Kognitiivne sõda ehk kuidas NATO plaanib võitlust inimeste peas toimuva üle

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

17. november 2022 kell 17:52



Alates 2020. aastast on NATO edasi lükanud plaane psühholoogiliseks sõjaks, mis peab olema võrdne sõjalise alliansi viie varasema tegevuspiirkonnaga (maa, vesi, õhk, kosmos, küberruum). See on avaliku arvamuse võitlusväli. NATO dokumendid räägivad “kognitiivsest sõjast” ehk vaimsest sõjast. Kui konkreetne on projekt, milliseid samme on seni juba tehtud ja kellele see on suunatud?

 

Et sõjas võidutseda, tuleb võita ka lahing avaliku arvamuse eest. Seda on tehtud üle saja aasta üha moodsamate tööriistadega, nn pehme jõu tehnikatega. Need kirjeldavad kõiki neid psühholoogilisi mõjutusvahendeid, millega inimesi saab suunata nii, et nad ise seda kontrolli ei märka. Seetõttu defineerib Ameerika politoloog Joseph Nye pehmet jõudu kui “võimet veenda teisi tegema seda, mida soovite, ilma vägivalda või sundi kasutamata”.

 

NATO kuues operatsioonide valdkond

Usaldamatus valitsuste ja sõjaväe vastu suureneb, samal ajal kui NATO intensiivistab oma jõupingutusi, et kasutada võitluses inimeste meelte ja südamete eest üha keerukamat psühholoogilist sõda. Selle läbiv programm on “kognitiivne sõda”. Selle programmi psühholoogiliste relvade abil tuleb inimene ise kuulutada uueks sõjateatriks, nn “inimdomeeniks” (inimese sfäär).

Üks esimesi NATO dokumente nende plaanide kohta on 2020. aasta septembris ilmunud essee “NATO kuues operatsioonide valdkond”, mis on kirjutatud NATO innovatsioonikeskuse (lühendatult: IHub) nimel. Autorid on ameeriklane August Cole, endine kaitsetööstusele spetsialiseerunud Wall Street Jo

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt