Taimed ja alkeemia: ravitoimelised taimedestillaadid

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

9. juuli 2021 kell 12:00



Fotod: alkeemialabor.ee

Destillatsioon on oma olemuselt loodusest inspireeritud alkeemiline protsess, mille käigus toimub algmaterjali transformatsioon uuele kujule. Selline muutus sünnib nelja klassikalise elemendi koostoimes, vee ja tule rakendamisel. Vesi transformeerub kuumutamisel auruks, kuuma veeauru abil ekstraheeritakse taimemassist õlid ja mahlad koos neis sisalduvate toimeainetega. Aurustunud molekulid kinnituvad tõusvatele veelmolekulidele ja jõuavad koos auruga kondensaatorisse, kus toimub jahutusprotsess. Järgnevalt eraldatakse separaatoris eeterlikud õlid hüdrosoolist. Osa lenduvatest ühenditest on segunenud kujul alles ka hüdrosoolis, andes talle spetsiifilise aroomi ja tugevdades toimet. Taime rakuveel on hüdrosooli koostises samuti tähtis roll. Artikli on Telegramile kirjutanud Reigo Jõe, Alkeemialabor OÜ asutaja ja esimest korda ilmus see meie lehel 2018. aasta juunis. 

 

Lahusta ja ühenda – seda alkeemikutele omaseks peetud maksiimi on destillatsiooniprotsessis lihtne ära tunda. Siiski leidub hüdrosoolis enamatki.

Alkeemiline e. spagüüriline destillatsioon on midagi muud, kui vulgaar-keemiline, taimedest toimeainete eraldamiseks ning kontsentreerimiseks kohaldatud kuivalt mehaaniline protsess. Spagüürikas on oluline taimse tervikpildi säilimine destillaadis, ega muidu ei nimetaks herbalistid hüdrosooli e. hüdrolaati piltlikult taime vee baasil hologrammiks. Sellisel moel ei eraldata taimest mitte ainult üksikuid toimeaineid, vaid säilib looduslikult balanseeritud keemiline kooslus, mis tervikuna kasutades omab farmakonidest oluliselt laiemat ravitoimet ning tänu taimedes sisalduvatele “abiainetele” pärsib kahjulikke kõrvaltoimeid, millega farmaatsiatehastes valminud tabletid, lahused jm. kontsentreeritud toimeainega preparaadid eriliselt silma paistavad.

Spagüürilisel meetodil valminud hüdrosool (hydro – vesi-, sol – solútio e. lahus) on puhas looduslik meditsiin, mis koosneb ravimtaimede rakuveest ja selles lahustunud eeterlikest komponentidest, sisaldades nii taimede eluenergiat kui ka kontsentreeritud ravitoimet.

 

Iidsed tarkused ja kogemused inimorganismi teenistuses

Alkeemiline preparatsioon arvestab eeterlikku e. energeetilist perspektiivi, lähtudes sealjuures iidsetest tarkustest ning kogemustest, mille juured ulatuvad Mesopotaamiasse sumerite kultuuri, 4000 – 5000 aastat eKr. Alkeemiline materia medica on leidnud jätkuvalt täiendust ajaloos tuntud alkeemikute, nagu piiskop ja hiljem pühakuks kuulutatud St. Albertus Magnus (c. 1200 – 1280), Nicolas Flamel (1330 -1418) Heinrich Cornelius Agrippa (1486-1535),  moodsa meditsiini isaks nimetatud Paracelsus (1493-1541), John Dee (1527–1609) või Sir Isaac Newtoni (1642 – 1727) kogemustest ja ülestähendustest. Tugevatoimelise alkeemilise preparaadi valmistamisel võetakse ravimtaimede korjamisel ning kogumisel arvesse nii kasvukohta, astroloogilisi planetaartunde kui rahvameditsiinis välja kujunenud tavasid, mis kindlustavad ravimi energeetilise profiili säilimise ning positiivse toime inimorganismile.

Alkeemialaboris destilleeritud hüdrosoolid valmivad Eesti puhtaimas looduskoosluses – keset Riia lahte asuval kohaliku loodusparadiisina näival Ruhnu saarel – looduslikult kasvanud ja käsitsi korjatud ning prepareeritud ravimtaimedest.

Hüdrosooliks destilleeritavaid taimi on vaja korjata vahetult enne prepareerimist – taimed peavad olema võimalikult värsked, et oleks säilinud taimne rakuvesi – hüdrosooli põhiline komponent. Paljudes Eesti loodus- ja mahe-poodides müüdavad lillevee ja hüdrosooli või hüdrolaadi nimetust kandvad preparaadid on saadud eeterliku õli ekstraheerimise kõrvalsaadusena. Kuna eeterlikku õli destilleeritakse kuivanud taimedest, mis on minetanud enamus rakuveest, ei anna sel moel valminud hüdrosooli võrreldagi värsketest, puhtas looduses kasvanud taimedest valminud energeetilise ja tugevate raviomadustega destillaadiga. Kuivast taimemassist tööstuslikul meetodil destilleeritud “hüdrosool” – kui sellist nimetust kasutada keemilises, mitte aroomiteraapilises kontekstis – on jääkprodukt, mitte resonantne meditsiiniline destillaat! Eeterliku õli ekstraheerimise protsess keskendub eeterlike komponentide eraldamisele destillaadist, saamaks tulemina maksimaalse koguse eeterlikku õli. Seega on kuivast taimemassist, kust taimne ravitoimeline rakuvesi on ammu aurustunud, eraldatud destillaat oma raviomadustelt võrreldamatult nõrgem, kui värsketest taimedest valminud hüdrosool.

Teine oluline aspekt on destillaadi puhtus. Hüdrolaadi valmistamiseks kasutatavad taimed peavad olema korjatud saastumata kasvukeskkonnast, sest võimalikud saasteained nagu herbitsiidid, fungitsiidid ja pestitsiidid kanduvad lõpp-produkti edasi. Selleks korjatakse taimi puhtast loodusest, võimalikult kaugel suurematest saasteallikatest – tööstus- ja energeetikarajatistest ning liiklusmagistraalidest. Kemikaalist puutumatus taimes on säilinud mikrofloora koos talle omaste mükoriissete-, endofüüdsete-, jt. sümbiootiliste organismidega. Kuna sümbioos saab alguse rakutasandil, on kõikide sümbiootiliste komponentide säilimine destilleeritavas taimes olulise tähtsusega ning mõjutab lõpptulemust.

Säilitamise eesmärgil on paljudesse hetkel kaupluselettidel saadaolevatesse hüdrolaatidesse lisatud piiritust või teisi säilitusaineid, mis rikuvad koheselt produkti energeetilise ja loodusliku tasakaalu. Samuti muutub hüdrosoolile omane inimnahasõbralik kooslus, sest etanool jm. lisatud säilitusained ärritavad nahka ja limaskesti. Eriti oluline on destillaadi puhtus vigastatud või põletikulise naha, atoopilise dermatiidi e. ekseemi, haavade, nii pindmiste, kui sügavamatesse kudedesse ulatuvate vigastuste ravis. Terve, kosmeetika- ja hügieenitoodetest mitte mõjutatud inimnaha pH-tase varieerub 4,5 ja 5 vahel, mis on soodus inimnahal sümbioosselt elavatele bakterikultuuridele. Lisanditeta hüdrosooli mõju on nahale hästi vastuvõetav, sest ta toetab, mitte ei vii balansist välja naha mikrokliimat.

Destillaadi kogumisel tuleb arvestada sanitaartingimusi – eelnevalt pesta käed, desinfitseerida töövahendid ja -pinnad, koguda destillaat steriilsetesse või 15-20 min kael allapoole keedetud läbipaistvasse, hermeetiliselt suletavasse taarasse ning katta kogumisnõu suue steriilse marlilapiga, vältimaks kondensatsioonitorust väljuva hüdrosooli hulka sattuvaid õhus lenduvaid kontaminante – baktereid või hallitusseene eoseid, mis kiirendavad destillaadi riknemist, kuna hüdrosooli nõrgalt happeline koostis on neilegi soodsaks arengupinnaks. Aastaajast tulenevalt võib katmata suudmega kogumisnõusse sattuda ka eeterliku aroomi peale kohale lendavaid putukaid. Säilitada tuleks hüdrosoole pimedas, kuid läbipaistvas taaras, mis kergendab riknenud hüdrosooli avastamist juhul, kui kontaminatsioon peaks siiski ilmnema. Läbipaistvas pudelis on destillaadis hõljuvaid mütseelitombukesi kerge silmata.

Taimest eraldatud hüdrosooli loetakse terviklikuks, kui ta sisaldab nii esimesi e. ülemisi noote või nn. pead (head), keskosa e. keha (body) ning raskemaid komponente, mis lenduvad ning kondenseeruvad viimastena – saba (tail). Selleks, et kõik komponendid hüdrosoolis sisalduksid, arvestatakse rohttaimi destilleerides suhtega 1:1, mis tähendab seda, et 1 kg taimemassi kohta destilleeritakse 1 liiter hüdrosooli, peale mida destillaadi kogumine lõpetatakse. Näiteks viie kilogrammi taimse materjali destilleerimisel kogutakse destillaati 5 liitrit. Arvukad kogemused on näidanud, et 1:1 vahekorras destilleerimine on optimaalne just rohttaimede puhul, millest eraldub selle aja jooksul enamus komponente ning taimemass ammendab oma varud. Juuri, okkaid, seemneid või puukoort destilleerides võib algaine-saaduse suhe varieeruda. Juhul, kui destillaati kogutakse järjest mitmetesse anumatesse, tuleks kasutamisele eelnevalt kõikide anumate sisu omavahel kokku segada, et hüdrosooli kooslus oleks terviklik. Mõnel juhul – näiteks parfümeeria tarbeks destilleerides eraldatakse taimest justnimelt kõige volatiilsemad e. lenduvamad komponendid, mis annavad värskeima aroomi, jättes viimasena lenduvad raskemad ühendid destillaati kogumata. Raviotstarbel destilleerides on eesmärgiks eraldada taimest terviklik kompleks. Erinevusena taimeürdist valmistatud ravimteest, mis samuti omab õigesti kasutatuna tervistavat mõju, valmib liiter hüdrosooli tervelt kilogrammist taimemassist – kontsentratsioon ning mõistagi ka ravitoime on tavalise teetõmmisega võrreldes kordades tugevam.

Samas eralduvad destillatsiooni käigus taimedest ka nende eeterlikud komponendid. Juuresoleval fotol on näha sparaatorisse kogunenud violetse tooniga raudrohu eeterlik õli, millele tema kauni tooni annab destillatsiooni käigus temperatuuri toimel formuleeruv kamasuleen – üks pea-aegu sajast raudrohu õlis sisalduvast komponendist. Vaatamata sellele, et nähtav õlikogus on vaid ligi 2 ml, saab temast arvestatava koguse tervistavat salvi, kosmeetilist losiooni või kreemi, sest eeterlikku õli tuleb kasutamiseks tugevalt lahjendada. Hüdrosoolid seevastu on oma toimelt küll tugevad, kuid ometi piisavalt õrnad, pihustamaks neid kasvõi väikelaste nahale. Esmakordselt hüdrosooli tarvitades tuleks ometigi jälgida naha reaktsiooni, sest mitmed taimed avaldavad inimestele individuaalset mõju, ning taim, mis ühele kasutamiseks sobib, võib teise inimese jaoks toimida allergeenina kutsudes nahal esile allergilise reaktsiooni. Siiski on hüdrosoolide puhul selline võimalus vähene ning võrrelduna riiklikult propageeritud farmakonidega, mille kahjulike kõrvaltoimete loetelu on reeglina kasulikest omadustest 5-10 korda pikem, võib hüdrosoole peale tähelepanelikku katsetamist südamerahuga kasutada teades, et tervistav vedelik sisaldab vaid puhast looduslikku materjali ning et terviklikuna säilinud taimne kooslus toetab ja toniseerib organismi ja immuunsüsteemi, pärssides seejuures toimeainete võimalikke kõrvalmõjusid.

Ülaltoodud oskusteavet ning mitmeid muid olulisi nüansse, mida siinkohal ei kirjeldata, on arvestatud Alkeemialaboris valminud destillaatide valmistamisel.

 

Ostes hüdrosoole loodustoodete kauplusest, tasub esitada müüjale järgmised küsimused:

Kas hüdrosooliks, hüdrolaadiks või lilleveeks defineeritud destillaat on valmistatud kohalikest, eestimaal kasvanud taimedest, ning kas tegu on üleüldse destillaadi, või hoopis eeterlikust õlist ja kandevainest kokku segatud vedelikuga?

Ammu on teada, et ravimiks, nagu ka toiduks, sobivad inimesele kõige paremini justnimelt kodu lähedal, sarnases kliimas ning keskkonnas arenenud ja korjatud taimed, millel on ümbritsevaga energeetiline side.

Kas taimi on hüdrosooli destillatsiooniks kogutud käsitsi või on kasutatud mehhaniseeritud korjemetoodikat?

Käsitsi kogutud taimedesse on kätketud korjaja meeleseisund ning salvestunud korje eesmärk. Käsitsi korjates saame järgida vanu traditsioone, näiteks seista korjates näoga päikese suunas.

Kas taimed on kasvanud looduslikult või kultiveeritud? Kui kultiveeritud, siis kas taimed pärinevad tunnustatud mahekasvandusest?

Kuna enamus agrokeemilisi ühendeid, nimetatagu neid siis kamuflaažina kasvõi taimekaitsevahenditeks, sisaldavad inimtervisele ohtlikke mürkkemikaale, tuleb eriti hoolikalt jälgida, et destillatsiooni algaineks kasutatav taimne metarjal oleks 100% looduspuhas ning korjatud pestitsiidide, herbitsiidide, fungitsiidide, bakteritsiidide, insektitsiidide ning sünteetiliste väetistega reostamata kasvupaikadest.

Kas destillaat on valminud eeterliku õli eraldamise käigus (enamjaolt) või on destillatsiooniprotsessi eesmärgiks olnud kõrge energeetilise toimega hüdrosooli valmistamine (üksikud juhud) ning kasutatud on värskeid taimi?

Eeterliku õli eraldamise käigus valminud, hüdrosooliks nimetatud destillaat on hüdrosool ainult vulgaar-keemilises, mitte alkeemilises või aroomiteraapilises kontekstis, kuna teda saadakse kuivatatud taiemassi destilleerides ning ta ei sisalda vibrantsele ravitoimelisele hüdrosoolile omast põhikomponenti – taimede elujõudu edasi kandvat rakuvett. Eeterliku õli ektraheerimisel järele jäänud hüdrolaat, mida looduspoed enamasti müüvad, on väheväärtuslik jääkprodukt, mis on tihtilugu segatud etanooli või muude säilitusainetega.

Millisel destillatsioonimeetodil on hüdrosool saadud – aurdestillatsioon, hüdrodestillatsioon või kombineeritud protsess? Kas kasutatud on vask- või roostevabast terasest destillatsiooniseadmeid?

Aurdestillatsiooni meetodil valmib kõige nahasõbralikum destillaat. Hüdrodestillatsiooni protsessis ekstraheeritakse rohkem hüdrofiilseid molekule, sellega kaasnevalt on taimes esinevate alkoholide osakaal destillaadis suurem, mistõttu mõjub destillaat nahale ärritavamalt. Tavaolukorras kasutades ei avalda destillatsioonimeetod siiski erilist vahet. Küll aga tuleb erinevus esile vasest ja roostevabast terasest valmistatud seadmete puhul, sest vask reageerib taimedes looduslikult esinevate väävli-ioonidega, sidudes ning eemaldades väävliühendid seeläbi destillaadist. Tulemuseks on puhas, maheda maitse ning erksa aroomiga destillaat, seevastu kui roostevabast terasest valmistatud destillaatorites destilleeritud hüdrosoole lastakse mõnikord mitu kuud seista või laagerduda, et materjalile omast ebameeldivat maitse- ning aroominooti eemaldada. Eelista vaske või klaasi!

Kas destillaat sisaldab säilitusaineid või ükskõik milliseid teisi lisandeid?

Looduspuhtale, piisavalt sanitaarsetes tingimustes destilleeritud ning villitud hüdrosoolile ükskõik milliste säilitus- vm. ainete lisamine on ebavajalik! Ainus põhjendus väärtusliku hüdrosooli solkimiseks võib olla müügitulu tõstmine. Säilitamise ettekäändel piirituse lisamine on põhjendamatu, sest puhtad destillaadid säilivad ka ilma etanoolilisandita mitmeid aastaid. Isegi hüdrosooli pakendil ilutsev kiri “100% orgaaniline” ei ole siinkohal usaldusväärne, sest nendele võib olla säilitusainena lisatud kaaliumsorbaati mis, kuigi kinnitatud toiduainetööstuses kasutamiseks turvaliseks, on in vitro uuringutes avaldanud inimese verelibledele genotoksilist ning mutageenset toimet. Ka võib orgaaniline koostis sisaldada säilitusainena bensoehapet, mis koostoimes askorbiinhappe e. kõigile hästi tuntud C-vitamiiniga moodustab uue komponendi benseeni, mille toime kantserogeenina on ammu teada.

Millal on hüdrosool destilleeritud? Kui kaua destillaati on säilitatud?

Kuigi sanitaarses mõistes puhtalt valmistatud hüdrosool võib säilida kasutuskõlblikuna isegi 5 või enam aastat, on ravieesmärgil soovitav kasutada võimalikult värskeid destillaate. Peamine korje-ja destillatsiooniaeg jääb mai- ja septembrikuu vahele, talveperioodil saab hüdrosoole realiseerida ning järgneva aasta suvel valmistada uued destillaadid. Nagu näha, puudub vähimgi vajadus säilitusainete lisamiseks, kuna hüdrosooli loomulik säilivusaeg on soovituslikust realiseerimisajast vähemalt 5 korda pikem.

Hüdrosoolide mitmekülgsed kasutusvõimalused

Kui hüdrosooli nimetada taime vee baasil hologrammiks, mis sisaldab ravimtaime tervistavat eluenergiat ja meditsiinilisi omadusi, jääb üle vaid kujutlusvõimele voli anda ning kasutusvõimalusi visualiseerub enam, kui esiti tunduda võib.

