Taimed eestlaste toidulaual – sireliõnnest naadisalatini

20. oktoober 2013 kell 14:30



lucky_five_lilac_______by_Corinas0Eestlaste rahvapärimuse kogud on rikkalikud, kuid suur osa uurimustest keskendub talupojakultuurile, mis jääb 20. sajandi esimestesse kümnenditesse. Seevastu lähimineviku söömisharjumuste, sealhulgas metsataimede toiduks tarvitamise kohta on teada väga vähe. Raivo Kalle ja Renata Sõukandi uurimus aitab seda lünka täita, keskendudes eestlaste lapsepõlveharjumustele – sellele, milliseid taimi oli kombeks süüa 1970-ndatel kuni 1990-ndatel, vahendab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

 

Kui vanarahvas sai metsast toidulauale täiendust rasketel aegadel ja kevadel talviste varude lõppedes, siis kaasajal süüakse looduslikke toidutaimi pigem maitserikastamiseks kui nälja peletamiseks. Kõige tüüpilisemad ja levinumad toidutaimed olid kõikvõimalikud marjad, mida söödi niisama ilma töötlemata või keedeti moosiks. Moosikeetmise kõrgaeg oli kaheksakümnendatel. Pärast seda hakati eelistama toormoose ja marjade sügavkülmutamist.

799px-Fragaria_vesca_003

Metsmaasikas

 

Erinevaid taimi kasutati ka suupistetena ja jookide valmistamiseks. Paljudes peredes joodi kase- ja vahtramahla. Näksidena on söödud nii kõigile teada jänesekapsast kui näritud lihtsalt heinakõrsi, aga ka näiteks noori kase- ja vahtrapungi ning lepaokste säsi. Lapsena oleme maitsnud paljusid liike. Näiteks meenutati vähemalt ühel korral kannikeseõite söömist ja lillepeenras kasvanud flokside õienektari imemist. Väga tuntud on sireli õnneõite söömise komme.

OxalisAcetosella

Jänesekapsas

 

Roheliste taimede salatina kasutamine levis Eestis siis, kui hakati matkima mõisasakste peeneid kombeid. Salatisöömine muutus tavaliseks alles 1930ndatel ja see on üha menukam. Uuringus osalejad nimetasid kokku 21 salatiks kasutatud looduslikku taime – erinevaid laukusid, ristikuid, naati.

428px-Aegopodium_podagraria_1

Naat

 

Looduslike taimede lehti kasutatakse laialdaselt liha ja kartuliga keedetud suppides. Samas on supitaimedena kasutatud taimede liigirikkus võrreldes varasema ajaga vähenenud.

Üha vähem kasutatakse ka looduslikke maitsetaimi. Nende arv on arhiiviandmetega võrreldes langenud 18 liigilt kümnele. Kadunud maitsetaimi kasutati varem enamasti kodustes vorstides või maitsestati alkohoolseid jooke.

Muutustest hoolimata on eestlased jätkuvalt taimeusku. Praegu katsetavad paljud enda jaoks uusi salatitaimi. 1970ndatest saati oli mitukümmend aastat moetaimeks võilill, millest tehti võilillesiirupit ehk “võilillemett”. Huvi looduslike taimede vastu näitab ka see, et kõikvõimalikud taimemäärajad ja taimetoidu-kokaraamatud jõuavad enamasti müügiedetabelitesse.

Loewenzahn_pae

 Võilill

 

Allikad: Novaator, Wiley Online Library

Foto: corinas0.deviantart.com; Wikimedia Commons / H. Zell / Kk / Franz Xaver / Sebastian Stabinger

 

Toimetas Ksenia Kask