Uus seadeldis võimaldab doonormaksa elus hoida vähemalt 24 tundi

20. märts 2013 kell 9:21



liv_2232524b

Uus seadeldis, mida esitles Londonis transplatsioonikirurg, professor Peter Friend, suudab doonororganit kehaväliselt elus hoida peagu kaks korda kauem, kui seni võimalik oli.

 

USA-s ja Euroopas praagitakse igal aastal välja 2000 doonormaksa, mis saavad transportimisel kahjustada jää ja lahuse poolt, mida on viimase 40 aasta jooksul kasutatud peamise meetodina doonororgani säilitamiseks. Samal ajal umbes veerand 30 000 inimesest, kes on Ameerika ja Euroopa maksasiirdamise nimekirjades, sureb enne sobiva organi saamist.

Uus seadeldis hoiab doonormaksa kehatemperatuuril ning varustab seda vere, hapniku ja toitainetega. Enamasti muutuvad külmas hoitud doonormaksad pärast umbes 14 tundi säilitamist kasutuskõlbmatuks, uus seadeldis aga suudab neid elus ja heas seisukorras hoida vähemalt 24 tundi.

 

Loomkatsetel on organit hoitud isegi 72 tundi ning seadme looja Peter Friend on positiivselt meelestatud, öeldes, et ta ei näe põhjust, miks see ei võiks isegi pikem periood olla. Ta loodab ka, et selle seadme abil säilitatud organi seisundit on kirurgidel enne siirdamist lihtsam hinnata, kuna see jätkab seadmes toimimist.

Videomaterjal, mis demonstreerib seadme tööd (vaata lisatud allikast – toim.), näitab, kuidas hallikaspruunist organist saab paari hetkega punast värvi organ, kui veri voolab selle kapillaaridesse. Veri, hapnik ja toitained sisenevad ja väljuvad maksast samal moel, nagu see toimib keha sees ning läbi sapiteede monitooritakse protsessi.

Süsteem korrigeerib toimimist tagasiside põhjal, mida monitooringu andmed tagavad. „Pump imiteerib südame tööd, oksügenaator imiteerib kopse ning torud varustavad doonorverega,“ selgitab Stuart Kay, kes oli osa meeskonnast, mis aitas seadet välja töötada. Kogu seade on täisautomaatne, mis võimaldab selle panemist transpordi peale ilma meditsiinipersonali kaasamiseta.

 

Kliinilised katsed

Kliiniliste katsete käigus on juba kaks inimest saanud selle seadme abil säilitatud doonormaksa. Katses osaleb kokku 20 inimest ning selle edukate tulemuste puhul võib seade saada tunnustuse Euroopas kasutamiseks juba järgmisel aastal.

Planeeritud on ka pikemad randomiseeritud uuringud, et võrrelda seadet kasutusel oleva külmutamise meetodiga. Juba tehtud loomkatsed on näidanud, et see seade toimib paremini kui külmutamine. Loodetakse ka, et tehnoloogiat modifitseerides on võimalik seda kohandada ka teiste doonororganite säilitamiseks nagu kõhunääre, neerud, peensool ja kopsud.

 

Allikas: New Scientist

Toimetas Katrin Suik