Olenevalt taimest võib hüdrosooli pihustada otse põletikulisele nahale, veritsevale haavale, muljutud lihasele, määrida reumaatilist valu tekitavale liigesele, pihustada limaskesta haavandile või nahale ilmunud ekseemikoldele.

Hüdrosoole on võimalik kasutada ka seespidiselt. Sel juhul jätkub destillaati kauaks, sest aroomiterapeudid soovitavad sisse võtmiseks lahjendada mõni teelusikatäis hüdrosooli liitri vee kohta. See kõneleb vaid üht – tegu on tugevatoimeliste looduslike ravipreparaatidega. Olen veendunud, et hüdrosoole on suuremas koguses sisse võetuna võimalik edukalt rakendada mitmesuguste halvaloomuliste kasvajate ravis.

Hüdrosoolid leiavad kasutust aroomiteraapias eetertasandi puhastamiseks ning vaimse tasakaalu ja selguse saavutamiseks. Millist taime täpselt valida, see sõltub eesmärgist. Ilusalongis võib põdrakanepi adstringentset e. kudesid pinguldavat toimet rakendada väärtusliku näonaha toonikuna, mis juba peale nädalapäevi kestnud kasutust annab naisele (ja miks mitte samuti mehele) värske, aastaid noorenenud ilme.

Kosmeetika valdkonnas asendavad hüdrosoolid vett – vastavalt vajadusele valitakse kreemi, losiooni või tooniku üheks baaskomponendiks sobivast taimest destilleeritud hüdrolaat. Põletikulise näonaha ning akne raviks võib kasutada väga tugeva põletikuvastase toimega raudrohtu, või kosmeetikatoodete komponendina tuntud saialille. Antiseptiline toime avaldub enamikul hüdrosoolidest, mistõttu pärsivad nad infektsioone ning seeläbi ka põletiku teket. Kaselehtedest valmistatud hüdrosooli võib lisada õhuniisutisse, täitmaks terve ruumi meeldiva värske aroomiga või pihustada otse saunakerisele, et eeterlikud komponendid hetkega leiliruumi õhu täidaksid.

Hüdrosoole saab kasutada toiduvalmistamisel, lisades neid lihtsalt salatitesse, suppidesse, maitsestades nendega liharoogi või kondiitritooteid. Hüdrosooli tervistav ning toniseeriv toime säilib toidu sees täielikult juhul, kui toitu peale hüdrosooli lisamist ei kuumutata. Kuumutamisel osa komponente lenduvad. Piparmündi hüdrosool oma kõrge mentoolisisaldusega sobib lisaks suuõõne värskendamisele ning seedekulgla vaevuste leevendamisele suurepäraselt asendama ka piparmündi essentsi, maitsestama smuutit, kokteili või mahešokolaadi. Aedtillist valminud destillaat annab roogadele värske tilli maitse, vaja on vaid mõned korrad pihustikorki vajutada ning köök täitub peagi meeldiva tilliaroomiga. Kokanduses kasutamiseks sobib ka põdrakanepist, melissist või isegi nõgesest valminud hüdrosool.

Põletikulist kurku, angiini, või lausa kopsupõletikku saab ravida, kasutades raudrohu hüdrosooli, millele tema põletikuvastase toime poolest on võrdväärne vaid kummel. Raudrohu hüdrosooli võib pihustada otse kurku, seejuures sisse hingates. Sel moel jõuab osa pihustunud vedelikuosakestest hingetoru kaudu kopsu. Tõhusam meetod on sellisel puhul hüdrosooli inhaleerida, kasutades inhalatsiooniks mitte vedelikku kuumutavat seadet, vaid ultrahelielemendi abil või analoogsel tehnoloogial vedeliku pinnalt osakesi õhku paiskavat inhalaatorit, milles inhalatsioonilahusena on kasutusel põletikuvastase toimega looduspuhas hüdrosool. Võimalusi vedelal kujul taimede kasutamiseks leiab igaüks oma kujutlusvõime piirides.

 

Allpool on välja toodud mõnede Alkeemialaboris destilleeritud hüdrosoolide spetsiifilisi toimeid:

Ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium)

Põdrakanep aitab Eesti rahvatarkuse kohaselt lausa 99 haiguse puhul.

