tõendeid võib tõepoolest nimetada põletikulisteks, kuid seda seetõttu, et maailma rahandussüsteemist on saanud kosmiliste mõõtmetega sohimäng, mis ongi väärt, et talle tuli otsa pandaks.
CHRIS POWELL, sekretär/rahandusjuhataja
Gold Anti-Trust Action Committee Inc

 

Allikas: GATA

Foto: occupycorporatism.com

 

Tõlkis Kaarel Veskis