Šveitslased hääletavad maailma kõrgeima miinimumpalga üle

3. märts 2014 kell 16:39



File photo of Swiss Francs five cent coins heaped in a pile in the old vault  of the former Schweizerische Volksbank in BaselMõni aeg  tagasi kukkus Šveitsis läbi hääletus, millega sooviti tippametnikele kehtestada palga ülempiir ning seeläbi vähendada sissetulekute ebavõrdsust. Nüüd on võetud uue meetmena sihikule riigi elukallidusega vastavusse viidud riiklik miinimumpalk. Rahvas hääletab miinimumpalga poolt või vastu mais.

 

Kui USA-s püütakse miinimumpalka tõsta 10,1 dollarile (u 7,5 eurot) tunnis, siis Šveitsis oleks see number hoopis suurem – 22 Šveitsi franki ehk umbes 18 eurot. Minimaalseks kuupalgaks oleks sellisel juhul 4000 franki ehk 3298 eurot. Selline samm muudaks Šveitsi maailma kõige kõrgema miinimumpalgaga riigiks, tõugates troonilt praeguse rekordiomaniku Austraalia, kus tunnipalga miinimum on umbes 8,6 eurot.

Hetkel ei ole Šveitsis määratud miinimumpalka, kuid seal on Euroopa kõrgeim keskmine palk (umbes 5635 eurot). Kuigi šveitslastel on suhteliselt suur sissetulek ning ostujõud, elavad nad siiski väga kulukas riigis ja Zürichit peetakse üks maailma kõige kallimaks linnaks.

 

Poolthääletajad töötuse suurenemist ei karda

Miinimumpalga üle hääletavad šveitslased 18. mail toimuval referendumil. Novembris toimunud arvamusküsitluses toetas ideed 74% osalejatest, kuid vaid aeg näitab, kas see number kajastub ka rahvahääletuses. Poolt hääletamist toetavad Šveitsi sotsialistlik partei ning Šveitsi ühing SGB, väites, et Šveitsis töötab ligi 330 000 inimest alla 4000 frangi eest kuus ning sellest rahast ei jätku, et nii kõrge hinnatasemega riigis inimväärselt ära elada. Nende sõnul on liialdatud hirm, et miinimumpalga kehtestamine suurendaks töötust – pigem julgustaks see abirahadest elatuvaid inimesi endale päris töökohta otsima ning mitmel töökohal töötanuid keskenduma vaid ühele positsioonile. SGB peaökonomist Daniel Lamparti sõnul kindlustaks miinimumpalk ka selle, et firmad ei saaks enam šveitslaste kulul importida välismaalt odavat tööjõudu.

 

Mured on pigem ärialased

Miinimumpalga mõttele seisavad vastu nii valitsus kui mitmed äriettevõtted. Šveitsi majandusministri Schneider-Ammanni sõnul viiks 4000-frangine miinimumpalk töökohtade koondamisteni ning see ohustaks väiksemaid ettevõtteid, eriti kaubanduse, põllumajanduse ja toitlustuse sektorites. Samuti kardetakse, et hiljuti vastu võetud immigratsiooni (nii Euroopa Liidu kui muu maailma kodanike) piiramise otsus kahjustas Šveitsi suhteid Euroopa Liiduga ning miinimumpalga kehtestamisest tulenev võõrtööjõu mittekasutamine halvendaks suhteid veelgi.

Šveitsi tööstusliidu Swissmemi sõnul tähendaks naaberriikidest Prantsusmaast või Saksamaast kõrgem miinimumpalk seda, et mitmed Šveitsi tööstusharud poleks enam konkurentsivõimelised. Nende väitel tõrjuks see mitmed tööstusettevõtted riigist välja, sest tööandjad ei sooviks enam Šveitsis tootmisega tegeleda. Mõned majandusteadlased usuvad, et referendumi õnnestumisel hakkavad erafirmad suuremate palkade kompenseerimiseks oma hindu tõstma, kuid see ei näi rahvast heidutavat.

 

Allikad: The Local, Reuters, PolicyMic

Foto: Reuters / Scanpix

 

Toimetas Marlen Laanep