Kas arstid ravisid vähki HIV abil?

3. detsember 2013 kell 11:26



red-blood-cellsEmily “Emma“ Whitehead on 7-aastane tüdruk, kelle unikaalset vähiravi on meedias palju kajastatud. Ning mitmel juhul on selleks kasutatud pealkirju, mis müüvad hästi, kuid ei vasta tegelikult tõele. Veebilehel upworthy.com olev video “Fire with fire“ kirjeldab, et arstid süstisid surevale lapsele surmavat viirust. See kõlab dramaatiliselt ja aitab kõmu tekitada, kuid on tegelikkusest üsna kaugel. Siiski on Emily paranemine leukeemiast inspireeriv lugu selle kohta, kuidas unikaalne lähenemine vähiravis päästis väikese tüdruku elu.

 

Emilyl diagnoositi äge lümfoblastne leukeemia aastal 2010, kõigest mõned nädalad pärast tema viiendat sünnipäeva. See on üks enam levinumaid halvaloomulisi vähivorme – kolmandik lastel diagnoositud pahaloomulistest kasvajatest on leukeemiad ning nendest omakorda 75% moodustab äge lümfoblastne leukeemia (ALL). Emily sai keemiaravi, mille puhul lubati 85–90% tõenäosust, et ta saab terveks. Kuid 2011. aasta oktoobris leiti, et leukeemia on tagasi ning viidi läbi uus agressiivne keemiaravi. 2012. aasta veebruariks oli Emilyle planeeritud luuüdi siirdamine, kuid vahetult enne seda leiti, et vähk on taas tagasi ning hoolimata kõigist püüdlustest ei suudetud keemiaravi abil haigust remissioonifaasi saada. Lõpuks pidid arstid tunnistama, et nad ei suuda Emilyt aidata. 2012 aprillis otsustasid Emily vanemad, et laps osaleb uue ravimeetodi kliinilisel katsel, kuna senised meetodid ei olnud talle enam elulootust andnud.

 

Immuunsüsteemi programmeerimine

Emily on üks kaheteistkümnest patsiendist ning ainus laps, kelle peal professor Carl H. June ning tema meeskond proovisid uut ravimeetodit. Enamasti on meie immuunsüsteem piisavalt tõhus, et hävitada kehas sissetungijad, nagu viirused ja bakterid. Kuid vähi puhul ei suuda immuunsüsteem piisavalt tõhusalt vähirakke ära tunda ning selle tõttu ka ei võitle nendega. Dr June võttis patsiendi enda immuunsüsteemi T-rakud ning modifitseeris neid laboris sel moel, et “programmeeris” neid vähirakke ära tundma. Ning immuunsüsteemi rakkude muutmiseks kasutas ta HIV perekonda kuuluvat viirust, kuna sellel on eriti hästi välja arenenud omadus tungida rakku ning muuta selle DNA-d.

Modifitseeritud T-rakud süstiti lapse verre ning jäädi tulemusi ootama. Arstid teadsid, et tegemist on väga riskantse raviga, millele niigi keemiaravist nõrgestatud lapse organism ei pruugi vastu pidada. Esialgu halvenes lapse tervis oluliselt – tal tekkisid hingamisraskused ning probleemid vererõhuga. Aga kui kriitiline staadium möödus, siis tunnistati, et leukeemia on kontrolli alla saadud ning tänaseni on Emily vähist vaba.

 

Riskantne, kuid tõhus ravi

Professor June on selles valdkonnas viinud läbi uurimusi juba üle kümne aasta ning viinud ka varasemalt läbi kliinilisi katseid viiruse abil modifitseeritud immuunsüsteemi rakkude abil vähi ravimiseks patsientidel, kelle puhul keemiaravist hoolimata haigus naases. Tema meetod ei ole tõhus iga patsiendi puhul, kuid nendest kaheteistkümnest patsiendist, kelle hulgas oli ka Emily, saavutati vähi taandumine üheksa inimese puhul. Tegemist on väga varajases staadiumis oleva eksperimentaalse teraapiaga, millel on rasked kõrvalnähud. Modifitseeritud T-rakkude süstimisele järgneb äge immuunsüsteemi reaktsioon, mis võib keemiaravist nõrgestatud organismi jaoks olla surmav. Kuid senised tulemused näitavad, et sellel meetodil on potentsiaali.

On selge, et arstid ei süstinud raskelt haigele lapsele surmavat haigust ning idee sellest, et HIV ravib vähki, on eksitav info. Kuid kahtlemata annab Emily lugu lootust, et leukeemia raviks leitakse tõhusamaid meetodeid kui äärmiselt toksiline ja tervet keha kahjustav keemiaravi.

 

Allikad: Upworthy, Science Blog, NCBI, Nine msn Health, Emily Whitehead, The Childrens Hospital of Philadeplhia

Foto: creationrevolution.com

 

 Toimetas Katrin Suik