Foto: Mikhaylovskiy / Shutterstock

Traditsiooniline hiina meditsiin ja teised pärimused õpetavad, et perimenopaus on naise elus püha pöördepunkt. “Paljud meist, naistest, liiguvad praegu oma elu järgmisse etappi. Oleme selles eas, kus märkame kortse, halle juukseid ja lisakilosid. Perimenopaus ja menopaus on kas juba kohal või ootavad kohe nurga taga. Julgustan nii iseennast kui ka sind olema enda vastu eriti hooliv, kui me selles kummalises ajajärgus liigume,” kirjutab massaažiterapeut Sarah Lousignau.

PS! Perimenopausist räägime ka 25. aprillil toimuvalt suurel menopausi konverentsil MENOVERSUM, kus esinevad teiste hulgas Liis Orav, Irje Karjus, Elery Tammemägi, Aale-Triinu Sonn ja dr Sergey Saadi.

Rahu tegemine perimenopausiga

Sageli võime vaadata noori, kauneid 25-aastaseid ja tunda nostalgiat. Kuid ka meie olime kord 25 – just nagu nemad saavad ühel päeval olema meie eas. Me ei ole enam “suvekleitides tüdrukud”.

Selle, mida nemad toovad ellu nooruse ja elujõuga, toome meie oma tarkuse, vaimukuse ja kogemusega. Oleme kogenud südamevalu, kasvatanud lapsi, hoidnud kodu, loonud ettevõtteid, maksnud arveid ning tulnud toime haiguste, kurbuse ja kõige muuga, mida elu on meile toonud. Mõned meist on kaotanud oma kõige kallimad. Me oleme ellujääjad… me oleme vaiksed sõdalased… me oleme Naised.

Isegi kui meie keha ei ole enam see, mis kunagi, kannab see endas meie hinge, julgust ja jõudu. Astugem sellesse eluetappi alandlikkuse, väärikuse ja uhkusega kõige selle üle, mida oleme läbi teinud, ning ärgem tundkem kunagi häbi vananemise pärast. See on privileeg, mis paljudele osaks ei saa.

Traditsioonilise hiina meditsiini vaade perimenopausile

Lääne kultuuris näib selle eluetapi kohal lasuvat teatav vari. Kuid traditsioonilises hiina günekoloogias nimetatakse aega pärast viljakate aastate lõppu “teiseks kevadeks”. Traditsioonilise hiina meditsiini järgi kulgeb naise elu seitsmeaastaste tsüklitena, mis peegeldavad meie reproduktiivseid etappe. “Teine kevad” on tavaliselt neist seitsmeaastastest tsüklitest seitsmes.

Ühes kuulsa hiina klassikalise teose “Kollase keisri sisehaiguste käsiraamat” (u 2600 eKr) esimeses peatükis öeldakse:

Seitsme korda seitsme järel naise taevane kaste kahaneb;
tema viljastumise kanali pulss nõrgeneb.
Qi, mis elas lapsepalees, tõuseb üles tema südamesse,
ja tema tarkus süveneb.

Teise kevade toetamine

Kui loov energia, mis varem asus emakas (lapse palees), liigub naise südamesse, toob tema teine kevad kaasa uue kaastunde ja värskuse naise loovas eneseväljenduses. Sageli väljendub see tarkuse edasiandmises noorematele põlvkondadele. Ta võib olla inspiratsiooniallikas, sütitada uusi kirgi ja anda ühiskonnale midagi tagasi.

See saab aga tõeks vaid siis, kui naine on oma seitsmenda tsükli jooksul olnud hoitud ning tal on piisavalt ruumi ja ülejäävat loovat energiat, mida jagada. Üleminek naiselikkuse seitsmendasse tsüklisse ei ole sugugi väike asi – see on murranguline. Kahjuks ei saa naised sageli vajalikku toetust, mõistmist, austust ja hoolt, et see lävepakk väärikalt ületada.

