2012. aastal suri seitse miljonit inimest õhusaaste tõttu

24. aprill 2014 kell 17:40



07TH_AIR_POLLUTION_886689fÕhusaaste on üle maailma aina suuremaks probleemiks. Suurlinnades on päevi, kui inimestel soovitatakse püsida siseruumides. Kõige tõsisem on probleem Kagu-Aasias, Hiinas ja Jaapanis – Pekingis kannavad inimesed eriti tiheda suduga päevadel näomaske ning põllumehed on mures selle päras, et õhusaaste aeglustab taimede fotosünteesi ja seab ohtu Hiina toiduvarud. Vaikse ookeani lääneosas katab maad pidev saastepilv, mille põhjuseks on põlengud, millega suurtes palmiõli tootvates tehastes uute palmiistanduste jaoks pinnast puhastatakse.

 

WHO hinnangul suri 2012. aastal ligi seitse miljonit inimest õhusaaste tagajärjel, aasta varem lähenes see number kuuele miljonile. Raport viitab sellele, et õhusaaste on seotud südamehaiguste, hingamisteede haiguste ja vähiga. Õhusaastet hinnatakse kõige suuremaks keskkonnast tulenevaks terviseriskiks maailmas. Õhusaaste puudutab eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga riikide rahvastikku.

Siseruumide õhu saastatuse mõjul on hukkunud enam inimesi kui välisõhu saaste tõttu. Hinnanguliselt 3,7 miljonit varajast surma on põhjustatud välisõhu saastatusest ja 4,3 miljonit surma on seotud siseruumide saastatusega. Kui välisõhk on probleemiks peamiselt linnades, siis siseruumide õhu kvaliteet on viletsam pigem maapiirkondades ja mõjutab eelkõige lapsi ja naisi, kes veedavad rohkem aega siseruumides. WHO nimetab siseruumide saastena eelkõige viletsatest ahjudest tingitud suitsu ja tahma, kuid ei tasu unustada, et Kagu-Aasias asuvate masstoodangu vabrikute siseruumides on õhk samuti enamasti küllastunud toksilistest ühenditest, mis lääneriikides ei ole töökaitseseaduste tõttu lubatud.

 

Peamine vähki põhjustav keskkonnategur

Uuring põhines satelliitide infol, maapinnal tehtud monitooringutel, mudelitel, kuidas saaste õhus liigub ning saaste-emissiooni infol. Kõige enam põhjustas õhusaaste südamehaigusi ja ajuinfarkte, neile järgneb sageduselt krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kopsuvähk ja ägedad alumiste hingamisteede infektsioonid.

9% õhusaaste ohvritest olid lapsed. Kõige enam tekitab ärevust asjaolu, et õhusaaste ohvrite hinnanguline hulk on 2011. aastal tehtud ennustustest kaks korda kõrgem. Õhusaaste on vaieldamault üks peamisi vähki tekitavaid tegureid, mille toime on samas kategoorias tubakasuitsu, UV-kiirguse ja plutooniumi töötlemisel tekkiva saastega. WHO allüksus, rahvusvaheline vähiuuringute amet IARC (The International Agency for Research on Cancer) on andnud välja andmed, et 223 000 surmaga lõppenud kopsuvähi juhtumit üle maailma on põhjustanud õhusaaste. Enam kui pooled neist on registreeritud Hiinas või teistes Ida-Aasia riikides.

WHO avaliku tervise osakonna koordinaator Carlos Dora kommenteeris, et liigne õhusaaste on sageli jätkusuutmatu poliitika kõrvalprodukt transpordi, energia, jäätmekäitluse ja tööstuse valdkonnas. “Enamikul juhtudest on tervislikumad strateegiad ka pikas plaanis ökonoomsemad, sest aitavad säästa tervishoiukulusid ja tervendavad kliimat,“ sõnas ta.

 

Allikad: Alternet, BBC, BBC 2, Climate Central, Eco Watch, WHO

Foto: thehindu.com

 

Toimetas Katrin Suik