Meditsiiniliste uuringute käigus on täheldatud ahtalehise põdrakanepi (Epilobium angustifolium) märkimisväärselt tugevat toimet inimnaha kaitsel ülemäärase UV-kiirguse kahjuliku toime eest, seda eelkõige tänu taimes leiduvatele polüfenoolsetele ühenditele, mis aitavad ära hoida erüteemi e. nahapunetuse teket. Põdrakanepist eraldatud ained on koostisosaks paljudes nahatoonikutes ja päikesekaitsevahendites.
Uuringute najal on leidnud kinnitust, et põdrakanepis leiduvad taimsed ühendid avaldavad nahale vananemist pärssivat ja toniseerivat toimet. Erinevalt kosmeetilistest päikesekaitsevahenditest ei blokeeri hüdrosool UV-kiirgust, mis aktiveerib nahas D-vitamiini moodustumise. Seega soodustavad tavakosmeetilised päikesekaitsevahendid D-avitaminoosi, mida hüdrosooli kasutades ei pea kartma. Selle asemel, et meie maa kevad-sügiseses kliimas elades UV-blokaatoriga rannakreemi kasutada ja kehal saamata jäänud D-vitamiini õlilahus-kapslitega asendada, hoidu päikesepõletusest Eestis kasvanud põdrakanepitaimedest kohapeal valminud alkeemilist destillaati kasutades.

Samuti on põdrakanepist valminud hüdrosool ennast igati õigustanud UV-kiirguse üledoosist tingitud päikesepõletuse leevendamisel. Isegi 5-tunnine päevitamine heledale, päikesega veel harjumata nahale, mis päädis kolmel inimesel ulatusliku 80 %-lise nahapõletusega ning oleks kahtlemata viinud II astme põletuse e. villide tekkeni, sai tänu põdrakanepi hüdrosoolile kohest leevendust. Põdrakanepist eraldatud toimeained on koostisosaks ka kosmeetilistes päikesekaitsevahendites, taimest valminud hüdrosooli toime UV-kiirgusest tingitud punetuse leevendamisel on hämmastav. Kohene leevendus põletusega kaasnevale valule ning veidi hiljem tekkivale piinavale sügelustundele teevad põdrakanepi hüdrosoolist tõsiseltvõetava esmaabivahendi päikesepõletuse ning põletushaavade ravis. Põletuse akuutses faasis peaks hüdrosooli põlenud nahale pihustama vastavalt vajadusele, keskmiselt 5-6 korda tunnis. Selline meetod sobib kasutamiseks nii täiskasvanutele kui lastele.

Ahtalehise põdrakanepi lehtedest ja õisikutest destilleeritud hüdrosool on puhas looduslik preparaat päikesepõletuse ennetamiseks ning kuumava naha jahutamiseks ja niisutamiseks. Pihustada nahale enne ja peale päevitust.

Järgmine omadus, mida põdrakanepi hüdrosooli puhul kindlasti tasub esile tuua, avaldub taime nahakudesid toniseerivas, vananemist pärssivas toimes, mis, nagu eelnevalt mainitud, ka kliiniliste uuringute najal kinnitust on leidnud. Nädalapäevad hommikuti ja õhtuti hüdrosooli näonahale pihustades märkavad siledamaks muutunud ilmet isegi mehed ? Veel omab põdrakanep analgeetilist, anti-mikroobset, kõhulahtisuse vastast, paistetust alandavat ning isegi kasvajate vastast toimet.

 

Raudrohi (Achillea millefolium)

Tuntud ja kõrgelt hinnatud taimeravitseja Maria Treben on oma raamatus “Ravimtaimed – Tervis Jumala apteegist” kirjutanud: “Vanades ravimtaimeraamatutes nimetatakse raudrohtu, kui kõigi haiguste ravijat, seetõttu võib teda alati kasutada, kui kõik muu on asjatu” ning lisab, et  “Naistel jääksid paljud hädad olemata, kui nad vahetevahel kasvõi kordki kasutaksid raudrohtu; Oma verdpuhastava jõu tõttu tõukab ta kehast välja kõik tõved, mis seal aastaid on pesitsenud; Raudrohi mõjub otseselt luuüdile ja aitab seal kaasa vereloomele. Nii aitab ta isegi luuüdi haiguste puhul, kus muu meditsiin jõuetuks osutub; Raudrohi on verejooksu sulgemise vahend;”

Verejooksu sulgemisel pole raudrohule tõepoolest võrdväärset taime, veritsevale haavale pihustatud raudrohu hüdrosool peatab verejooksu mõne hetkega – jällegi tõsiseltvõetav looduslik esmaabivahend verejooksu sulgemiseks. Antiseptilist, põletukuvastast ja desinfitseerivat toimet mainimata. Raviks võib asetada haavale raudrohu hüdrosooliga niisutatud marlilapi, mis sidemega fikseeritakse. Haavasidet tuleks vahetada 1-2 korda päevas. Kui paranemine on märgatav, anda haavale pikemalt rahu ning vahetada sidet ülepäeva.