Üks minu õpetajatest, Kris Gonzales, kirjutab:

“Kui toimuvad muutused, sünnivad ka transformatsioonid – alkeemia. Nagu maa loob metalli. Meie lapsekandmise aastad on seotud maaelemendiga. Sel ajal on meis külluslikult qi’d, verd ja hormoone. Kuna lapsekandmine ei ole kestlik seisund pikaealisuse jaoks, muutub meie keha vananedes ja liigub edasi järgmisse etappi. Ja kuna keha, meel ja vaim on omavahel seotud, kutsutakse muutuma kogu meie olemust. Kui suudad ette kujutada survet, mida maa peab taluma, et sünnitada vääriskive ja metalle, siis suudad ette kujutada ka seda alkeemiat, mida selline taassünd nõuab. Sama tsüklit võib näha ka liblikate moondumises või korrastatud kaoses, milles sünnivad tähed.”

Perimenopaus ja meie “metalli-aastad”: uus vaatenurk

Teisele kevadele eelneval perimenopausi perioodil, mis algab sageli 40ndates eluaastates, võivad naised kogeda aastaid mitmesuguseid sümptomeid. Nende hulka kuuluvad öine higistamine, kuumahood, ärrituvus, viha, depressioon, kaalutõus, unetus, südamekloppimine, tupekuivus, uriinipidamatus, väsimus, meeleolukõikumised ja palju muud.

Perimenopaus võib olla emotsionaalselt keeruline aeg, eriti kui naine ei mõista esialgu, mis tema kehas toimub. Need sümptomid võivad kesta isegi kuni viiekümnendate eluaastate lõpuni.

Traditsioonilise hiina meditsiini viie elemendi teooria kohaselt tähistab perimenopaus meie “metalli-aastaid”. Metall sümboliseerib üleminekut lapsekandmise ajast tarkade naiste aega. Kahjuks on see eluetapp tänapäeval täis valeinfot ja stigmat. Me kuuleme palju selle tsükli negatiivsetest külgedest, kuid väga vähe positiivsest.

Kui lisada siia kultuuriline lugupidamatus menstruatsioonitsükli ja naise keha suhtes üldiselt, kujuneb vananemisest üsna sünge pilt. Enamik naisi ei ole kunagi saanud teadlikku sissejuhatust oma naiseks olemise kogemusse – ei ole räägitud menstruatsiooni pühadusest ega tähendusest teismeeas. Seetõttu ei ole ime, et puudub ka teadlikkus ja rituaal selle tsükli lõppfaasis.

Kolm kuldset võimalust

Traditsioonilise hiina meditsiini järgi on naise reproduktiivses elus kolm kuldset võimalust austada ja tasakaalustada loomisjõudu: menarhe (esimene menstruatsioon), sünnitusjärgne periood ja perimenopaus. Lääne kultuuris jäävad naised kahjuks kõigis neis kolmes üleminekuhetkes sageli toetuseta, kuigi just siis on hool ja toetus üliolulised. Seetõttu kogeb enamik naisi tänapäeval menopausi üsna ebamugavana.

Heaolu eestkõneleja ja kirjanik Leslie Kenton on nimetanud teekonda menopausini “väe läbikäiguks” (Passage of Power). Ta kirjeldab seda kui “keha ja hinge vabadust, mis võimaldab igal naisel kogeda piiranguteta oma elujõu täielikku potentsiaali. Ainult nii saame esile kutsuda oma suurimad anded – nii isiklikuks eneseteostuseks kui ka selleks, et neid jagada oma kultuuri ja kogu maailmaga.”

Oma väe omaksvõtmine perimenopausis

Olen hiljuti, 42-aastaselt, lõpetamas oma kuuendat tsüklit. Olen alustamas teekonda oma “metalli-aastatesse”. Seni olen suure osa oma loovast energiast suunanud sellele, et aidata naistel tervendada oma katkestusi nendes kuldsetes üleminekuhetkedes – samuti ka enda omi. Ootan põnevusega oma teist kevadet. Tunnen end veidi mässumeelsena. Tähistan oma juuksepiiril ilmnevaid halle karvu ning õpin samamoodi vastu võtma ja tähistama ka muutusi oma kehas.

See saab olema igapäevane praktika – mitte alluda kultuurilisele narratiivile, mis ütleb, et peaksin igavesti välja nägema nagu kahekümnendates. Kuid omaenda vanemate ja kogenumate naiste toel – nende seas ka need targad naised, keda selles loos varem mainisin – tunnen, et olen selleks valmis.

Sarah Lousignau

Allikas: Spirituality&Health

Toimetas Anu Heina