Suur uuring leidis mitmeid pulsisagedust mõjutavaid geene

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

16. aprill 2013 kell 12:05



PULSE_of_Florida_Patient_Safety_Advocates_Logo_op_600x600

Kolm aastat kestnud uuring sõelus välja rea geenivariante, mis mõjutavad südame löögisagedust, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudisteportaal Novaator.

 

Rahuolekus on inimese pulss umbes 60-80 lööki minutis. Kui rahuoleku pulss on mingil põhjusel kõrgem, võib see viidata südamehaiguse riskile. Varasemad kaksikutel tehtud uuringud on tõestanud, et väga suures osas on pulsisagedus pärilik.

Nüüd leidis suur rahvusvaheline geeniuuring 14 uut geenivarianti, mis on seotud pulsisageduse regulatsiooniga. Lisakinnitust leidis 7 juba varem teadaolnud varianti, mis samuti reguleerivad südame löögisagedust. Kuivõrd pulsisagedus annab otseselt märku sellest, kui hea on südame tervis, siis nimetavad uuringus osalenud teadlased seda esimeseks sammuks leidmaks uusi sihtmärke südamehaiguste tarbeks mõeldud uudsetele ravimitele ja ennetusvahenditele.

News Yorgis asuva Mount Sinai Icahni meditsiinikooli teadlase Ruth Loosi juhtimisel töötas pulsisageduse geenivariantide väljaselgitamise kallal 268 teadlast väga erinevate riikide 211st asutusest, lisaks olid oma andmetega abiks veel kuus suurt geeniuuringute konsortsiumi.

 

Uuringus osalesid ka Eesti Geenivaramu teadlased

Uuringu üks juhtautoreid, geenivaramu inimgenoomika teadur Tõnu Esko ütles, et see uuring keskendus erinevalt tavapärasele haigete analüüsile tervetele vabatahtlikele, kel pole olnud kardiovaskulaarseid komplikatsioone, ning vaadeldi geenivariantide mõju pulsisagedusele.

Kolm aastat kestnud uuringus oli vaatluse all üle 181 000 terve vabatahtliku geeniandmed, nende hulgas oli ka 5500 Eesti Geenivaramu doonorilt.

 

 

 

Täispikk artikkel: Novaator

Foto: Pulse of Florida

 

Toimetas Mariann Joonas