Saastunud keskkond, säilitusainete, toksiliste aso-värvide ning glutamaatidega “rikastatud” poolfabrikaatidest toitumine, nahka kahjustavaid lisandeid sisaldavate kosmeetiliste ja hügieenivahendite järjepidev kasutamine ning muuseas ka stress tekitavad allergiat, mis omakorda kutsub tihtilugu esile nahapõletikku e. atoopilist dermatiiti, mida erinevatel andmetel põeb kuni viiendik inimkonnast. Nahale laiguti tekkivaid punetavaid, ketendavaid ning tugevalt sügelevaid põletikukoldeid, mis teatud toiduaineid tarbides tänu neis sisalduvatele glutamaadile ja allergeenidele enam esile tulevad, aitab suurepäraselt ravida raudrohust destilleeritud hüdrosool. Kuigi farmaatsiaettevõtete lobistide poolt ajupestud, ehk peenemalt väljendudes “koolitatud” perearstid, kes ilmselgelt meditsiinist mõhkugi ei taipa kirjutades mõne-aastasele väikelapsele dermatoloogiliste probleemide puhul hormoonpreparaatidest kortisoonsalve, tehes sellega lapsele perspektiivis rohkem kurja, kui head, võib samuti ka väikelapse nahale pihustada hüdrosoolina raudrohtu, mis võtab sügelustunde ning ravib hämmastava kiirusega dermatoloogilisi põletikukoldeid.

Kõrvenõges (Urtica dioica)

Maria Treben kirjutab oma raamatus “Ravimtaimed – Tervis Jumala apteegist”: “Kõrvenõges on parim verd puhastav ja samaaegselt vereloomet soodustav vahend; Teaks inimkond seda, kui tugevate raviomadustega ta on, külvataks ning kasvatataks ainult nõgeseid;”

Kõrvenõgese hüdrosool on peanaha toonik. Saunasõpradele meenub ehk vanas suitsusaunas pea- ning juustepesuks pesukaussi valmistatud kõrvenõgese või takjajuure leotis. Nõges sisaldab ohtralt rauda, looduslikku taimset kaltsiumi ning C-vitamiini. Sisse võetuna toimib kõrvenõgese hüdrosool verdpuhastavalt, vereloomet soodustavalt, energiavarusid täiendavalt ja üldoniseerivalt, lisaks aitab nõges langetada vere suhkrusisaldust. Kõrvenõgese hüdrosool, sarnaselt teega, sobib keha detoksifitseerimiseks verefiltratsiooni läbi, toetades seejuures peamisi filtreid – maksa, neeru ja naha funktsioone kui ka südant ning kogu organismi tervikuna, ravides aneemiat ning tõenäoliselt ka leukeemiat, samas toetades keha iseparanemisfunktsiooni kõiksuguste patoloogiliste düsfunktsionaalsuste ravis.

Haavaravis on kõrvenõgese hüdrosooli kasutamine igati õigustatud, haavad paranevad kiirelt ja paranemine toimub ilma infektsioonide ning põletiketa. Otsekui imerohuna toimib haavu parandavalt kõrvenõgese-takjajuure hüdrosooli lahus 1:1 vahekorras. Võib ette kujutada ravitoimet, kui lisada komponendina veel raudrohtu, kummelit…

 

Naistepuna (Hypericum perforatum)

Meestel tasub selle taimega olla ettevaatlik, sest pikemalt, kui kaks kuud naistepuna teed juues, on võimalik impotentsuse tekkimine. Naistel vastupidi reguleerib naistepuna keha hormonaaltasakaalu ning mis peamine – mõjub tänu oma toimeainele hüperitsiinile loodusliku antidepressandina, ravides kerge kuni keskmise raskusega depressiooni. Tableti kujul antidepressantide söömine võib lõppeda mentaalse tüsistusega, rääkimata toksilistest mõjudest siseelunditele. Naistepuna hüdrosoolil puuduvad seesugused kõrvalnähud, sest säilinud on looduslik kompleks tervikuna.

Samuti on täheldatud ka naistepunal haavu parandavat ja põletikuvastast toimet. Naistepuna ürdist ehk õitest ja lehtedest valmistatud salv aitab efektiivselt vähendada teatud liiki psoriaasilesioone. Taimest saab abi seedehäirete, kõhulahtisuse, maksa- ja põiehaiguste puhul. Ürdist valmistatud ravimit kasutatakse II ja III astme põletuste, nina ja kurgu limaskesta ägeda põletiku ning põsekoopapõletiku ravimisel.

