Muski ülikiirtranspordi projekt Hyperloop võib saada tegelikkuseks

26. august 2015 kell 13:57



HyperloopTesla Motorsi ja SpaceXi tegevjuht Elon Musk avalikustas kaks aastat tagasi oma plaanid ülikiirtranspordi projekti Hyperloop jaoks. Kui esialgu näis selline reaktiivtunnelsüsteem üsna ulmeline, siis nüüdseks on leitud projektist huvitatud firmad ja insenerid, kes plaanivad alustada projekti prototüübi ehitusega 2016. aastal.

 

Muski süsteemi kohaselt ühendaks tulevikus suurlinnu äärmiselt madala rõhuga täidetud torud, mille sees reisiksid peaaegu ülehelikiirusel liikuvad inimesi mahutavad kapslid. Visiooni kohaselt oleks Hyperloopi abiga võimalik reisida Los Angelesest San Franciscosse (ehk umbes 600 km) vähem kui 30 minutiga. Musk tutvustas Hyperloopi ideed eelmisel suvel 57-leheküljelises raportis ning julgustas kõiki huvitatuid enda ideed rakendama, nentides, et ta ise ei soovi oma kohustuste tõttu SpaceX-is ja Tesla Motorsis Hyperloopi väljaehitamises osaleda.

Hiljuti teatas ambitsioonikaid projekte ühisrahastava idufirma JumpStartFund tütarettevõte Hyperloop Transportation Technologies (HTT) oma plaanist alustada 2016. aastal täismõõtmelise ning reisijate jaoks valmisoleva Hyperloopi ehitamisega. See prototüüp oleks umbes 8 km pikk ning kulgeks läbi Quay Valley, mis asub San Francisco ja Los Angelese vahel. Vajaliku tehnoloogia arendamiseks ja ehitamiseks allkirjastas HTT lepingud globaalse insenerluse disainifirmaga Aecom ning Oerlikon Leybold Vacuumiga. Need kaks firmat pakuvad HTT-le oma ekspertiisi firma aktsiavõimaluste eest. Aktsiavõimaluste nimel töötab HTT-ga juba umbes 400 inseneri nii Boeingust, SpaceX-ist kui ka NASA-st. HTT tegevjuht on hiljutiste lepingute suhtes positiivselt meelestatud, väites, et see on kinnituseks, et nende mudel töötab. Nimelt lisab kõrgelt tunnustatud firmade (ja nende aktsionäride) toetus projektile tunnustust ja usaldusväärsust.

Oerlikon on vaakumiäris tegutsenud juba üle sajandi ning töötanud ka sellise suurprojektiga nagu Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider). Firma äriarenduse juht Carl Brockmeyer arvab, et Hyperloopi ehitamisega ei kaasne märkimisväärseid takistusi, nentides, et tehnilisest vaatenurgast pole tegu kuigi suure väljakutsega, sest ettevõte on harjunud võimsamate rakendustega. Küll aga võib Brockmeyeri sõnul tekkida Hyperloopi projektis probleeme näiteks energiakulu ning kulukuse osas. Oerlikon uuribki Hyperloopi puhul ennekõike seda, kui palju energiat läheb vaja, et vähendada transporditoru siserõhk nullilähedaseks ning kui palju see firmale maksma läheb. Kuigi täpsetest numbritest pole veel räägitud, on Brockmeyer väitnud, et inimesi üllataks, kui nad teaks, kui vähe energiat läheb tegelikult selleks vaja: ta on seisukohal, et sellist energiat saaks toota ka Quay Valleysse planeeritud päikesepaneelidest ja tuuleturbiinidest.

 

Allikad: Wired, Sustainable Brands

Foto: uncovermichigan.com

 

Toimetas Allar Pajuste

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.