Lennujaama lähedal elamine suurendab vähiriski

14. oktoober 2013 kell 12:14



airport_noise.jpg.size.xxlarge.promoSagedase lendamise kahjulikust mõjust tervisele räägitakse juba pikka aega. Kuid nagu selgub jätkusuutlikuma transpordi edendamisele keskendunud mittetulundusühingu Transport 2000 raportist, on ka lennujaama lähedal elamine tervisele kahjulik.

 

Lennundusäri kiire kasv põhjustab müra ja saastega tõsist kahju nii inimestele kui ka keskkonnale. Üheks ohtlikumaks saasteaineks peetakse lämmastikoksiide ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid (volatile organic compounds, VOCs), mida seostatakse lennujaamade lähedal elavate inimeste suurema vähiriskiga.

On leitud, et lennujaamade vahetus läheduses elavatel inimestel suureneb risk haigestuda vähki, mida nimetatakse glioblastoomiks ja mis on agressiivseim ning kõige levinum primaarne ajukasvaja. Lennujaamade piirkonnas leviva saaste taseme kohta ei ole lihtne infot saada, kuna enamiku valitsuste seisukoht on see, et lennundus suurendab kohalikku õhusaastet väga vähesel määral. Seetõttu ei ole küsimusse väga tõsiselt suhtutud ega oluliselt sellealaseid uurimusi läbi viidud.

 

Õhusaaste mõju tervisele

Peamine töö, millele viidatakse, on läbi viidud SeaTac linnakeses Washingtoni osariigis, mis ümbritseb Seattle-Tacoma lennujaama. Lisaks lämmastikoksiidile ja lenduvatele orgaanilistele ühenditele on lennujaama lähedal lubatud piirist oluliselt kõrgem ka süsinikoksiidi tase. Suur hulk vähijuhtumeid diagnoositi lennujaamast põhja pool, mis jääb sageli allatuult.

Mõõdetud saasteained kahtlustatakse lisaks vähiriski suurendamisele ka sünnidefektide, respiratoorsete haiguste, depressiooni, leukeemia, maksakahjustuse ja südamehaiguste põhjustamises. Lennunduse põhjustatud saaste on meie peade kohal pihustatav segu, mida kopsud ei suuda korralikult välja filtreerida, mille tõttu jõuab see otse vereringesse. Taimestiku ja vee kaudu jõuab see saaste ka inimese seedesüsteemi.

Ka 2000– 2001 talvel ajakirjas Earth Island Journal avaldatud artikli kohaselt on lennujaamast 6–30 miili raadiuses (u 10–48 km) elavatel inimestel suurenenud vähki haigestumise risk viis korda. Chicago O’Hare lennujaama lähistel tuvastati 219 erinevat lenduvat orgaanilist ühendit. Dioksiinid maha läinud lennukikütusest, dietüleenglükool jäävastastest vedelikest, lekkinud masinaõli ning vees lahustunud lennukimootori heitegaasid lekivad lennujaama ümbritsevatesse veekogudesse, ohustades tervet kogukonda, kes sellest veest sõltub. Vanemad lennukid saastavad enam kui uuemad.

 

Mürasaaste kahjulik mõju

Transport 2000 raport ennustab, et võrreldes aastaga 1995, on 2015. aastaks lennuliikluse sagedus kahekordistunud ning aastaks 2050 võib see olla 5–9 korda suurem. Uuringut läbi viinud professor John Whitelegg rõhutas, et lennujaamade müra- ja saastetaseme reguleerimiseks peaks olema paigas rangemad standardid ning monitooring, samuti peaks panema rohkem rõhku raudtee edendamisele lühilendude alternatiivina.

Raporti kohaselt ületatakse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni sätestatud müralimiite lennujaamades regulaarselt ning see ennustab, et aastaks 2050 on lennundus suurim kasvuhoonegaaside allikas. Teadlased on müra tervist kahjustava toimega olnud kursis juba aastaid – vali müra võib põhjustada muutusi vererõhus ning une ja seedimise rütmides, mis näitab, et see põhjustab inimese kehale stressi.

Euroopa Komisjoni ametliku seisukoha järgi on lennujaama lähedal elamine riskifaktor südamehaiguste ja südameinfarkti tekkeks, kuna mürasaaste tõstab vererõhku ja põhjustab tõsiseid haigusi. Hinnanguliselt elab 20% Euroopa elanikest (ligikaudu 80 miljonit inimest) tingimustes, kus lennujaama põhjustatud müra on ebatervislik. Eriti muret tekitav on mürasaaste mõju lastele. Mitmed uuringud on näidanud, et pideva müra sees kasvavatel lastel on kõrgem vererõhk, tõusnud närvisüsteemi aktiivsus ning vähenenud õppeedukus.

 

Kas lennukite heitgaasid mõjutavad Tallinna joogivett?

Maikuus uuris Telegram Tallinna Veelt, kas ja kuidas mõjutavad üle Tallinna Lennujaama kõrval asuva Ülemiste järve tõusvad ja maanduvad lennukid linna joogivett. Tol korral kommenteeris veefirma esindaja: “Lennukikütuse põlemisel eralduvad heitgaasid, mida tuul laiali kannab. Teostame regulaarset kontrolli puhastamata järvevee ehk toorvee üle. Toorveest võetakse regulaarselt ka nende põlemisproduktide analüüse. Analüüside põhjal aga jääb nende näitajate tase sadu kordi allapoole lubatud taset ning sarnaselt teistele toorvee kvaliteedi näitajatele vastavad joogiveeallikale kehtestatud normidele.”

Ülemiste järv on tallinlaste peamiseks joogivee allikaks. 90% Tallinna elanikest (Kesklinn, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinn, Kristiine, Haabersti) saavad oma joogivee Ülemiste veepuhastusjaamast, pinnaveest. Loe sellest pikemalt siit.

 

Allikad: Daily Mail, Aero Habitat, Environment.About, Helium, Areco, Telegram

Foto: thestar.com

 

Toimetas Katrin Suik