 

Piparmünt (Mentha piperita)

Piparmündi peamine aktiivaine mentool aitab vaigistada köha, rahustades hüdrosooli komponendina põletikulist kurku. Meelekohtadele pritsides leevendab peavalu. Mitmed uuringud on kinnitanud mentooli leevendavat mõju IBS e. ärritatud soole sündroomi jm. seedekulgla vaevuste korral. Piparmündi hüdrosooli saab kasutada loodusliku tõhusa suuvärskendina või reisil olles merel tekkiva iiveldustunde leevendamiseks. Isegi kosmeetilised näotoonikud sisaldavad väheses koguses mentooli, et nahka ja enesetunnet mõnusa jahutusega värskendada. Epidermiliselt, eriti aga näonahal kasutades tuleb jälgida, et piparmündi hüdrosool saaks piisavalt lahjendatud, kuna mentooli kontsentratsioon, mis sõltub korje- ning destillatsiooni ajast, korjatud taimeosadest, ilmastikust, võib ületada näonahale soovitava hulga.

Piparmünt, nagu ülalpool kirjutatud, sobib kasutamiseks ka toiduvalmistamisel, eriti kondiitritoodete maitsestamisel. Võimalik on kallata teekruusi põhja hüdrosooli ning valada peale kuuma vett, nii saame omapärase piparmünditee. Sama meetodit võib kasutada ka teiste seespidiselt kasutatavate taimsete destillaatide puhul. Seejuures tuleks jälgida, et hüdrosoolile kallatav keedetud vesi oleks piisavalt jahtunud, et eeterlikke komponente enne tarvitamist vähem aurustada, ning ka seepärast, et valminud jooki koheselt tarvitada saaks, sest meditsiiniline toime on vahetult peale valmistamist optimaalne. Siiski säilib hüdrosoolis rohkem komponente, kui lahjendamiseks kasutada jahedat vett. Osad taimed, nagu varemerohi Symphytum officinalis on seespidiselt tarvitades maksatoksilised, varemerohust valmistatud hüdrosooli tuleks seetõttu kasutada vaid välispidiselt.

 

Varemerohi (Symphytum officinalis)

Reumaatilisi liigesevalusid vaigistada aitab hüdrosooli pihustamine valulikku piirkonda, analgeetiline toime avaldub kohe peale pihustamist ja naha sisse hõõrumist. Sama meetodit võib kasutada ka põrutuste, venituste, muljumiste, nihestuste ja nikastuste raviks, kus varemerohu hüdrosoolist samuti kiirelt abi saab. Turses ja kiiresti väsivad, veenilaiendite ning verevarustuse häiretega jalad saavad varemerohu abil jälle valutult liikuma. Lisaks valuvastasele toimele soodustab ja aitab veremerohi kaasa luumurdude paranemisele. Kuigi varemerohu hüdrosool tagab peale pihustades ja õrnalt naha sisse masseerides kohese leevenduse, tuleks ravi eesmärgil hüdrosooli kasutada pikema aja vältel, kuni probleemne kehaosa on paranenud. Igat sorti vigastuste ja haiguste ravimisel on abi seespidiselt tarvitatavast toetavast kõrvenõgesest, olgu selleks siis nõgeselehtedest valmistatud ravimtee või lahjendatud kujul hüdrosool, mida lokaalse aplikatsiooniga samaaegselt juuakse.

 

Kaselehed (Betulae folium)

Kaselehtedest destilleeritud hüdrosooli võib lisada õhuniisutisse, nii täidame terve ruumi meeldiva värske kaselehearoomiga. Saunas käies pihusta kerisele või leiliruumi õhku. Kaselehed omavad diureetilist ja antibakteriaalset toimet.

 

Saialill (Calendula officinalis)

Saialille toime on põletikuvastane, antibakteriaalne, vereringet soodustav ning (sh. mädanevaid pahaloomulisi) haavu parandav. Maria Treben kirjutab oma raamatus “Ravimtaimed – Tervis Jumala apteegist”: “Paljud tuntud arstid peavad saialille tähtsaimaks vahendiks vähiravis. Kui opereerida enam ei saa, soovitavad nad pikemat aega saialille teed juua.” Saialille hüdrosoolist saab abi ka põletushaavade ravis.

Alkeemialabori hüdrosoolid

Lisaks eelpool toodule tasub iseseisvalt ravimtaimede ning nende toimete kohta lugemismaterjali juurde otsida. Internetist leiab nii herbalistikaga seotud rahvapärimusi, kliiniliste uuringute ja katsete kirjeldusi kui ka taimeravist abisaanute jagatud kogemusi.

 

Reigo Jõe

 

Terviktesti leiad: Alkeemialabor

Fotod: alkeemialabor.ee



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt