Madis Mark: Missioon inspireerida miljoneid ja tõusta jalgadele

10. jaanuar 2019 kell 14:39



“Sõbrad, olen võimsal missioonil. Ma kavatsen interneti vahendusel miljonitele inimestele demonstreerida, mida on inimene oma hinge ja keha koostöö abil võimeline saavutama. Minu missiooniks on kogeda tõelist inimpotentsiaali ja näidata, et kõik on võimalik. Ja ma alustan sellest, et tõusen sel suvel 2019 aastal iseseisvalt oma jalgadele,” kirjutab oma blogis raamatu “Valu kingitus” autor Madis Mark, kes koolilapsena jäi õnnetuse käigus betoonbloki alla ja oli seetõttu aheldatud ratastooli ning läbis tee depressioonist vaimse virgumiseni.

 

Otsus kindlam kui kunagi varem

Kes on mind kauem jälginud, teab, et see ei ole mul uus mõte. Tunnistan, et olen seda korduvalt sõpradele lubanud ja isegi internetis kuulutanud, et nüüd hakkab see pihta. Ja ma olen tõesti mitmeid kordi nii-öelda ebaõnnestunud.

Aga mitte kunagi sellepärast, et ma oleks usu kaotanud. Nii üllatav kui see ka pole, on minu usk sellesse iga aastaga vaid kasvanud, kuigi minu õnnetusest on möödas üle 17 aasta. Üks tuttav ennustaja nägi mind ühe kepiga kõndimas 24-aastaselt (ütles mulle seda, kui olin 16-17 aasta vanune). Ja ka see aeg möödus ilma selle visiooni realiseerumiseta.

Tookord ma küll lootsin selle peale, kuid tänasel päeval ma ei võta ühtegi sellist ennustust tõsiselt. Enamik arste (väljaarvatud dr. Ivo Kolts) pole mulle sellist lootust andnud, aga ka see ei heiduta mind, sest mina olen oma reaalsuse looja, mitte keegi teine.

Ma tean, mida ma endas näen, ja see pilt on mulle juba teismelisest saadik näidanud, et ühel päeval ma jooksen. Olen seda näinud mitmeid kordi ka unenägudes. Samuti on seda sageli juhtunud sõprade unenägudes, kuigi enamik neist mind lapsepõlves ei tundnud ega pole mind ka kunagi jooksmas näinud.

Minu takistuseks oli varemalt vaid see, et ma ei teinud kunagi seda päris otsust. Ma mängisin selle ideega üsna kaua, kuid esiteks ei olnud mul piisavalt sisemist väge, et sellist väljakutset ette võtta, ning teiseks oli mul suuri raskusi enesejuhtimise ning fookuse säilitamisega.

Tänaseks päevaks olen ma varunud piisavalt väge ja tarkust, et seekord asjaga lõpuni minna. Kõigepealt sain oma valuga sõbraks, avastasin maagilise enesearmastuse, ning sain teadlikuks sellest, kes ma tõeliselt olen. Seejärel kulus veel mitu aastat aega, et ennast juhtima õppida ja argipäevaelu mustritest aru saada.

Lõpuks sain ma selgeks kõik väiksemad või suuremad käivitajad, mis mulle hoogu juurde annavad. Reaalsed tööriistad, millega oma unistusi ellu viia. Ainus, mis veel puudu, oli kindel otsus, millega põletada kõik sillad ja laevad vanasse maailma. Ja ma olen igavesti tänulik oma armsale sõbrannale, kes selle viimase lülituse minus esile kutsus!

 

Minu suurim taotlus

Enamikule inimestele tundub sellise eesmärgi ettevõtmine nii ilmselge, et seda ei ole vaja põhjendada. Kõik meist unistavad tervest kehast. Ja paljud minu teekaaslased on mõelnud seda tuntud mõtet: „Kui ma vaid kõndida saaks, siis elu oleks lill.

Ütlen ausalt, et sellise suhtumisega poleks ma kunagi nii kaugele jõudnud kui praegu.

Teismelisena uskusin tõepoolest, et terved jalad lahendaksid ära kõik minu probleemid. Kogu õudus oleks saanud silmapilkselt lõppeda. Aga motiiv saada oma reaalsusest eemale ei andnud kunagi mulle jõudu tervenemiseks, vaid ankurdas mind pigem kannatustesse.

Alles siis, kui ma avastasin oma tõelise väärtuse, ja õppisin elu täielikult vastu võtma sellisena nagu see on, hakkasin nägema, et tervenemine on täiesti võimalik.

Arvan, et minu elu üks suurimaid õppetunde ongi olnud seotud enesearmastusega. Kui see oli olemas, tahtsin ma kangesti näidata maailmale, et igas olukorras on võimalik olla õnnelik. Ja tükk aega tundsin, et sellest piisabki – see ongi minu missioon.

Kuid iga teekond jõuab ühel päeval lõpule, et uus saaks alata. Enda vastu täielikult ausaks jäädes tean, et see ei ole kõik, mida pakkuda suudan. Ja olgem ausad – see oleks ka liiga lihtne.

Minu hing ihkab purustada kõik mentaalsed piirid ja liikuda tõelise inimpotentsiaali poole. Kogeda pealtnäha võimatut missiooni. Väljakutset, mis paneb kogu keha värisema.

Siin maailmas on mitmeid inspireerivaid inimesi nagu näiteks Nick Vujicic ja Sean Stephenson, kes on juba tõestanud, et füüsiline keha pole mingisugune piirang. Olen näinud korduvalt, kuidas kõige karmimas olukorras olevad inimesed suudavad olla õnnelikumad kui terve kehaga inimesed.

Ja tõepoolest, selline teekond on äärmiselt tänuväärne ettevõtmine. Kindlasti teen ma seda elu lõpuni, sest kogu minu elu vundamendiks on õnn praeguses hetkes. Aga samas soovin lisada juurde ka midagi eriti põnevat ja magusat!

Mida imelist on võimeline looma inimene, kes on õnnelik? Milline on meie tõeline potentsiaal? Vot sellistele küsimustele tahangi vastata.

 

Mõned olulised lisapõhjused:

  1. Tahan olla meeskes annab alati oma parima ja ületab ennast igal moel. Mees, kellel on laserfookus ning tohutu pühendumus teha ulmelist tööd. Sellise unistuse ettevõtmine annab mulle võimaluse OLLA, kes ma olen, ja VÄLJENDADA, mida ma sisimas soovin. Seega loomulikult ei ole kõige tähtsam sihtpunkti jõudmine, vaid teele asumine.
  2. Tahan näidata maailmale, milline imeloom on inimene, kes on üles ärganud. Suurem osa inimkonnast mängib üsna väikest ja ebaolulist mängu. See on kurb, kui osavalt on inimene suutnud ennast alla suruda ja pisitillukeseks vorpida. Mina soovin paljastada tõe.
  3. Tahan teha oma keha õnnelikuks ja näidata talle tänu kõige selle eest, mida ta on mulle õpetanud. Minu keha on väga palju üle elanud. Nüüd soovin ma pakkuda talle kõike, millest ta unistab. See ongi tõeline austus ja enesearmastus.
  4. Minu tervenemisel ja transformatsioonil on kaugeleulatuv mõju kogu maailmale. See inspireerib miljoneid inimesi järgnema oma suurimatele unistustele. Lisaks sellele kavatsen ma anda endast kõik, et aidata sarnaste väljakutsetega inimesi ja toetada nende tervenemist.
  5. Ma teen seda, sest… ma suudan.

Nii. Kui see on nüüd selge, saame lõpuks asuda asja kallale.

 

Mida see endast kujutab?

Mina tunnen, et küsimus pole selles, kas miski on võimalik või mitte, vaid millist pühendumust, tööd ja strateegiat see nõuab.

Esimesena on selge, et see ei ole midagi sellist, mida muude asjade kõrvalt teha. Kui ma seda teen, siis pean kogu oma energia sinna suunama ning mitu tundi päevas sellesse panustama. Aga kuna kavatsus on väga kindel, tahan ma luua omale elu, mis võimaldab mul igal hetkel selle unistusega kooskõlas olla.

See tähendab maksimaalset aega iseenda ja oma kehaga. Väestavaid hommiku –ja õhturituaale. Terviklikku süsteemi, mis toetab minu unistuse realiseerumist, seehulgas finantsiline vabadus või vähemalt mõtteline vabadus, et ma selle üle ei peaks muretsema. Aga kuna raha peab igal juhul teenima, siis esitan ma endale küsimuse: „Kuidas luua endale finantsiline küllus oma unistuse abil?“

Esimese asjana tuleb pähe see, et ma jagan maailmaga kogu teekonda – kuidas viin unistuse algusest lõpuni ellu (seehulgas kuidas ma olen praegusesse punkti jõudnud). Ma usun, et see on juba omaette väga hinnaline panus. Olen aru saanud, et materiaalne rikkus sõltub eelkõige sellest, kui palju väärtust sa lood. Sinna hulka kuulub muidugi ka teadlik strateegia, kuid kõige aluseks on väärtus, mis tuleb otse südamest.

Kui sa lähtud oma soovides hinge vajadustest, siis kogu universum aitab sulle salamisi kaasa ja näitab sulle teed igal sammul.

PAULO COELHO: “ALKEEMIK”

Selle põhimõtte järgimiseks on minu esimeseks sammuks igapäevased Instagrami ja Facebooki lood, millest panen iga nädala lõpus kokku ühe inspireeriva montaaži. Ja mida rohkem sellest inimesed teada saavad, seda rohkem tekib kindlasti ka jälgijaid, kes soovivad mind toetada ja minu infotooteid (raamatud, koolitused) või teenuseid (coaching ja kogemusnõustamine) soetada.

Need nõuavad samuti piisavalt ajalist panust, kuid kuna need on kooskõlas minu suurimate väärtustega, siis annavad mainitud tegevused mulle energiat oma unistuse elluviimiseks. Ja kui mängu tuleb passiivne sissetulek, siis vabastab see minu energiat veelgi rohkem.

Hea küsimus on siinkohal ka: „Mida ma pean ohverdama?“ Kindlasti igasugused ajaraiskamise taktikad, mis olid varemalt minu tagasilanguste põhjusteks, kuid õnneks olen ma selles osas väga head tööd teinud. Vahepeal mõni video satub silme ette, aga üldiselt on tugevad strateegiad paigas. Samuti pean tihedamini inimestele EI ütlema, ent kui siht on silme ees, on seda tunduvalt kergem teha.

 

Kuidas saate mulle abiks olla?

Ma pole kunagi eriti suur annetuste küsimuse fänn olnud, sest ma tahan alati olla veendunud, et see, mida ma teen, on inimesele otseselt kasulik. Ja samuti tahan ma kinnitada fännidele, et mul on tõsised kavatsused, ja igasugune toetus kulub selle unistuse realiseerimiseks. Seega ma mõtlen lähitulevikus sellele põhjalikumalt järele, kuid olulisem on järgnev:

  • Ideed ja pakkumised, kuidas te saate minu ettevõtmises rolli mängida. Sinna hulka võivad kuuluda ka kõik mõtted, mis seostuvad tervenemise, finantside, internetiturunduse või enesearenguga üldiselt.
  • Saate toetada mind raamatu soetamisega, kuid kuna Valu kingituse müügist jõuab minuni väga väike protsent, siis plaanis on luua e-raamatuid, mida on mul lihtne ise toota ja väljastada. Aga selleks on mul vaja paremat selgust, millest inimesed huvitatud on. Esialgu on mõttes luua praktiline juhend, kuidas arvuti –või nutisõltuvusest vabaneda ja ennast juhtima õppima, või e-raamat sellest, kuidas valuga sõbraks saada ja tõelist õnne leida. Aga teil on alati võimalus ka enda ideid jagada.
  • Saate tulla mulle coachingu klientideks, et oma isikliku visiooni poole liikuda ning saada toetust nende vajalike sammude tegemiseks. Esialgu võite lihtsalt proovima tulla, sest olen alles praktiseerija ja vajan selles rohkem kogemusi.

Teeme koostööd ja aitame üksteisel oma unistusi realiseerida!

Suur aitäh tähelepanu ning igasuguse abi eest nii minevikus, olevikus kui tulevikus!

Näeme 13. juunil 2019, mil seisan iseseisvalt oma jalgadel.

 

Allikas: Madis Marki blogi

Madise YouTube’i kanal: https://www.youtube.com/FromWheelchairToMarathon
Madise Instagram: https://www.instagram.com/matumark
Madise Facebooki leht: https://www.facebook.com/MadisMarkBlog

Foto: