Foto: Instagram

Ilmselt paljud meist mäletavad äärmiselt veidraid ja ülimalt laastavaid põlenguid, mis toimusid 2023. aasta augustis Hawaii saartel, jättes endast maha üpris ebatüüpilise olukorra võrreldes sellega, mida põlengud tavaliselt põhjustavad. „Tavaliste“ põlengute korral jääb pärast tulekahju hoonest järele omajagu jääke, mida tuli ei ole suutnud täielikult ära põletada. Maui põlengute puhul oli just see tähelepanuväärne, et põlemisjääke oli minimaalselt. Tundus, justkui oleksid hooned mingi jõu mõjul dematerialiseerunud, mitte lihtsalt maha põlenud.

Artikli autoriks on Telegrami ajaloohuviline lugeja, kelle sulest oleme varasemalt avaldanud populaarsed artiklid:

• “Ajaloopettusest arusaamine arhitektuuri kaudu: kas me elame simulatsioonis? 1. osa“;
• “Ajaloopettusest arusaamine arhitektuuri kaudu: kas me elame simulatsioonis? 2. osa” ;
• “Notre Dame’i katedraal taasavatud – kas tööde hilinemine tõestab ajaloopettust?“ ;
• “Ajaloopettus: skulptuurid – kuidas need veel tehti?“.

Vahetult Maui põlengute järel kirjutas ka Telegram juhtunust mitu lugu ja paljudes erinevates uurimustes, mis seda sündmust kajastasid, viidati võimalikule suunatud energiarelva (inglise keeles directed energy weapon) kasutamisele, kuna tulekahjude tagajärjed ja võimalikud süttimiste põhjused ei allunud mitte mingile tavaloogikale. Nüüdseks on avalikkus Maui-sündmused sisuliselt unustanud, kuna niipalju „põnevaid“ uudiseid tuleb kogu aeg peale ja oma pinnapealsuses ei suuda tänapäeva inimesed ühegi teema vastu piisavalt kaua huvi tunda, et mingite rahuldavate vastusteni ja lõppjäreldusteni jõuda.

Suured linnatulekahjud 19. sajandil ja 20. sajandi alguses

Kuna viimasel ajal oleme palju tähelepanu pööranud meie lähiajaloole ja sellele, kuidas seda on vastavalt varem paikapandud tegevusplaanile julmalt ümber kirjutatud või lausa nullist välja mõeldud, siis tekkis huvi uurida lähemalt, kuidas oli olukord suurte linnatulekahjudega 19. sajandil ja 20. sajandi alguses ja millised olid tollaste tulekahjude tagajärjed.

Jälle aitab meid selle teema puhul „otsa peale“ USA-st pärit youtuber, kelle kanali nimi on „My lunch break“ ja siinkohal lisame allpool lingid mõnele tema videole.

1. „Great Fires in All Cities ?“: https://www.youtube.com/watch?v=1HoXXkCMcjM&t=8s
2. „The Great Fires, Hold Flaws ?“: https://www.youtube.com/watch?v=TZqzu34sUYo

See video toob välja ülimalt veidra nüansi nende tulekahjude puhul, nimelt, vaatamata tulekahjude mastaapsusele ja tules hävinud hoonete ülisuurele arvule oli ametliku statistika järgi hukkunuid vaid tühine arv. Kui ametlik hukkunute statistika peaks tõele vastama, siis kas ei viita see sellele, et tol ajal inimesi linnades peaaegu et ei olnudki. Ilmselt ei olnud taaslähtestamise järgne uute inimestega linnade asustamine veel kuigi kaugele jõudnud. Näiteks väidab ametlik ajalugu, et aastal 1806 elas Detroitis vaid 600 asukat!? Ja selliseid naeruväärseid numbreid 19. sajandi rahvaarvude kohta leiab pea kõigi teiste praeguste USA suurlinnade kohta. Või siis on ametlik statistika hukkunute sedavõrd väikese arvu kohta lihtsalt läbinisti vale…

See video teeb ülevaate suurtest linnatulekahjudest USA erinevates linnades. Ja mis siis videost selgub? Selgub see, et meie ametlik ajalugu väidab, et sarnastes tulekahjudes on 19. sajandi jooksul maha põlenud praktiliselt iga vähegi suurem linn USA-s ja mõni lausa korduvalt. Siinkohal lisame ingliskeelse Wikipedia lingi suurte linnatulekahjude loeteluga üle kogu maailma: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_town_and_city_fires#1850s

Pöörake selles nimekirjas erilist tähelepanu 19. sajandi teisele poolele ja 20. sajandi paarile esimesele kümnendile. Just sel ajavahemikul on tulekurat eriti suure isuga linnu õginud. Peale seda perioodi toimusid maailmasõjad, mis võivad tulekahjude tekkimist põhjendada, aga sellele eelneval perioodil sedavõrd massilistele põlengutele mõistlikku seletust ei ole.