Erinevus ülitundliku aju ja “tüüpilise“ aju vahel

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

17. juuni 2021 kell 20:40



Kas märkad väikseid detaile enda ümber, mida teised ei näe? Eriti üksikasju ümbritsevate inimeste kohta? Kas sul tekib kiirelt ülestimulatsioon, kui su ülesannete loetelu on pikk, su nädalavahetus on tihe või kui veedad aega lärmakas ja kaootilises keskkonnas? Kas tajud oma kogemusi sügavuti ja tunned emotsioone suurelt?

Kui jah, siis võid olla ülitundlik inimene (ÜTI). Vaatame nelja suuremat erinevust.

 

1. Su aju reageerib dopamiinile teisiti

Dopamiin on aju premeeriv kemikaal. Lihtsalt öeldes sunnib see sind tahtma teatud asju teha ja seejärel annab sulle võidu ja naudingu tunde.

Mitmed ülitundlikkusega seotud geenid mõjutavad aju dopamiini kasutamist – viisil, mida me veel isegi täielikult ei mõista. ÜTI-t tõmbavad välised hüved tõenäoliselt vähem kui mitte ÜTI-t. Preemiateks on pigem elu „kuldsed kleebised.“ Näiteks edutamine tööl, palgatšekk või sotsiaalsesse gruppi kuulumine. Sarnaselt introvertidele pole ÜTI-de jaoks sageli lihtsalt need teemad nii põnevad, mida teised jälgivad.

See on osa sellest, mis võimaldab ÜTI-del teabe töötlemise ajal end jälgida ja tähelepanelik olla. Tõenäoliselt takistab see sama ka liikumast tugevalt stimuleerivate olukordade poole, mis lõppeksid ülestimulatsiooniga.

Kui oled ÜTI ja sulle lihtsalt ei paku huvi lärmakad peod ja suured riskid, pead selle eest tänama oma dopamiini süsteemi.

 

2. Sinu peegelneuronid on aktiivsemad

Peegelneuronid mängivad suurt rolli ÜTI ajus. Need aitavad meil oma tegude põhjal mõista, mida keegi teine kogeb. Sisuliselt võrdlevad need ajurakud teise inimese käitumist aegadega, mil olete ise sarnaselt käitunud „peegeldades“ neid tõhusalt, et mõista mis teistes toimub.

See on paljudel põhjustel oluline. Kuid peamiselt lubab see meil tunda teiste suhtes empaatiat ja kaastunnet. Kui tunneme ära valu (või rõõmu), mida keegi läbi elab ning haakume sellega, on see just selle süsteemi tõttu. Suurem peegelneuronite aktiivsus viitab empaatilisemale inimeses – nagu ÜTI.

ÜTI-del pole tingimata rohkem peegelneuroneid kui teistel, pigem on nende peegelneuronite süsteemid aktiivsemad. 2014. aastal leiti uuringutes, et ÜTI-de aju aktiivsus oli sotsiaalsuse ja emotsioonide töötlemise osas kõrgem. Selline aktiivsus kerkis isegi võõrastega seotud katsetes. Mis omakorda tähendab, et ÜTI-d võivad hõlpsasti kaastunnet jagada ka isikule, keda nad ei tunne. (Mõju on siiski kõige suurem lähedaste puhu.)

ÜTI jaoks on peegelneuronid sammaegselt supervõimeks kui ka ebamugavuseks – näiteks, kui sa ei saa vaadata sama TV saadet, kui teised, sest see on liiga vägivaldne. Kuid siit pärineb ka see, mis muudab su soojaks, hoolivaks ja läbinägelikuks teiste inimeste läbielamiste suhtes.

 

3. Sa tõesti koged emotsioone elavamalt

Eesajju on peidetud põnev piirkond. See on ühendatud mitmesse süsteemi, mis hõlmavad emotsioone, väärtushinnanguid ja töötlevad sensoorset infot. Kui ütleme, et ülitundlikud inimesed töötlevad infot teistest sügavamini, juhtub see suure tõenäosusega just siin.

Kuigi selle piirkonna roll pole veel täielikult mõistetav, on see kindlalt seotud emotsioonide reguleerimisega ning võimaldab neid kogeda teatava erksusega. Kõik meist tunnevad elu emotsionaalsetel hetkedel end elavamana. Kuid kõrge tundlikkus on seotud geenidega, mis iseäranis rõhutab emotsioonide sügavat tajumist. See geen võimaldab palju sügavamat kogemust.

Mida see ÜTI-de jaoks tähendab? Erinevalt peegelneoronitest, pole emotsionaalne erksus tingimata seotud sotsiaalsusega. See on seotud sellega, kui tugevalt tunned emotsioone ise enese sees vastusena ümberringi toimuvale. Seega, kui tundub, et koged emotsioone tugevamini kui teised, pole see ainult sinu peas (olgu, see on täielikult sinu peas, aga mõistad, mida mõtlen!). ÜTI-d on tundlikult häälestatud, et kogeda isegi peeneid emotsionaalseid vihjeid ja neile reageerida.

 

4. Teised inimesed on eredalt sinu radaril

Vähem tundlike inimeste jaoks on teiste inimeste välja lülitamine lihtne. Kuid ÜTI aju on loodud veidralt märkamaks ja lugemaks inimesi.

See on selgelt nähtav paljudes teistes aju osades, mis muudab ÜTI eriti aktiivseks sotsiaalsetes situatsioonides. Näiteks ajupildi uuringud tõid esile kõrgenenud aktiivsuse piirkondades, mis võivad luua suurema teadlikkuse ja hetkes teadval olemise. Need piirkonnad on palju aktiivsemad teiste inimeste piltide suhtes, eriti nende osas, kes on sobiliku sotsiaalse või emotsionaalse suunitlusega.

Teisisõnu: ülitundlikud inimesed muutuvad sotsiaalses kontekstis tegelikult erksamaks ja „teadlikumaks.“ Kui oled ÜTI, on sinu radaril kõige eredamalt inimesed.

Ülitundlikku aju kingitus
Ülitundliku aju kingituse kohta on paljugi öelda. See töötleb teavet põhjalikult, näeb rohkem seoseid ja suhtleb teistega sügavuti.

Võib olla on sinu kõige olulisem kingitus ÜTI-na just see, mis on mõeldud sinu kaitsmiseks. Sinu aju on häälestunud kõigi ümbritsevate käitumise märkamisele ja lugemisele. Kui kellelgi on halb uudis, tead sa seda. Kui keegi ei hakka sind õigesti kohtlema, näed seda tulemas. Kui olukord pole sinu jaoks toetav, tead tõenäoliselt ka seda.

See on oluline, sest ÜTI vajavad arenemiseks tervislikku keskkonda ja toetavaid lähedasi – vahest ehk isegi rohkem kui teised.

Kui oled ÜTI võib su aju olla kõige võimsam sotsiaalne masin kogu universumis!

 

Andre Solo

Inglisekeelse artikli leiad siit.

Vaba tõlkena eesti keelde pannud Marilii Toots.
www.joogatunnid.ee
www.ulitundlikinimene.ee
FB Rännud hingemaastikul
Youtube Rännud hingemaastikul
Soundcloud Rännud hingemaastikul
Instagram, mis on saanud nime Marilii esimese raamatu “Kukkudes armastusse” järgi

♥ Marilii kasvamise teekond on vormumas raamatuteks.
Sul on võimalus panustada tema järgmiste teoste ilmumisse siin: https://www.hooandja.ee/projekt/rannud-hingemaastikul

Foto: VICUSCHKA / Adobe Stock

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.