Uuringud: paratsetamool vähendab empaatiavõimet

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

4. veebruar 2020 kell 9:48



Kui inimene võtab valu vaigistamiseks paratsetamooli, võib see ravim lisaks valule tuimestada veel mõndagi muud. Uuringud näitavad, et paratsetamool vähendab teiste suhtes kogetavat empaatiat ning see puudutab nii füüsilist empaatiat kui ka sotsiaalset, mis tähendab, et paratsetamool nüristab meie kaastundlikkust teiste inimeste suhtes.

 

Ohio Ülikooli teadlased leidsid, et kui uuringus osalenud inimesed võtsid paratsetamooli ning kuulasid lugusid teiste inimeste õnnetustest, arvasid nad nendel inimestel esinevat vähem valu ja kannatusi, võrreldes katsealustega, kes paratsetamooli ei manustanud. “Need leiud viitavad sellele, et teiste inimeste valu ei tundu paratsetamooli tarvitamise järel enam sama suur ja tõsine,” ütles ajakirjas ajakirjas Social Cognitive and Affective Neuroscience avaldatud uuringu kaasautor Dominik Mischkowski.

Paratsetamool (atseetaminofeen) on põhiline palavikualandajate toimeaine ning seda leidub veel sadades erinevates ravimites, mistõttu on oluline teada, millist mõju see võib inimese käitumisele ja tunnetele avaldada.

Juba varasemas uuringus tuli välja, et paratsetamool kahandab positiivsete emotsioonide kogemist ning vähendab õnnetunnet. Kui panna kokku kaks uuringut, siis näeme, et on veel palju, mida me ei tea ühe kõige populaarsema käsimüügiravimi kohta. “Me ei tea, miks paratsetamool nõnda mõjub, aga see on küllalt murettekitav,” ütles üks viimase uuringu autoritest. “Empaatia on oluline. Kui teil on enda kaaslasega tüli või dispuut ning te olete eelnevalt võtnud paratsetamooli, siis uuringu kohaselt võib see teid mõjutada olema vähem mõistev ja teadlik oma kaaslase tunnete ja nende haavamise suhtes.”

 

Esmaklassiline tuimesti

Teadlased viisid läbi kaks uuringut. Ühes osales 80 keskkooli õpilast. Uuringu alguses jõid pooled õpilased sisse vedelikku, mis sisaldas 1,000 milligrammi paratsetamooli. Samal ajal jõid teised sisse platseebot ehk ilma ravimita vedelikku. Õpilased ise ei teadnud, kas nad saavad ravimiga kokteili või ilma.

Ravimil lasti mõjuda ühe tunni ning seejärel paluti uuringu osalistel lugeda läbi kaheksa lühikest stsenaariumit, kus igaühes kannatas inimene mingit sorti valu käes. Näiteks ühe stsenaariumi kohaselt vigastas inimene end noaga ning haav ulatus luuni välja. Teine lugu rääkis sellest, kuidas inimene elab üle oma isa surma. Seejärel tuli osalejatel hinnata lugudes esinenud inimeste valu, kasutades skaalat 1 (üldse ei mingit valu) kuni 5 (kõige hullem kujuteldav valu).

Kokkuvõttes tajusid paratsetamooli saanud õpilased teiste valu palju vähem kui teised, hinnates stsenaariumites kirjeldatud inimeste kannatusi palju väiksemaks, kui need, kes said platseebot.

Teine eksperiment viidi läbi 114 tudengiga. Samamoodi nagu eelmiseski, võttis pool gruppi platseebot ja teine pool sai ravimit. Uuringu esimeses osas lasti uuringus osalejatele kahe sekundi pikkuseid valge müra helisid, mis jäid 75 ja 105 detsibelli vahemikku. Osalejad pidid hindama, kui ebamugavad need mürasähmakas nende jaoks olid, kasutades samamoodi skaalat 1-5. Seejärel paluti neil kujutada ette, kui palju valu ja ebamugavust tekitaksid need müralained teisel anonüümsel uuringus osalejal.

Tulemused näitasid, et platseebot saanud grupiga võrreldes hindasid paratsetamooli saanud grupi liikmed müralainete mõju vähem häirivaks nii iseenda kui ka teiste jaoks. “Paratsetamool leevendas nende valu, kuid samal ajal vähendas ka nende empaatiavõimet teiste suhtes, kes sarnaseid mürasööstusid kuulsid,” ütles Mischkowski.

Uuringu järgmises osas pidid osalejad omavahel tutvuma ja põgusalt sotsialiseeruma. Seejärel vaatas iga osaleja üksinda teatud online-mängu, mis simuleeris olukorda, kus kolm inimest olid just omavahel tutvunud. Selles “mängus” jätsid kaks kohtunud inimest oma tegevustes välja kolmanda inimese. Osalejatel paluti hinnata, kui palju valu ja kannatust võis välja jäänud inimene tunda.

Taaskord hindasid paratsetamooli saanud grupp need negatiivsed tunded kordi väiksemaks, kui platseebogrupi inimesed. Ravimit saanud inimesed ei tundnud sama palju empaatiat ning neile ei läinud sama palju korda kõrvale tõugatud inimese tunded.

2004. aastal läbi viidud uuringus skanneeriti inimeste ajusid, et vaadata, kuidas nad kogevad valu ning mida teeb aju ajal, mil nad kujutavad ette kellegi teise samasugust valu. Sealt selgus, et mõlemal juhul aktiveerus ajus üks ja sama osa. Seetõttu on teadlaste sõnul loogiline, miks valuvaigisti võib vaigistada ka empaatiavõimet.

Teadlased jätkavad tööd selle nimel, et välja selgitada, kuidas paratsetamool võib mõjutada inimese emotsioone ja käitumist ning peagi alustatakse ka uuringut, kus vaadeldakse teise populaarse valuvaigisti- ibuprofeeni mõju sarnastes olukordades.

 

Allikad: NCBI, NCBI 2, MedScape

Foto: David Garrison / Pexels

 

Toimetas Janne Ark



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.