Kalliskivide tüng: kust tulevad teemandid?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

13. august 2019 kell 8:11



Selle artikli pealkiri esitab pealtnäha väga lihtsa küsimuse: kust pärinevad teemandid? Enamik inimesi vastab, et “maa seest”. Mõned lisavad, et “neid saab ka toota”. 

Aga kui teemandid on niivõrd kallihinnalised, siis miks mitte toota korraga suur kogus ja teenida palju raha?

 

– Sest teemantide tootmine on väga kallis. Või sellepärast, et kunstlikud teemandid pole nii head kui “päris” teemandid.

– Jah?

– Just! Nad kasutavad kunstlikke teemante tööstuslikes valdkondades (nagu näiteks puurimisel) ja päris teemante ehetes.

– Ja isegi kui nad kuidagi oskaksid toota kunstlikke teemante odavalt, siis nad ei saaks neid müüa päris teemantide pähe, sest eksperdid saaksid sellest kohe aru. Eksju?

Avaldame teile lugemiseks Austraalia vabakutselise uurija John Le Boni artikli teemantide teemal. Head lugemist!

 

Mul on praegu käsil üksikasjalik uurimistöö teemal teemantide tüng. See hõlmab ka vereteemante. Jah, vereteemantide puhul on samuti tegemist TÜNGAGA. Keegi ei saanud surma ja keegi ei saanud viga. Kogu lugu.

Aga üldiselt toodetakse teemandid Hiina tehastes samamoodi nagu kogu muud sodi, mis läänemaailma kodusid täidab. Ja siis neid müüakse teadmatutele ullikestele (kellest enamik on mehed), keda survestatakse kulutama suuri summasid läikiva nodi peale, et avaldada muljet oma naisele (ja tema sõbrannadele).

See kõik on osa ühest suuremast tüngast, mis ulatub teemantidest palju kaugemale. Ma räägin tüngast, mis asub kaasaegse ühiskonna südames, millest teemandi-tüng on ainult jäämäe tipp.

Seni aga küsin teilt ühe lihtsa küsimuse:

Kust teemandid sinu arvates pärinevad? Ja miks sa seda arvad?

Ära lase minu sõnadel ennast mõjutada. Lihtsalt ütle ausalt, mis sa arvad.

Kõigest nädal aega tagasi uskusin ma veel tõsimeeli, et ehetes kasutatavaid teemante kaevandatakse maa seest. Ma olin kursis kunstlike teemantidega, aga uskusin keskkooli keemiatunnis õpitut, et neid kasutatakse ainult tööstuslikel eesmärkidel. Seega ära tunne üldse häbi ja vasta täiesti ausalt: kust teemandid sinu arvates pärinevad? Ja miks sa seda arvad?

Ja palun ära tunne end halvasti, kui oled üks nendest, kes on kulutanud tuhandeid dollareid Hiinas toodetud läikiva nodi peale, et naisterahvale muljet avaldada. Või kui sa kulutasid tuhandeid dollareid Hiinas toodetud nodi peale, et avaldada iseendale muljet (ja see toimis). Me kõik oleme teinud vigu. Mul on selline tunne, et minu suurimad vead ootavad mind alles ees.

Järgmiseks toon ma välja mõned huvitavad punktid, millel peatun pikemalt oma järgmises artiklis.

#1 – Aastal 1982 USA väljaandes The Atlantic ilmunud artikkel, mis räägib teemantide pettusest:

“Kas sa oled kunagi üritanud müüa teemanti?”

Autor kirjeldab seda, kuidas teemantide hinnad on petuskeem. Kuid mulle tundub, et see artikkel lahkab seda teemat ainult pooleldi (meelega või mitte). See tähendab, et osa pettusest on paljastatud (kunstlikult üles kergitatud hinnad), aga mitte baastasandi pettust (tünga). Artikkel selgitab, et teemantide hindasid kergitatakse üles tootmist manipuleerides (kunstlik nappus). Artiklis räägitakse, et De Beersi nimeline kartell omab (omas) teemantide turu üle monopoli ning nemad ajavadki hinnad üles, ostes kokku kogu toodangu. Seda lugu korrutatakse ka veel tänapäeval. Aga siin on üks probleem..

 #2 – Kitco artikkel teemantide hindadest (2013)

“De Beers ei kontrolli enam teemantide turgu“

Seega, monopol on purustatud.

…aga mingil põhjusel lähevad teemantide hinnad endiselt ülesmäge?

Aga kas need krõbedad hinnad ei olnud mitte kunagise monopoli tõttu?

Kuidas saavad teemantide hinnad minna üles, kui monopol ise läheb allamäge ja kui seesama monopol oli kõrgete hindade põhjuseks?

#3 – Geology.com lehekülg teemantidest

“Kuidas teemandid moodustuvad?“

Need tegelased väidavad, et “päris” teemandid on miljardeid aastaid vanad ja tõusid maasügavikust pinnale koos magmaga (vulkaanid), ja mõned teemandid moodustusid asteroidide tabamuste tõttu. Ja nad ütlevad, et Hiina laboratooriumides toodetakse enamik kunstlikest teemantidest, mida kasutatakse tööstuslikel eesmärkidel.

Ma soovitan tutvuda artikli juurde lisatud piltidega ja küsida iseendilt mõned küsimused.

#4 – CNNi artikkel (2018)

“De Beers tunnistab lüüasaamist kunstlikult loodud teemantide poolt“

Seega, need tegelased, kes müüvad “päris” teemante ehete jaoks ja toodavad “kunstlikke” teemante tööstuslikel eesmärkidel, tunnistavad nüüd avalikult, et nüüdsest müüvad nad “kunstlikke” teemante nii tööriistade kui ka ehete pähe.

Aga kuidas me teame, et nad ei teinud sedasama kogu aeg?

#5 – Discovery.com artikkel

“Mis asi täpsemalt on teemant?”

Ametlikult tunnistatakse, et eriteadlased arendasid välja meetodi kunstlike teemantide loomiseks 1950ndatel. Aga teemandid olid populaarsed ja kallid juba ammu enne seda, eksju?

#6 – Statista artikkel

“Pruutide protsent, kes said endale teemant-kihlasõrmuse“

Seega, teemandid muutusid populaarseks ajal, mil eriteadlased ametlikult leiutasid viisi kunstlike teemantide tootmiseks.

Ma armastan kokkusattumuste lõhna, eriti hommikuti.

#7 – CNNi artikkel (2005)

“$64 miljardi teemanditööstust raputas pettus”

Ameerika Gemoloogia Instituut (AGI). Nende “eksperthindajad” jäid vahele võltsitud hindamistega, et kasumit teenida? No see on kindlasti mingi pisike grupp, kelle tõttu teised teemantide hindajad on saanud halva maine, eksju?

#8 – Ameerika Gemoloogia Instituudi lehekülg

“Teemantide kvaliteet: lühikene 4C ajalugu“

4C on teemandi kvaliteedi etalon: color (värv), clarity (selgus), cut (lõige), carat (karaat). Teemandi kvaliteet ja hinnang määratakse selle etaloni järgi. Mida paremad need 4C-d on, seda rohkem sa maksad. Sa maksad rohkem, sest sinu teemant on väärtuslikum. Su teemant on väärtuslikum, sest sinu 4C-d on paremad. 4C arendas välja mees nimega Robert Shipley aastal 1931.

Robert Shipley rajas ka Ameerika Gemoloogia Instituudi, “mittetulundus”-organisatsiooni, mis pakub kallihinnalisi teemandi klassifitseerimise hindamisi ning õppeprogramme tulevastele teemandi-“ekspertidele”.

Robert Shipley rajas ka gildi nimega Ameerika Vääriskivide Ühing (American Gem Society, AGS). Kui sa võtad gemoloogia kursuse AGI-st, siis on sul lubatud liituda AGS-iga.

Sellele lisaks rajas Shipley ajakirja Gems & Gemology (Vääriskivid ja Gemoloogia). Just nii, ta rajas ajakirja, täpselt nii nagu ka kõik teised “teadusvaldkonnad” omavad oma ajakirja. See on regulaarselt ilmuv väljaanne, milles ilmuvad teaduslikud artiklid ja muud põnevad kirjutised.

See tähendab, et mees, kes leiutas “4C” etaloni (mida kasutatakse teemanditööstuses tänapäevani), on sama mees, kes rajas “teemantide teadusliku uurimise”, “mittetulundus”-organisatsiooni, mis hindab teemante, ja gildi inimestele, kes on maksnud raha, et õppida teemantide hindamist.

Viitan punktile #7. Pange tähele, et AGI on toosama organisatsioon, mis oli 2005. aastal ilmsiks tulnud teemandihindamise skandaali keskel.

#9 – AGI finantsraport (vorm nr 990)

“AGI vorm nr 990 – 2016. aasta lõpu raport“ 

$ 200 000 000 (kakssada miljonit dollarit) tulu, mille moodustas:

  • teemantide klassifitseerimine
  • uute “ekspertide” 4C koolitamine

Tegevdirektor Susan Jacques teenib 500 000 $ aastas + “kompensatsioonid”.

Asepresident Thomas Moses teenib samuti 500 000$ aastas + “muud kompensatsioonid”.

Pidagem meeles, et tegemist on “mittetulundus”-organisatsiooniga.

Samuti tuletan meelde, et see on seesama organisatsioon, mille rajas Robert Shipley, kes leiutas “4C”, ja pidagem meeles, et toosama grupp oli 2005. aastal ilmsiks tulnud teemandipettuse skandaali südames.

  #10 – Heart in Diamond video (isikliku teemandi loomeprotsess)

Heart in Diamond on firma, mis loob teemante sinu isiklikust süsinikust (tuhast või juustest). Nüüd võid sa oma surnud lemmiklooma muuta teemandiks. Sa võid isegi oma lahkunud vanaema muuta teemandiks. Ning tuleb välja, et inimesed teevadki seda.

#11 – TrueFaceti lehekülg teemantidest

“Mis teeb teemandid niivõrd väärtuslikuks?“

Kunstlikult toodetud teemandid koguvad üha suuremat populaarsust. Need on eristamatud maast kaevandatavatest teemantidest; need laboris toodetud teemandid on odavamad ja neid peetakse keskkonnasõbralikumaks alternatiiviks kaevandamisele.

Et nad on eristamatud?

#12 – Verge Science video

“Kas teemandid on endiselt väärtuslikud, kui me saame neid ise luua laboris?“

See on vaatamist väärt video, kui oled end juba kurssi viinud punktidega #1 kuni #11.

Kas sa märkad midagi?

Ja kindlasti vaata ka seda video lõpus olevat noort daami, teemantide müügiesindajat: “Lõppude lõpuks peamine, mida tuleb mõista seoses teemanditööstusega, on see, et kõikidele meeldivad säravad asjad.” : )

 

John le Bon

 

Allikad: John le Boni veebileht, lingid artikli sees

Fotod: Adobe Creative

 

Tõlkis ja toimetas Hando Tõnumaa

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6

Telegrami artiklite mujal avaldamise tingimused.